Avaleht

Levi lühilainel

Elementaarset

CB lainealad

CB tehnika

QSL kaardid

PMR 446 MHz

CLUB 3Ø4

H A M

Skeemid

Kodukootud

Ringhääling

Galeriid

Varia

Universum

Müsteerium

Mina ise

Amburi koduleht                           Müsteerium                           Amburi koduleht

Meie müstiline DNA Inimese Mina ja kolmas silm Kuu seitse palet Maavälised portaalidt Viljaringid
Salapärane Oumuamua Iidne viies planeet Iidsed tunnistajad Iidsete tsivilisatsioonide jälgedel

Iidsed tsivilisatsioonid on erinevates kohtades ja erineval kujul jätnud endast jälgi,
mida tänapäeva ajaloolased pole suutelised üheselt seletama.



Meie müstiline DNA

 

Umbes 60 000 aastat tagasi toimus inimese arengu bioloogilises evolutsioonis järsk hüpe kui planeedile
ilmusid neandertallaste kõrvale kaasaegse inimese esivanemad kromanjoonlased, elades neandertallastega kõrvuti kuni viimaste väljasuremiseni. Teadus ei suuda seletada, kuidas need kaasaegse inimese esivanemad
said areneneda sellisteks nagu me oleme nii lühikese aja jooksul.

 

Inimese arengu bioloogilise evolutsiooni mingil etapil muutis miski tema DNAd,
kiirendades hüppeliselt inimese arengut.

 

   Kui teadlased hakkasid dekodeerima inimese DNA molekuli, leidsid nad midagi üsna ootamatut - erakordse "keele", mis koosneb umbes 3 miljardist geneetilisest märgist. USA Washingtoni osariigi Seattle'i linnas asuva Discovery Instituudi teadus- ja kultuurikeskuse direktor dr. Stephan Meyer ütleb: "Üks kahekümnenda sajandi kõige erakordsemaid avastusi oli see, et DNA sisaldab tegelikult informatsiooni - detailseid juhiseid proteiinide kogumiseks - neljakohalise digitaalkoodi kujul."
(tsiteerinud Lee Strobel, The Case for a Creator, 2004, lk 224).
   Seda on väga raske ette kujutada, kuid inimese DNAs sisalduv informatsiooni hulk on suuruselt võrreldav 12 komplekti Encyclopedia Britannica'ga. See on 384 köite väärtuses uskumatult detailset teavet, ligikaudu 15 meetrit raamaturiiulil.
   Selle tegeliku suuruse juures, mis on vaid kaks miljondikku millimeetrit, sisaldaks molekulaarbioloogi Michael Dentoni sõnul kõigest teelusikatäis DNAd kogu informatsiooni, mis oleks vajalik kõigi eales maa peal elanud elusolendite liikide proteiinide loomiseks ja järgi jääks veel piisavalt ruumi kõigi eales kirjutatud raamatute sisu jaoks.
(Evolution: A Theory in Crisis, 1996, lk 334).
   Kes või mis suudaks muuta sellise informatsiooni nii tillukeseks ja seada selle tohutu hulga "tähti" õigesse järjekorda nagu geneetika käsiraamatu? Kas evolutsioon oleks suutnud järk-järgult arendada välja sellise süsteemi?

*

Professor Werner Gitti järeldused DNAst leitud informatsiooni põhjal

Jumalaid on inimkonnal palju, aga Looja on üks!

    Professor Werner Gitt on Saksa Füüsika ja Tehnoloogia Instituudi (Physikalisch-Technische Bundesanstalt) direktor.
Tema uurimisprobleemideks olid infoteadused, matemaatika ja süsteemide juhtimise tehnoloogia. Tema paljud originaalsed uurimistulemused on avaldatud teaduslikes ajakirjades või on olnud ettekanneteks teaduskonverentsidel ja ülikoolides kogu maailmas.
   Oma raamatus In the Beginning Was Information (Alguses oli informatsioon) teeb infosüsteemide ekspert, dr. Werner Gitt DNAst leitud informatsiooni põhjal teatud järeldused:

   • Kuna DNA koodil on kõik informatsiooni põhiomadused, siis peab sellel informatsioonil olema ka lähetaja.
   • Kuna DNA informatsiooni tihedus ja keerukus on miljoneid kordi suurem kui kaasaegsel inimtehnoloogial, peab lähetaja olema ülimuslikult arukas.
   • Kuna lähetaja peab olema kodeerinud (salvestanud) informatsiooni DNA molekuli ja ehitanud molekulaarsed bioseadmed kodeerimiseks, dekodeerimiseks ning rakkude käigus hoidmiseks, peab lähetaja olema eesmärgipärane ja ülimalt võimas.
   • Kuna informatsioon on mittemateriaalne olem ja ei saa pärineda mateeriast, peab selle lähetajal olema mittemateriaalne komponent (vaim).
   • Kuna informatsioon ei saa pärineda mateeriast ja seda loob ka inimene, peab ka inimloomuses olema mittemateriaalne komponent (vaim/hing).
   • Kuna bioloogiline informatsioon saab pärineda ainult mõistuslikult lähetajalt, aga keemilise ning bioloogilise evolutsiooni teooriad rajanevad eeldusel, et informatsioon pärineb vaid mateeriast ja energiast (ilma selle lähetajata), siis on keemilise ja bioloogilise evolutsiooni teooriad ekslikud.

 



Inimese Mina ja kolmas silm

 

"Kuna informatsioon ei saa pärineda mateeriast ja seda loob ka inimene,
peab ka inimloomuses olema mittemateriaalne komponent, hing (vaim)."

   Inimese kehas on veel palju müstilist. Meie geneetiline kood, aju toimimismehhanismid, üleloomulikud võimed ja tajud, alateadvus ja unenäod, ebatavalised tervenemised jne.
   Üks müstiline organ meie kehas, mille funktsioonid on palju peenekoelisemad kui senini arvatud, on inimese aju keskel, ajupoolkerade vahel asuv thalamus (ka käbinääre, epifüüs, pineaalkeha). Enamikes meditsiiniõpikutes on selle kohta vaid napi lehekülje jagu materjali.

Thalamuse asukoht ajus.

   Thalamus (käbinääre) areneb välja üsna eriskummalisel viisil. Looteuuringutes on tuvastatud, et esimesed märgid sellest ilmnevad 7. arengunädalal. Suulae peal kujunev nääre, mis ei koosne ajumaterjalist, vaid omab evolutsioonilist sarnasust silma võrkkestaga, liigub seejärel meie pea keskele, otse selgrookanali tippu. Käbinääre kasvab kuni 1 - 2 eluaastani ja siis tema areng stabiliseerub.
   Käbinääre toodab serotoniini derivaati melatoniini, hormooni, mis mõjutab närvisüsteemi funktsioneerimist, organismi ööpäevaseid rütme ja biloogilist kella ehk vananemisprotsesside kulgu.

 

Thalamus, koht kus asub inimese hing ehk tema oma Mina,
kes mõtleb, võtab vastu ja talletab informatsiooni aju mälusse
ning õppides seda kasutama, juhib oma füüsilise keha tegevust.

See on ka inimese müstiline kolmas silm.

 

  Thalamust on iidsest ajast peetud inimese hinge ehk tema oma Mina asukohaks ja ka müstiliseks kolmandaks silmaks.
  Paljude ajastute jaoks on kolmas, intuitiivne silm olnud see, mis aitab inimese hingel saavutada kõrgemat teadlikkuse taset, olles samal ajal oma füüsilises kehas.
   India dharma vaimsetes traditsioonides viitab kolmas silm väravale, mis viib sisemise reaalsuse kõrgema teadvuse ruumi.
   New Age'i vaimsuses sümboliseerib kolmas silm inimese valgustatuse seisundit, millel on sügavalt isiklik, psühholoogiline või vaimne tähendus.
   Kolmandat silma seostatakse ka religioossete visioonidega, selguse ja võimega jälgida enda ümber toimuvat kehaväliselt. Inimesed, kes väidavad, et neil on võime oma kolmandat silma kasutada, on tihti tuntud kui selgeltnägijad.

*

Inimese oma Mina ja teleportatsioon

Teleporteerumise kaader ulmefilmist.

    Hinge (vaimu) ehk oma Mina olemasolu inimkehas teeb küsitavaks elusa inimese teleporteerumise teise paikka (mis on tavapärane toiming ulmefilmides), sest seda mittemateriaalset komponenti pole võimalik teleporteerida.
   Tehnika arenedes võib tulevikus küll saada võimalikuks ka elava olendi (inimese, looma jne) keha aatomite haaval teises paigas uuesti kokku "monteerida“, aga isegi juhul kui suudetakse edastada kogu inimese DNAs ja mälus olev informatsioon (mis on utoopia), siis ilma hingeta (vaimuta) ehk oma Minata puudub inimeses (ka loomas jne) kõige olulisem komponent, kes füüsilise keha tegevust juhib.
   Teises paigas uuesti koostatud füüsiline keha jääb ilma "juhita" vegetatiivsesse seisundisse.

*

Kas kolmanda silma mäng numbritega?

   "Möödunud hilissügisel jäin kergelt grippi ja palavikuga oli uni mitu ööd järjest rahutu, ärkasin öisel ajal korduvalt.
   Esimesel ööl ärgates näitas öökapil asuv elektronkell 3:33 (tundide ees kell nulli ei näita). Kuigi olemine oli viletsavõitu, käis peast läbi, et tore number.
   Taas ärgates näitas kell toredad 4:44. Kas järgmine kord ärkan 5:55? Ja just nii juhtuski, jälle ärgates oli kell täpselt 5:55. Tõustes näitas kell 6:59.
   See värk hakkas kummitama. Kuna magama heites pööran alati öökapil oleva elektronkella numbripaneeli endast eemale, et numbrite valgus ei häiriks, ei saanud ma kuidagi ka poolunes kellaaega ise näha.
  Järgmisel ööl ärkasin taas 3:33. Arvasin, et tegu bioloogilise kella mäluga minu ajus ja keerasin öökapil kella 6 minutit ette. Edasi ärkasin 4:44, siis 5:55 ja just öökapil oleva kella järgi, mis oli 6 minutit õigest ajast ees.
   Hommikul ärkasin 6:59, samuti selle kella järgi. Millegipärast sähvatas peas, et kella tagurpidi keerates on aeg sama 659.
   Kolmandal ööl ärkasin kell 2:52, 5:25 ja 6:59. Kõik elektronkella seitsme segmendilised numbrid kella tagurpidi keerates (jalad ülespoole) on samad 252, 525, 659.
   Sellele järgneval ööl enne hommikut ei ärganud, sest ka palavik oli möödas. Uni oli sügav ja ärgates näitas kell juba 8:28."




Kuu seitse palet

 

Kuu, selle kujundid ja erinevad faasid on iidsetest aegadest mõjutanud paljude kultuuride mütoloogiat.
Maale lähim taevakeha, mille tekke ja ehituse kohta on mitu väga erinevat hüpoteesi,
alates Maa kokkupõrkest teise taevakehaga ja lõpetades kunstlikult looduga.

   Üldtunnustatud teooria järgi on Kuu kihilise ehitusega taevakeha, millel on geokeemiliselt erinev koor, vahevöö ja tuum. Kuu sisetuum on tahke ja rauarikas ning selle raadius on 240 km. Välistuum on vedelast rauast ja see on 300 km paksune. Välistuuma ümbritseb osaliselt sulanud vahevöö, mis on 500 km paksune. Teadlased arvavad, et selline struktuur tekkis varsti pärast Kuu tekkimist selle pinnal olnud magma ookeani jahtumisel. Kuu koor on 50 km paksune.

 

Aga . . .

Kuu meteoriidikraatrid, olenemata nende suurusest, on kõik praktiliselt ühesuguse sügavusega. Miks?
Mis materjalist on Kuud katva regoliidikihi all olev väliskest?


Kui Apollo 12 astronaudid Kuult orbitaalmoodulisse naastes lasid tõusumoodulil tagasi Kuule kukkuda,
pani see kerge tõusumoodul (2,36 t) Kuu pinna mitmeks tunniks võnkuma, kõmisema nagu tühja tünni. Miks?


Apollo 12 astronaut Alan L. Bean asetamas Kuule ALSEPi Lunar Surface Magnetomeetri komponente.
Kaamera jäädvustas tema ümber mõneks hetkeks tekkinud müstilise sinise helenduse. Mis selle tekitas?


Mõistatuslikud valgussähvatused Kuul. Mille või kelle tekitatud?

   Need valguse sähvatused toimuvad iga paari tunni järel, aga kestavad vaid murdosa sekundist, mistõttu on neid väga raske avastada. Sel põhjusel lõi Euroopa Kosmoseagentuur (ESA) 2015. aastal NEO Lunar Impacts ja Optical TrAnsients (NELIOTA) projekti, et jälgida, millest need tekivad. Kas on märke meteoriitide löökidest või on nähtustel mingid muud tekitajad?
   Tegelikult pole nähtus astronoomidele uus, neid sähvatusi on täheldatud vähemalt tuhande aasta jooksu, kuid alles hiljuti on teadlased saanud piisavalt keerulisi teleskoope ja kaameraid, et neid sündmusi jälgida ja nende olemust iseloomustada (sähvatuste suurus, kiirus ja sagedus).

*

Taevas särab täiskuu. Kas magasite hästi?

Aastaid on vaieldud täiskuu mõjust või mittemõjust inimestele.

  Nüüd on teadlased tõestanud, mida parameedikud on juba aastaid väitnud - inimesed lähevad täiskuu ajal pisut peast segi.
   Dr Gordian Fulde on töötanud Sydney St Vincenti haigla erakorralise meditsiini osakonna juhina enam kui 30 aastat ning on kogu oma karjääri jooksul teadnud, et kuutsükli haripunktis "käituvad inimesed palju veidramalt kui tavaliselt".
   "Minu uskumus on väga kindel, sest see asi on olnud nõnda juba aastaid, aastakümneid ja isegi sajandeid," ütles dr Fulde. "Teadus on aga sellele tõele alles järele jõudnud."
   Sydney psühholoog Adam Fitzpatrick firmast Essential Psych Solutions ütles, et võib Kuu faasi põhjal ennustada, milliseid kliente ta nädala jooksul kohtab. Ta ütles, et täiskuu ajal puudub mõnel patsiendil osaliselt kontroll oma tunnete üle, samas kui teised tunnevad, et ei ole lihtsalt "oma võimete tipul".
   Dr Christian Cajochen Šveitsis asuvast Baseli Ülikoolist usub, et tema koostatud uuring inimeste magamisharjumustest on tõestanud, et Kuu mõjutab inimeste und ja sellised inimesed nagu dr Fulde võivad oma arvamuse õigsuses kindlad olla.
   "Kuutsükkel mõjutab inimese und isegi siis, kui Kuud näha ei ole ja inimene ise pole kuufaasist teadlik," ütles dr Cajochen.

 

Täiskuu ajal pommitab hiiglaslik laetud osakeste lehviksaba 6. päeva kestel Kuud.

  Päikesetuul surub pidevalt Maad kaitsvat magnetvälja tagasi Maa suunas, puhudes selle laetud osakesed ümber Maa teisele poole, luues nii pika väljavenitatud laetud osakeste lehviksaba, mis jääb alati suunaga allatuult.
   Kord kuus, täiskuu ajal, siseneb Kuu sellesse laetud osakeste sabasse, jäädes sinna kuueks päevaks enne väljumist teiselt poolt. Kogu selle aja kestel pommitab see hiiglaslik laetud osakeste saba Kuud, tekitades Kuu pinnale eriti tugeva staatilise elektri laengu, mille väli, koos Kuu pinnalt tagasipõrkunud laetud osakestega, mõjutab Maa ionosfääri kihtide ioniseeritud osakeste hulka ja ka elusloodust, sealhulgas palju vaidlusi tekitanud inimeste ja loomade ajutegevust.




Maavälised magnetportaalid

 

Inimesed on alati arutlenud, kuidas saaksid Maavälised humanoidid tähtedevahelisi suuri vahemaid läbida.
Nüüdseks on NASA avastanud Maa magnetväljas asuvate magnetportaalide olemasolu.
Kas need võiksid olla ka otseteedeks läbi aegruumi, mille kaudu erinevad “külalised”
juba iidsetest aegadest külastavad Maad?

   NASA avastas Maa magnetväljas asuvad portaalid, nimetades neid elektronide difusiooni piirkondadeks ehk X-punktideks. Need on kohad, kus Maa magnetväli ühendub Päikese magnetväljaga, luues katkematu tee, mis viib meie planeedist päikese atmosfääri, 149,5 miljoni kilomeetri kaugusele. Ühendumine toimub siis, kui magnetväljade jõujooned põrkuvad, vabastades hiiglasliku voolava energia. Läbi nende portaalide saabub Päikeselt tohutu hulk laetud osakesi, mis tekitavad geomagnetilisi torme ja virmalisi.
   NASA avastatud portaalid asuvad Maast tuhandete kilomeetrite kaugusel. Enamus portaalidest on väikesed ja lühiajalised, teine osa suured ja püsivad.
   Portaalid avanevad ja sulguvad sadu kordi päevas, asjaolu mis paneb tahtmatult spekuleerima, kas need portaalid võiksid olla ka nn "ussiaugud", mille kaudu erinevad “külalised” liiguvad edasi-tagasi meie ja teiste tähesüsteemide vahel?

*

   Maa magnetväljas asuvate portaalide asukohtade määramiseks ja nende uurimiseks saatis NASA 12. märtsil 2015. aastal Maa orbiidile missiooni MMS (Magnetospheric Multiscale Mission), et uurida seda vähetuntud magnetühenduste nähtust.

The Magnetospheric Multiscale Mission - Maa magnetvälja uurimisprogramm MMS

 

Maa magnetväljas asuvate portaalide otsimise ja uurimise sondid MMS Maa kaugorbiidil.

 

   Missioon MMS koosneb neljast kosmosesondist, identse aparatuurikomplektiga (11 mõõteinstrumenti ja 25 sensorit).
   Need neli kosmosesondi lendavad reguleeritavas püramiidi moodustises, mis võimaldab neil jälgida magnetühenduste struktuuri kolmemõõtmelisena. Selline sondide komplekt annab vajaliku vaatlusvõimaluse, et teha kindlaks, kas portaalide magnetühendused leiavad aset isoleeritud piirkonnas, kõikjal suurema piirkonna sees korraga või ruumis ringi liikudes.

Hidden Magnetic Portals Around Earth - NASA video Maa magnetväljas asuvatest portaalidest




Mõistatuslikud viljaringid

 

Viljaringid on viljapõldudel kõrte mahamurdumisega tekkinud või kõrte mahapressimisega loodud kujundid. Kuigi neid nimetatakse viljaringideks on tegu väga erinevate kujundite ja nende kombinatsioonidega.
Viljaringidest on teateid alates 1950. aastatest, kuid uurijad on leidnud ka vanadest ajalooürikutest
ja suulisest rahvapärimusest teateid, mida võib tõlgendada kui kirjeldusi viljaringidest.

   On levinud uskumus, et vähemalt osa viljaringide puhul on tegu Maa-väliste tsivilisatsioonide esindajate või teadusele seni tundmatute paranormaalsete jõudude tegevusega.
   Mõningate "ekspertide" väidetel on tegu hoopis keeristuulte toimega, keravälkude tegevusega või plasmakeeriste looduga. Aga sellisel juhul peaksid need nähtused olema mõistuslikud olendid.
  Skeptikute arvates on viljaringide näol tegu lihtsalt pettuse, nalja või iselaadse maastikukunstiga. Seda seisukohta püüavad süvendada ka mõnede riikide ametkonnad, kes nähtuste uurimise asemel organiseerivad ise libaviljaringide tegemisi.

   Viljaringide erapooletud uurijad viitavad asjaolule, et kujundite keerukus näitab nende loojate tähelepanuväärselt head geomeetria- ja matemaatikatundmist. Samuti on viljakõrte murdekohtade dünaamika uurimisel selgelt eristatavad inimeste pressitud viljaringid seni seletamata põhjustel tekkinud viljaringidest. Millegipärast ametlik seisukoht seda fakti ignoreerib.

 

Müstilise energia painutatud rapsikõrte paindekohad on terved, inimeste pressitud paindekohad on katki murdunud.

*

   Ligi sajameetrise läbimõõduga viljaring leiti rapsipõllult Marlborough’i lähistel Wiltonis, kuulsa Wiltoni tuuleveski kõrval. Ekspertide hinnangul kujutab viljaring 18. sajandi Šveitsi matemaatiku Leonhard Euleri konstrueeritud kompleksvõrrandit.
   Pühapäeva varahommikul pärast viljaringi tekkimist seda helikopterilt pildistanud viljaringide uurija Lucy Pringle osutas, et iga ringi sektor tähistab võrrandi üht elementi.
    Viljaringi kodaratest lähtuvate triipude ja tühikute mustrid moodustavad kahendsüsteemis just need sümbolid ja tärgid, millest Euleri võrrand koosneb.
   “Tegemist on viimase kahe aastatuhande ühe sügavamõttelisema ja keerulisema matemaatilise võrrandiga, ja antud viljaring kujutab endast selle visuaalset tõlgendust,” ütles Pringle.

   Wiltoni ringi muster on üks paljudest Suurbritannias viimasel ajal leitud matemaatilistest viljaringidest. Näiteks avastati 2008. aastal Wiltshire odrapõllult viljaring, mis kujutas Pii kümmet esimest numbrit (π - 3,141592654).

 

   

Wiltoni Euleri võrrandit kujutav viljaring ja Wiltshire Pii kümmet esimest numbrit kujutav viljaring.

  Kas amatööridest viljaringide pressijad on üldse võimelised koostama kahendsüsteemis selliseid keeruliste matemaatiliste võrranditega viljaringe?




Salapärane Oumuamua

 

Salapärane objekt "Oumuamua" sisenes meie Päikesesüsteemi Lyra tähtkuju poolt, läbides Päikesesüsteemi kiirusega, 87,3 kilomeetrit sekundis. Nüüd liigub see kiiresti Pegasuse tähtkuju suunas.
(Päikesesüsteemi sees ringlevate asteroidide ja komeetide kiirused on tavaliselt keskmiselt 19 km sekundis.)

 

 

  2017. aasta sügisel avastatud salapärane objekt 1l/2017 U1 hüüdnimega "Oumuamua" on esimene avastatud, väljastpoolt Päikesesüsteemi saabunud ja sellest kiiresti läbi tuhisenud taevakeha. Selle kummaliselt piklik kuju ei sarnane asteroidiga, milleks seda on hakatud pidama. Samuti puudub sellel komeetidele omane gaasist ja tolmust saba.
  Aga, kuna puuduvad ka usaldusväärsed tõendid oletusele, et tegemist võib olla hoopis arukate olendite kosmoseobjektiga, tuleb seda pidada looduslikuks taevakehaks ja mitte lasta ennast heidutada selle suurest kiirusest.

  Tähtedevahelises ruumis on miljardeid asteroide, komeete ja ka planeete, mis tähesüsteemide moodustumise aegadel on tõugatud välja oma tähesüsteemidest ning rändavad iseseisvalt. Paratamatult satuvad mõned nendest taevakehadest ka meie Päikesesüsteemi. "Oumuamua" visiit on selle tõenduseks. Sellised, suure massiga planeetide poolt tähesüsteemidest väljaheidetud taevakehad liiguvadki tunduvalt suurema kiirusega kui Päikesesüsteemi sisesed asteroidid ja komeedid.

   Ühe sellise, meie Päikesesüsteemi sattunud, rändava väikeplaneedi või asteroidi tohutu kiirus oligi arvatavasti põhjuseks, miks kunagi Marsi ja Jupiteri vahel asunud planeet Phaeton sellega kokkupõrgates täielikult purunes.




Iidne viies planeet

 

Juba iidsete aegade ürikutes on Päikesesüsteemi planeetide ritta, Marsi ja Jupiteri vahele, paigutatud veel üks planeet, mille nimi, sümbol ja staatus kinnitavad, et see planeet oli iidsel ajal üks kirkamaid tähti taevas öösel, nagu Päike päeval, mistõttu seda kutsuti Päikese pojaks.

*

   "Ühel ööl, äkki ja ootamatult see täht plahvatas, muutes taevalaotuse ümberringi valgeks nagu uus Päike.
See laienes, muutus veelgi kirkamaks ja siis kadus . . .
   . . . Mõned kuud hiljem valati taevas üle hämmastava vaatemänguga, tohutu tähesajuga."

"See hämmastav vaatemäng jättis aga elanikele kõike hävitava mälestuse. . ."

*

Kas tegelikus või iidne müüt?

   Osa astronoomia uurijaid väidab, et Phaeton oli suhteliselt suur planeet, mille mass ületas peaaegu 17 korda Maa massi. Phaetoni üks aasta kestis 260 Phaetoni ööpäeva. Ööpäeva enda pikkust pole antud, seepärast pole teada ka Phaetoni aasta täpset pikkust Maa aja järgi. (Kääbusplaneedi Ceres tiirlemisperiood on 4,60 Maa aastat ja asteroidil Vesta 3,63 Maa aastat.)

P.S.  Andmed Phaetoni massi, samuti aasta ja ööpäeva pikkuste vahelise suhte kohta on nende uurijate oletatavad suurused.

   Teine osa astronoomia uurijaid väidab, et Marsi ja Jupiteri vahel pole planeeti kunagi eksisteerinud, see on iidne müüt. Nende argumendiks on arvutused, et asteroidide vöö objektide kogumass on väga väike, ainult 4% Kuu massist. Seetõttu peavad need spetsialistid asteroidide vööd Päikesesüsteemi algusaegade jäänuseks, mis Jupiteri mõju tõttu ei ole lihtsalt suuremaks objektiks kokku koondunud.

*

  1772. a. avaldas saksa astronoom Johann Daniel Titius lihtsa reegli, mille järgi saab küllaldase täpsusega arvutada kõikide planeetide keskmised kaugused Päikesest. Tänapäeval tuntakse seda Titius-Bode reegli nime all. Matemaatiliselt väljendab seda valem   a = 0,3 * 2^n + 0,4  , kus n on planeedi järjekorranumber alates Maast ja a vastava planeedi keskmine kaugus Päikesest. Valem on õige ka Merkuuri ja Veenuse kauguste arvutamisel kui n väärtuseks võtta vastavalt 0 ja 1.
   Algul numbrimänguna tundunud reeglile lisas usutavust Uraani avastamine 1781. aastal. Astronoom William Herschel leidis selle Päikesest 19,2 a.ü. kauguselt (valem annab 19,6 a.ü.). Kõige intrigeerivam oli aga Titius-Bode reegli puhul see,
et valemi kohaselt pidi Marsi ja Jupiteri orbiitide vahel asuma veel üks, senitundmatu planeet.

 

Astronoom Johann Titius: "Kas me peame eeldama, et Jumalik Looja on selle reservatsiooni tühjaks jätnud?"

*

   Kas asteroidide vöö väike kogumass on ikka kindel tõend kunagise planeedi olematusest?
   Kui kahe suure taevakeha kokkupõrkel nende tükid tohutu kiirusega igas suunas laiali paiskusid, ei jäänud suurem osa tükkidest kindlasti purunenud planeedi endisele orbiidile tiirlema, vaid lendasid laiali ka Päikesesüsteemi keskme suunas, pommitama sisemisi planeete, samuti orbiidist väljapoole, kus Jupiteri tohutu külgetõmbejõud neist enamuse omale korjas. Osa tükkidest jäid tiirlema Jupiteri orbiidile, kogunedes kahte Troojalaste asteroidideks nimetatud pilvesse, mille asukohad on stabiliseerunud Päikese ja Jupiteri gravitatsioone tasakaalustavatesse Lagrange'i punktidesse L4 ja L5. Nendes on kokku üle miljoni asteroidi suurema läbimõõduga kui 1 km.
  Phaetoni orbiidile jäi ilmselt vaid väike osa laialipaisatud tükkidest, samuti Phaetoni ja teise taevakeha tuumade jäänused, millest moodustusid kääbusplaneet Ceres ja asteroid Vesta.

 

Kahel pool Jupiteri, samal orbiidil tiirlevad, Troojalasteks ristitud asteroidide pilved,
mis astronoomide arvates tekkisid kunagise naaberplaneedi purunemisel.




Iidsed tunnistajad

 

Universumis on lugematu arv tähti, mille ümber tiirleb lugematu arv ka selliseid planeete,
kus looduslikud tingimused on samasugused nagu Maal. Juba ainuüksi seetõttu on ülimalt rumal väita,
et mõistuslik elu universumis tekkis ainult meie Päikesesüsteemis ja ainult planeedil Maa.

Ajaloolaste väitel pole tõendeid Maaväliste tsivilisatsioonide olemasolust ega nende külaskäigust Maale ? ? ?

*

Mõned näited . . .

Venemaal, Uurali mägedes leitud ebatavalised, spiraalikujulised vasest, volframist ja molübdeenist valmistatud esemed.
Nende, geoloogiliste kaevamistööde käigus leitud esemete suurus on vahemikus 3 cm kuni uskumatu 0,003 millimeetrini. Suurem osa nendest laiali asunud metallesemetest leiti 3 -12 meetri sügavusest maa seest. Neid on uuritud ja analüüsitud  Vene Teaduste Akadeemias Moskvas, Peterburis ja Soomes Helsingi Instituudis ning on tunnistatud kõrgtehnoloogilisteks.
Varem puutumatute maapinna kihtide vanuse järgi peetakse leitud esemete vanuseks 20 000 kuni 300 000 aastat ? ? ?

*

Rumeenias, arheoloogiliste väljakaevamiste käigus, 10 meetri sügavuselt mammuti luude keskelt leitud
20 cm pikk, 12,5 cm lai ja 7 cm paks metallist detail on teadlaste hinnangul ligikaudu 250 tuhat aastat vana.
Analüüs näitas, et selle koostises on 12 eri metalli, domineeris aga 90 protsendiga alumiinium ? ? ?
Alumiiniumi toodeti Maal esmakordselt alles 1825. aastal.

*

Kesk-Türgis Früügia orus, kivistunud pinnases säilinud müstilised sügavad jäljed.
Teadlaste sõnul on kivistunud jäljed tekitatud 12 - 14 miljonit aastat tagasi
ja sellised sai jätta vaid intelligentsete olendite valmistatud masin ? ? ?

*

See, fotol olev kivistunud puidust varrejupiga, puhtast rauast haamer leiti 1934. aastal Texases asuvast kaljust,
mille küljest lahtimurtud, haamrit ümbritseva kivi vanuseks peavad teadlased vähemalt 100 miljonit aastat ? ? ?

*

1912 aastal Oklahomas, Tomati elektrijaamas, tabas kahte töölist, kes purustasid ahjude kütmiseks suuri kivisöe tükke, üllatus, kui ühe suure kivisöe tüki purunemisel kukkus selle seest välja rauast pott. Eksperdid on uurinud nii rauast potti
kui seda ümbritsenud, täpse poti jäljendiga kivisöe tükki ja tõdenud, et pott on olnud söetükis selle tekkimise ajast ? ? ?
Fossiilne kütus kivisüsi tekkis ümmarguselt 300 miljonit aastat tagasi.




Iidsete tsivilisatsioonide jälgedel

 

Mitmel pool maailmas on säilinud iidseid imepäraseid ehitusi või nende varemeid, mis on rajatud kümneid tuhandeid aastaid enne kristliku ajaarvamise algust, aga mille ehitamistel kasutatud tehnoloogiad ületavad tunduvalt isegi tänapäeva ehitustel kasutatavaid kõrgtehnoloogiaid.
   Kes rajas need imepärased kõrgtehnoloogilised ehitused ja miks kadus see oskus hiljem aastatuhandeteks?

Ajaloolaste väitel pole tõendeid kõrgtehnoloogia kasutamisest iidsete kultuuride rajatud ehitustel ? ? ?

*

Veidi mõtlemisainet . . .


 Sic transit gloria mundi! 

   

Nii mööduv on maailma kuulsus!

*

   Ka iidsest Marsist . . .

 

Juba vanad Sumerid kutsusid planeeti Marss sõja, nälja, katku ja surma jumalaks.
Kas iidsetest aegadest pärit legendid pajatasid neile planeedi kurvast saatusest?

   Seda võib pidada utoopiaks, aga viimase aja Marsi uuringud satelliitidelt, samuti kulgur-robotite võetud pinnaseproovide struktuur ja radiatsiooni jäljed viitavad võimalusele, et Marsil kunagi eksisteerinud elu hävitanud nn looduse apokalüpsis võis alguse saada hoopis tuumakatastroofist !

 

  Evidence for a Large Anomalous Nuclear Explosions in Mars Past  

Kulgur-robotite Opportunity ja Curiosity maandumine nende kohtade lähedal polnud ilmselt juhuslik.

 

   

Planeet Marss, enne kunagise tsivilisatsiooni hävimist ja tänapäeval.

 

   Ja veel mõtlemisainet: Ööpäeva pikkus Maal on 23 tundi 56 minutit. Kui inimene lendab kosmosesse, kus pole öö ja päeva vaheldumist Maa tsükli järgi, muutub mõne aja pärast inimese enda bioloogilise kella ööpäev 24 tunni 39 minuti pikkuseks, sama pikaks kui ööpäeva pikkus Marsil (Marsi ööpäev "Sol" - 24h 39m 35s). Miks?

*

. . . ja tänapäeva Maast   

 

Ligikaudu 12.000 aastat tagasi katkes Maaväliste tsivilisatsioonide laiaulatuslik tegevus Maal.
Millal saabub aeg avalike sidemete loomiseks tänapäeva Maa inimkonnaga?

 

Siis, kui inimkond Maal jõuab intellektuaalse arengu kõrgeimale astmele,
lõpetades üritused oma praegust tsivilisatsiooni ise hävitada.

Kas saab rääkida tänapäeva inimkonna kõrgest intellektist, kui toodetakse massiliselt relvi iseenda hävitamiseks?

       

Planeet Maa tänapäeval ja selle ainuvõimalikud tuleviku perspektiivid, kui Maal peaks puhkema totaalne tuumakonflikt.

 

Õnneks ei lasta sellel juhtuda, enam.


       












Tagasi algusesse