Avaleht

Levi lühilainel

Elementaarset

CB lainealad

CB tehnika

QSL kaardid

PMR 446 MHz

CLUB 3Ø4

H A M

Skeemid

Kodukootud

Ringhääling

Galeriid

Universum

Eoon

Minu Eesti

Mina ise

Varia

Amburi koduleht                      Igaviku müsteerium                      Amburi koduleht

Vestlused tundmatuga Meie müstiline DNA Inimese hing ja kolmas silm Inimene, androidid ja ajarännud
Viljaringid Kuu eri palged Phobose mõistatus Oumuamua Kunagine viies planeet Portaalid Kristallkolbad
Aeg enne ajalugu Iidsed tunnistajad Iidse tsivilisatsiooni jälgedel Iidsed tulnukad? Iidsed tähesõjad? Iidsed meist

 
Eoon Eoon

Iidsed tsivilisatsioonid on erinevates kohtades ja erineval kujul jätnud endast jälgi,
mida tänapäevane ajalookäsitlus pole suuteline üheselt seletama.

 

*       *       *


Vestlused tundmatuga

 

Seda müsteeriumite lehekülge ajendasid kirjutama, lisaks huvile kosmoseuuringute
ja Maa iidse ajaloo vastu, ka minu enda müstilised unenäod.

   Erinevatest kosmosemissioonidest ja iidsest ajaloost lugedes, aga samuti telerist kosmose ja tulnukate teemaliste saadete vaatamisel tekkinud küsimuste üle pikemalt arutledes, hakkasin samadel teemadel üha sagedamini isegi öösiti und nägema.
   Eriti huvitav on seejuures, et keegi hakkas nendes unenägudes minu nägemusi, nii inimese arengust kui ka iidsest ajaloost, korrigeerima ja muutma, esitades mõtlemisaineks oma nägemused nendel teemadel.

 

   See on tundmatu "vestluskaaslane", kelle välimust ma ärgates kunagi ei mäleta, aga öiste vestluste sisu jääb alati meelde. Seepärast otsustasin need meeldejäänud huvitavad nägemused mõistusliku, intelligentse elu olemusest omale kirja panna.
   Samuti tekitasid need vestlused une ajal vastupandamatu soovi uurida öise "vestluskaaslase" nägemuste kohta kirjutisi,
nii vanadest ürikutest kui tänapäeva teaduselt, et võrrelda neid unes kuulduga ja aru saada, mis on tõde ja mis on utoopia.

Järgnevates alajaotustes panengi kirja kirjandusest leitu koos unenägudes kuulduga.


*       *       *


 

Meie müstiline DNA

 

Umbes 60 000 aastat tagasi toimus inimese arengu bioloogilises evolutsioonis järsk hüpe kui planeedile
ilmusid neandertallaste kõrvale kaasaegse inimese esivanemad kromanjoonlased, elades neandertallastega kõrvuti kuni viimaste väljasuremiseni. Inimese aju muutus tunduvalt suuremaks, suuremal osal kehast kadus karvate, kuigi kliima muutus järjest jahedamaks, kurgu ehituse muutumine andis inimesele kõnevõime jne.
Teadus ei suuda seletada, kuidas kaasaegse inimese esivanemad said areneneda sellisteks nagu me oleme
nii lühikese aja jooksul.

 

Inimese arengu bioloogilise evolutsiooni erinevatel etappidel muutis miski tema DNAd,
kiirendades hüppeliselt inimese eellase arengut homo sapiensiks.

 

Kas homo sapiensi edasine arenemine mitmeks erinevaks inimrassiks oli puhtalt evolutsiooni tulemus  
või põhjustas arengutee lahknemise teistest maailmadest saabunud erinevate "jumalate" tehtud
geenimanipulatsioonid, Maa eri piirkondade inimgruppide kujundamisel "oma näo järgi",
inimese geneetilist koodi muutvate viiruste levitamisega nendes piirkondades?

 

   Vastus küsimusele, kas meie oleme universumis üksi, peitub ilmselt igas meie rakus. Teadlased on püstitanud hüpoteesi,
et märk intelligentsest elust väljaspool Maad on meie enda geneetilises koodis n-ö “looja templina“.
   Kuna tegelik maapealse elu päritolu ei ole teadlaste poolt kindlalt määratletud, siis ei saa välistada, et see toodi siia mujalt. Seda saaks tõestada, leides vastava signaali geneetilisest koodist. Teadlaste arvamusel on geneetiline kood loodud juba mitu miljardit aastat tagasi väljaspool Päikesesüsteemi.

Geneetiline kood määrab ära ka intelligentse homo sapiensi evolutsiooni,
aistmiseks, liikumiseks ja töötamiseks sobiva füüsilise keha optimaalse ehituse.

Mõtetu on universumist otsida hulkjalgseid, roomavaid, tiivulisi jne intelligentseid homo sapiense.

*

   Kui teadlased hakkasid dekodeerima inimese DNA molekuli, leidsid nad midagi üsna ootamatut - erakordse "keele", mis koosneb umbes 3 miljardist geneetilisest märgist. USA Washingtoni osariigi Seattle'i linnas asuva Discovery Instituudi teadus- ja kultuurikeskuse direktor dr. Stephan Meyer: "Üks kahekümnenda sajandi kõige erakordsemaid avastusi oli see,
et DNA sisaldab tegelikult informatsiooni - detailseid juhiseid proteiinide kogumiseks - neljakohalise digitaalkoodi kujul.
"
(tsiteerinud Lee Strobel, The Case for a Creator, 2004, lk 224).
   Seda on väga raske ette kujutada, kuid inimese DNAs sisalduv informatsiooni hulk on suuruselt võrreldav 12 komplekti Encyclopedia Britannica'ga. See on 384 köite väärtuses uskumatult detailset teavet, ligikaudu 15 meetrit raamaturiiulil.
   Selle tegeliku suuruse juures, mis on vaid kaks miljondikku millimeetrit, sisaldaks molekulaarbioloogi Michael Dentoni sõnul kõigest teelusikatäis DNAd kogu informatsiooni, mis oleks vajalik kõigi eales maa peal elanud elusolendite liikide proteiinide loomiseks ja järgi jääks veel piisavalt ruumi kõigi eales kirjutatud raamatute sisu jaoks.
(Evolution: A Theory in Crisis, 1996, lk 334).
   Kes või mis suudaks muuta sellise informatsiooni nii tillukeseks ja seada selle tohutu hulga "tähti" õigesse järjekorda nagu geneetika käsiraamatu? Kas evolutsioon oleks suutnud järk-järgult arendada välja sellise süsteemi?

 

Bioloogilise SETI (Search for extraterrestrial intelligence) võimalusi uurides
kaaluvad teadlased religioosset ideed intelligentsest loojast,
kuid teevad seda maavälise elu vaatepunktist.

*       *       *

Erinevaid jumalaid on inimkonnal palju, aga Looja on üks !


Professor Werner Gitti järeldused DNAst leitud informatsiooni põhjal

    Professor Werner Gitt on Saksa Füüsika ja Tehnoloogia Instituudi (Physikalisch-Technische Bundesanstalt) direktor.
Tema uurimisprobleemideks olid infoteadused, matemaatika ja süsteemide juhtimise tehnoloogia. Tema paljud originaalsed uurimistulemused on avaldatud teaduslikes ajakirjades või on olnud ettekanneteks teaduskonverentsidel ja ülikoolides kogu maailmas.
   Oma raamatus In the Beginning Was Information (Alguses oli informatsioon) teeb infosüsteemide ekspert, dr. Werner Gitt DNAst leitud informatsiooni põhjal teatud järeldused:

   • Kuna DNA koodil on kõik informatsiooni põhiomadused, siis peab sellel informatsioonil olema ka lähetaja.
   • Kuna DNA informatsiooni tihedus ja keerukus on miljoneid kordi suurem kui kaasaegsel inimtehnoloogial, peab lähetaja olema ülimuslikult arukas.
   • Kuna lähetaja peab olema kodeerinud (salvestanud) informatsiooni DNA molekuli ja ehitanud molekulaarsed bioseadmed kodeerimiseks, dekodeerimiseks ning rakkude käigus hoidmiseks, peab lähetaja olema eesmärgipärane ja ülimalt võimas.
   • Kuna informatsioon on mittemateriaalne olem ja ei saa pärineda mateeriast, peab selle lähetajal olema mittemateriaalne komponent (vaim).
   • Kuna informatsioon ei saa pärineda mateeriast ja seda loob ka inimene, peab ka inimloomuses olema mittemateriaalne komponent (vaim/hing).
   • Kuna bioloogiline informatsioon saab pärineda ainult mõistuslikult lähetajalt, aga keemilise ning bioloogilise evolutsiooni teooriad rajanevad eeldusel, et informatsioon pärineb vaid mateeriast ja energiast (ilma selle lähetajata), siis on keemilise ja bioloogilise evolutsiooni teooriad ekslikud.

 



Inimese hing (tema Mina) ja kolmas silm


Mõtlen, järelikult olen Mina !

"Kuna informatsioon ei saa pärineda mateeriast ja seda loob ka inimene,
peab ka inimloomuses olema mittemateriaalne komponent (vaim/hing)."

   Inimese kehas on veel palju müstilist. Meie geneetiline kood, aju toimimismehhanismid, üleloomulikud võimed ja tajud, alateadvus ja unenäod, ebatavalised tervenemised jne.
   Üks müstiline organ meie kehas, mille funktsioonid on palju peenekoelisemad kui senini arvatud, on inimese aju keskel, ajupoolkerade vahel asuv thalamus (ka käbinääre, epifüüs, pineaalkeha). Enamikes meditsiiniõpikutes on selle kohta vaid napi lehekülje jagu materjali.

Thalamuse asukoht inimese ajus.

   Thalamus (käbinääre) areneb välja üsna eriskummalisel viisil. Looteuuringutes on tuvastatud, et esmased märgid sellest ilmnevad 7. arengunädalal. Suulae peal kujunev nääre, mis ei koosne ajumaterjalist, vaid omab evolutsioonilist sarnasust silma võrkkestaga, liigub seejärel meie pea keskele, otse selgrookanali tippu. Käbinääre kasvab 1 - 2 eluaastani, siis tema
areng stabiliseerub.
   Tänapäeva meditsiiniõpikute järgi on thalamuse põhifunktsioon serotoniini derivaadi melatoniini tootmine. See hormoon mõjutab närvisüsteemi funktsioneerimist, organismi ööpäevaseid rütme ja biloogilist kella ehk vananemisprotsesside kulgu.

  Aga juba iidsetest aegadest on thalamust peetud inimese hinge ehk tema "Mina" asukohaks (materialistlik maailmakäsitlus
on selle iidse tõe inimeste mälust kustutanud), kes siseneb sinna inimese sündides ja püsib seal kuni füüsilise keha surmani. Surma hetkel väljub hing füüsilisest kehast koos füüsilise keha auraga..

Thalamus on koht kus asub inimese hing ehk tema mõtlev Mina, 
kes õpib mõtlema ja suhtlema keeles, mille keskkonda inimene sündis,
kes võtab vastu väljast saabuva informatsiooni ja talletab selle aju mällu,
kes kogu ajus olevat informatsiooni kasutades juhib füüsilise keha tegevust.

*

Thalamus on bineaalkeha, mis koosneb kahest poolest

  Iidsete legendide järgi asuvad thalamuse eri pooltes hinge eri olemused. Ühes "headus ja heldus", teises "kurjus ja ahnus",
mis ümbritsevate tegurite mõjutusel võitlevad omavahel kogu inimese teadliku elu, kumb olemus domineerivaks jääb.
   Sellest oleneb, kas hing läheb kõrgema teadlikkuse saavutamiseks järgmises elus uue inimese või hoopis looma kehasse.

   Iidse tsivilisatsiooni Maalt lahkumise järel hakkasid ilma "teadjate" juhtimiseta pimedasse keskaega vajunud inimkonna usujüngrid neid olemusi kujutama inimest mõjutavate inimväliste tegelastena, inglite ja deemonitena. Inimesesse pugenud kurjad deemonid üritati välja ajada palvetamise ja piinamisega, adumata tõsiasja, et oma tegeliku olemust saab kujundada ainult inimene ise.

*

Thalamust peetakse ka inimese müstiliseks kolmandaks silmaks.

   Thalamuses asuvat hinge (oma mina) peetakse ka inimese müstiliseks kolmandaks silmaks, sest hingel on võime sügava
une (ka narkoosi) või raske haiguse seisundis väljuda ajutiselt oma füüsilisest kehast ja jälgida eemalt selle ümber toimuvat. Sellepärast mäletavadki osad inimesed ka näiteks haiglas, raskete operatsioonide ajal enda ümber toimunud tegevust.

  Paljude ajastute jaoks on inimese kolmas, intuitiivne silm olnud see, mis aitab hingel saavutada kõrgemat teadlikkuse taset, olles samal ajal oma füüsilises kehas.
   India dharma vaimsetes traditsioonides viitab kolmas silm väravale, mis viib sisemise reaalsuse kõrgema teadvuse ruumi.
   New Age'i vaimsuses sümboliseerib kolmas silm inimese valgustatuse seisundit, millel on sügavalt isiklik, psühholoogiline või vaimne tähendus.
   Kolmandat silma seostatakse ka religioossete visioonidega, selguse ja võimega jälgida kehaväliselt enda ümber toimuvat. Inimesed, kes väidavad, et neil on võime oma kolmandat silma ise kasutada, on tihti tuntud kui selgeltnägijad.

 

*       *       *

Kas kolmanda silma mäng numbritega?

"Möödunud hilissügisel jäin kergelt grippi ja palavikuga oli uni mitu ööd järjest rahutu.
Ärgates nende ööde jooksul mitmeid kordi, sain ka ise mõtlemapaneva kogemuse."

   Esimesel ööl ärgates näitas öökapil asuv elektronkell 3:33 (tundide ees kell nulli ei näita). Kuigi olemine oli viletsavõitu, käis peast läbi, et tore number.
   Taas ärgates näitas kell toredad 4:44. Kas järgmine kord ärkan 5:55? Ja just nii juhtuski, jälle ärgates oli kell täpselt 5:55. Tõustes näitas kell 6:59.
   See värk hakkas kummitama. Kuna magama heites pööran alati öökapil oleva elektronkella numbripaneeli endast eemale, et numbrite valgus ei häiriks, ei saanud ma kuidagi ka poolunes kellaaega ise näha.
  Järgmisel ööl ärkasin taas 3:33. Arvasin, et tegu bioloogilise kella mäluga minu ajus ja keerasin öökapil kella 6 minutit ette. Edasi ärkasin 4:44, siis 5:55 ja just öökapil oleva kella järgi, mis oli 6 minutit õigest ajast ees.
   Hommikul ärkasin 6:59, samuti selle kella järgi. Millegipärast sähvatas peas, et kella tagurpidi keerates on näit sama 659.

 

   

Kella näit õigetpidi ja jalad ülespidi keeratuna.

   Kolmandal ööl ärkasin kell 2:52, 5:25 ja 6:59. Kõik elektronkella seitsme segmendilised numbrid kella tagurpidi keerates (jalad ülespidi) on samad 252, 525, 659.
   Sellele järgneval ööl enne hommikut ei ärganud, sest ka palavik oli möödas. Uni oli sügav ja ärgates näitas kell juba 8:28.




Inimene, androidid ja ajarännud

 

"Kuna inimese hing (tema Mina) on inimeses asuv mittemateriaalne komponent,
paneb see paikka kindlad reeglid bioloogilise inimese ja masina omavahelisel ühendamisel."

*

Inimese hing (tema Mina) ja androidid

 

  Mittemateriaalse komponendi hinge (inimese Mina) olemasolu inimkehas teeb võimatuks inimese aju siirdamise androidi ehk masinasse (mis on tavapärane toiming ulmefilmides). Selle võimalikusesse usuvad tõsimeelselt ka mõned "teadlased".
   Inimese aju on küll võimalik andurite abil ühendada masinaga, et juhtida masinate, proteeside jne toiminguid, aga mitte istutada aju masinasse kehast eraldi, isegi siis kui elutalitus on tagatud. Aju eraldamisel füüsilisest kehast hülgab hing selle
ja aju kaotab oma Minata mõtlemisvõime. Sellised androidid-küborgid jäävadki ainult ulmevaldkonda.

   Inimene on võimeline ise looma väga intelligentset, sisestatud programme kasutades ülimalt loogiliselt toimivat tehisaju,
on võimeline tulevikus talletama tehisaju mällu pea kogu inimese ajus oleva informatsiooni, et anda androidele võimalikult inimese mõistusele sarnased omadused, aga pole kunagi võimeline looma ega ka sisestama masinasse iseseisvalt mõtlevat
ja tundeid omavat "Mina" isiksust ehk hinge.
   See välistab tuleviku "ülitarkkade" androidide omaalgatusliku mässu inimeste vastu (nagu juhtub samuti ulmefilmides).
Ka kõige inelligentsem android jääb alati masinaks, mis toimib ainult temale inimese poolt sisestatud programmide järgi.

*

Inimese hing (tema Mina) ja teleportatsioon

Teleporteerumise kaader ulmefilmist.

   Hinge ehk oma Mina olemasolu inimkehas teeb samuti võimatuks elusa inimese teleporteerimise ühest asupaigast teise
(mis on jällegi tavapärane toiming ulmefilmides), sest seda mittemateriaalset komponenti pole võimalik teleporteerida.
   Tehnika arenedes võib tulevikus küll saada võimalikuks ka elava olendi (inimese, looma jne) keha aatomite haaval teises paigas uuesti kokku "monteerida“, aga isegi juhul kui suudetakse edastada kogu inimese DNAs ja mälus olev informatsioon (mis on utoopia), pole vähimatki garantiid, et mittemateriaalne komponent hing samuti siirdub. Aga ilma hingeta ehk oma Minata puudub inimeses (ka loomas jne) kõige olulisem komponent, isiksus kes füüsilise keha tegevust juhib.

   Samuti on võimatu teleportatsiooni teel inimest (looma jne) kloonida. Kuna hinge kui mittemateriaalset komponenti pole võimalik paljundada, jäävad kloonitud teisikute füüsilised kehad ilma hingeta ehk oma Minata vegetatiivsesse seisundisse.

*

Inimese hing (tema Mina) ja rändamine ajas

"Ajamasina" rännuhetk ulmefilmis.

    Einsteini relatiivsusteooria kohaselt on aeg elastne ning muutub objekti kiiruse muutudes. Mida kiiremini liigub objekt,
seda aeglasemalt kulgeb selles aeg võrreldes aja kulgemisega Maal.
    Sellesama relatiivsusteooria järgi on suuremal või vähemal määral rännanud ajas edasi kõik kosmoses käinud inimesed, olgugi et vaid sekundi murdosades. Siiski saab siin rääkida vaid aja kulgemise aeglustumisest objekti kiiruse suurenemisel, mitte rändamisest aegruumis.

   Hinge ehk oma Mina olemasolu inimeses välistab täielikult ka inimese rändamise ajas ja võimaluse kohtuda iseendaga, nii minevikus kui ka tulevikus.

Mitut sama inimese hinge (oma Mina) ei saa tekkida kunagi !

*

Niipalju "ateistlikust" maailmakäsitlusest, nii loetuna kui unes kuulduna.




Mõistatuslikud viljaringid

 

Viljaringid on viljapõldudel kõrte mahamurdumisega tekkinud või kõrte mahapressimisega loodud kujundid. Kuigi neid nimetatakse viljaringideks on tegu väga erinevate kujundite ja nende kombinatsioonidega.
Viljaringidest on teateid alates 1950. aastatest, kuid uurijad on leidnud ka vanadest ajalooürikutest
ja suulisest rahvapärimusest teateid, mida võib tõlgendada kui kirjeldusi viljaringidest.

   On levinud uskumus, et vähemalt osa viljaringide puhul on tegu Maa-väliste tsivilisatsioonide esindajate või teadusele seni tundmatute paranormaalsete jõudude tegevusega.
   Mõningate "ekspertide" väidetel on tegu hoopis keeristuulte toimega, keravälkude tegevusega või plasmakeeriste looduga. Aga sellisel juhul peaksid need nähtused olema mõistuslikud olendid.
  Skeptikute arvates on viljaringide näol tegu lihtsalt pettuse, nalja või iselaadse maastikukunstiga. Seda seisukohta püüavad süvendada ka mõnede riikide ametkonnad, kes nähtuste uurimise asemel organiseerivad ise libaviljaringide tegemisi.

   Viljaringide erapooletud uurijad viitavad asjaolule, et kujundite keerukus näitab nende loojate tähelepanuväärselt head geomeetria- ja matemaatikatundmist. Samuti on viljakõrte murdekohtade dünaamika uurimisel selgelt eristatavad inimeste pressitud viljaringid seni seletamata põhjustel tekkinud viljaringidest. Millegipärast ametlik seisukoht seda fakti ignoreerib.

 

Müstilise energia painutatud rapsikõrte paindekohad on terved, inimeste pressitud paindekohad on katki murdunud.

*

   Ligi sajameetrise läbimõõduga viljaring leiti rapsipõllult Marlborough’i lähistel Wiltonis, kuulsa Wiltoni tuuleveski kõrval. Ekspertide hinnangul kujutab viljaring 18. sajandi Šveitsi matemaatiku Leonhard Euleri konstrueeritud kompleksvõrrandit.
   Pühapäeva varahommikul pärast viljaringi tekkimist seda helikopterilt pildistanud viljaringide uurija Lucy Pringle osutas, et iga ringi sektor tähistab võrrandi üht elementi.
    Viljaringi kodaratest lähtuvate triipude ja tühikute mustrid moodustavad kahendsüsteemis just need sümbolid ja tärgid, millest Euleri võrrand koosneb.
   “Tegemist on viimase kahe aastatuhande ühe sügavamõttelisema ja keerulisema matemaatilise võrrandiga, ja antud viljaring kujutab endast selle visuaalset tõlgendust,” ütles Pringle.

   Wiltoni ringi muster on üks paljudest Suurbritannias viimasel ajal leitud matemaatilistest viljaringidest. Näiteks avastati 2008. aastal Wiltshire odrapõllult viljaring, mis kujutas Pii kümmet esimest numbrit (π - 3,141592654).

 

   

Wiltonis Euleri võrrandit kujutav viljaring ja Wiltshires Pii kümmet esimest numbrit kujutav viljaring.

  Kas amatööridest viljaringide pressijad on üldse võimelised koostama kahendsüsteemis selliseid keeruliste matemaatiliste võrranditega viljaringe?




Kuu eri palged

 

Kuu, selle kujundid ja erinevad faasid on iidsetest aegadest mõjutanud paljude kultuuride mütoloogiat.
Maale lähim taevakeha, mille tekke ja ehituse kohta on väga erinevaid hüpoteese, alates Maa kokkupõrkest teise taevakehaga ja lõpetades kunstlikult looduga. On ka arvamus, et Kuu võib olla isegi vanem kui Maa,
sest teadlased on dateerinud mõned kuukivimid juba 5,3 miljardi aasta vanusteks, mis muudaks Kuu meie planeedist peaaegu miljard aastat vanemaks.

   Suurim ja heledaim taevakeha meie öises taevas, alati sama küljega Maa poole. Hoiab Maa telje ekliptika tasandi suhtes stabiilselt 23 kraadise nurga all, tänu millele on aastaaegade vaheldumisest tingitud temperatuuride erinevused suhteliselt inimlikud. Tekitab oma gravitatsiooniga meredes tõusud ja mõõnad. Samuti stabiliseerib Kuu Maa pöörlemise kiirust (ilma Kuuta oleks Maa ööpäev kuue tunni pikkune) suurendades Maa ööpäeva pikkust edasi 2 millisekundi võrra iga saja aastaga. Kuu kaugus Maast suureneb iga aastaga 3,82 ± 0,07 cm.
   Praegu vaieldaksegi selle üle, kas ilma Kuuta, selle stabiliseeriva mõjuta oleks Maal üldse saanud tekkida mõistuslikku elu.

   Üldtunnustatud teooria järgi on Kuu kihilise ehitusega taevakeha, millel on geokeemiliselt erinev koor, vahevöö ja tuum. Kuu sisetuum on tahke ja rauarikas ning selle raadius on 240 km. Välistuum on vedelast rauast ja see on 300 km paksune. Välistuuma ümbritseb osaliselt sulanud vahevöö, mis on 500 km paksune. Teadlased arvavad, et selline struktuur tekkis varsti pärast Kuu tekkimist selle pinnal olnud magma ookeani jahtumisel. Kuu koor on 50 km paksune.


Aga . . .

Kuu meteoriidikraatrid, olenemata nende suurusest, on kõik praktiliselt ühesuguse sügavusega. Miks?
Mis materjalist on Kuud katva regoliidikihi all olev väliskest?

 

*

 

Kui Apollo 12 astronaudid Kuult orbitaalmoodulisse naastes lasid tõusumoodulil tagasi Kuule kukkuda,
pani see kerge tõusumoodul (2,36 t) Kuu pinna mitmeks tunniks võnkuma, kõmisema nagu tühja tünni. Miks?

 

*

 

Apollo 12 astronaut Alan L. Bean asetamas Kuule ALSEPi Lunar Surface Magnetomeetri komponente.
Kaamera jäädvustas tema ümber mõneks hetkeks tekkinud müstilise sinise helenduse. Mis selle tekitas?

 

*

 

Mõistatuslikud valgussähvatused Kuul. Mille või kelle tekitatud?

  Need valguse sähvatused toimuvad iga paari tunni järel, aga kestavad vaid murdosa sekundist, mistõttu on neid väga raske avastada ja fikseerida.
   Selle uurimiseks lõi Euroopa Kosmoseagentuur (ESA) 2015. aastal NEO Lunar Impacts and Optical TrAnsients (NELIOTA) projekti, et jälgida, millest need tekivad. Kas on märke meteoriitide löökidest või on nähtustel mingid muud tekitajad?
   Tegelikult pole nähtus astronoomidele uus, neid sähvatusi on täheldatud vähemalt tuhande aasta jooksu, kuid alles hiljuti on teadlased saanud piisavalt keerulisi teleskoope ja kaameraid, et neid sündmusi jälgida ja nende olemust iseloomustada (sähvatuste suurus, kiirus ja sagedus).

*

 

NASA Kuusondi LRO vaatlused näitavad, et Kuu lõunapooluse kraatrid,
Cabeus, Shoemaker ja Faustini sisaldavad suures koguses veejääd.

   Kui kosmosesondid otsivad vett Päikesesüsteemi kaugetest nurkadest, siis NASA Kuusond Lunar Reconnaissance Orbiter (LRO) leidis tõendeid, et vett leidub ka kosmose tagahoovis - Kuul. LRO andmed viitavad sellele, et Kuu külmade pimedate pooluste lähedal kraatrites, kuhu Päikesekiired ei ulatu, on jääd ka nende pinnal.
   LRO otsib vett oma Lunar Explorer neutronidetektori (LEND) abil, mis tuvastab vesinikuaatomite olemasolu, loendades Kuu pinnasest vabanenud neutroneid. Mõõtmised võimaldavad teadlastel koostada kaarte vesinikurikastest piirkondadest, mis on vee peamine koostisosa. Alates LRO käivitamisest 2009. aastal on missioon tuvastanud mitmetes Kuu lõunapoolusel asuvates kraatrites veejääd.

*

 

Aastaid on vaieldud täiskuu mõjust või mittemõjust inimestele.

  Nüüd on teadlased tõestanud, mida parameedikud on juba aastaid väitnud - inimesed lähevad täiskuu ajal pisut peast segi.
   Dr Gordian Fulde on töötanud Sydney St Vincenti haigla erakorralise meditsiini osakonna juhina enam kui 30 aastat ning on kogu oma karjääri jooksul teadnud, et kuutsükli haripunktis "käituvad inimesed palju veidramalt kui tavaliselt".
   "Minu uskumus on väga kindel, sest see asi on olnud nõnda juba aastaid, aastakümneid ja isegi sajandeid," ütles dr Fulde. "Teadus on aga sellele tõele alles järele jõudnud."
   Sydney psühholoog Adam Fitzpatrick firmast Essential Psych Solutions ütles, et võib Kuu faasi põhjal ennustada, milliseid kliente ta nädala jooksul kohtab. Ta ütles, et täiskuu ajal puudub mõnel patsiendil osaliselt kontroll oma tunnete üle, samas kui teised tunnevad, et ei ole lihtsalt "oma võimete tipul".
   Dr Christian Cajochen Šveitsis asuvast Baseli Ülikoolist usub, et tema koostatud uuring inimeste magamisharjumustest on tõestanud, et Kuu mõjutab inimeste und ja sellised inimesed nagu dr Fulde võivad oma arvamuse õigsuses kindlad olla.
   "Kuutsükkel mõjutab inimese und isegi siis, kui Kuud näha ei ole ja inimene ise pole kuufaasist teadlik," ütles dr Cajochen.

 

Täiskuu ajal pommitab hiiglaslik laetud osakeste lehviksaba 6. päeva kestel Kuud.

  Päikesetuul surub pidevalt Maad kaitsvat magnetvälja tagasi Maa suunas, puhudes selle laetud osakesed ümber Maa teisele poole, luues nii pika väljavenitatud laetud osakeste lehviksaba, mis jääb alati suunaga allatuult.
   Kord kuus, täiskuu ajal, siseneb Kuu sellesse laetud osakeste sabasse, jäädes sinna kuueks päevaks enne väljumist teiselt poolt. Kogu selle aja kestel pommitab see hiiglaslik laetud osakeste saba Kuud, tekitades Kuu pinnale eriti tugeva staatilise elektri laengu, mille väli, koos Kuu pinnalt tagasipõrkunud laetud osakestega, mõjutab Maa ionosfääri kihtide ioniseeritud osakeste hulka ja ka elusloodust, sealhulgas palju vaidlusi tekitanud inimeste ja loomade ajutegevust.

 

*

 

   

Düsseldorfi keemik ja matemaatik dr Peter Plichta ütleb oma raamatus "Jumala salajane valem",
et numbrite jada 2732 peab olema uus matemaatiline konstant, mida pole varem avastatud:

   "See kõik tundub olema mingi trikk! Kust kõik need 2732-ed tulid, ilma et peaksite komakohta märkima? Maa, Kuu, Päike, päikesevarjutused, temperatuur vee omaduste suhtes, inimese tiinusperiood jne.
   Numbrilised ja visuaalsed “kokkusattumused”, mida kõiki vahendavad numbrid 2732 või selle pöördvõrdeline kood 366.
Pange tähele, et ükski meie kasutatud arvudest ei sõltu ühikutest, milles neid numbreid väljendatakse, välja arvatud Maa päev. Isegi kasutatud temperatuurid sõltuvad ainult vee külmumis- ja keemispunktide erinevuse jagamisest 100 võrdseks ühikuks. Pole selgitust, miks need asjad nii peaksid olema. Võiksime neist juhuslikult ühe või kaks maha kanda, kuid mitte neid kõiki."

Maagiline numbrite jada 2732 ja Kuu

   • Kuu ja Maa läbimõõtude suhe on 0,273. (Kuu suurus on 27,3% Maa suurusest).
   • 27,32 päeva on Kuu tiirlemisperiood (teeb ühe täistiiru ümber Maa).
   • 27,32 päeva on Kuu pöörlemisperiood (teeb ühe täispöörde ümber oma telje).
   • Maa ja Kuu orbitaalperioodid on pöördvõrdelised. 1 / 27,32 = 0,0366 (366 päeva liigaastal),
   (1/366 = 0,002732) 27,32 päeva, Kuu üks täistiir.
   • 273 päeva on suvisest pööripäevast kuni kevadise pööripäevani.
   • 27,3 päeva on naise menstruaaltsükkel (1 Kuu täistiir ümber Maa).
   • 273 päeva on naise raseduse keskmine pikkus (10 Kuu täistiiru ümber Maa).
   • -273,2° Celsiuse järgi on ka absoluutse nulli temperatuur.




Marsi kuu Phobose mõistatus

Teatavasti on Marsil kaks kuud, suurem Phobos (kreeka k. hirm) ja väiksem Deimos (kreeka k. ahastus).
Mõlemad kuud on päikesesüsteemi kuudest kõige väiksemad ja mõlemad tiirlevad Marsile liiga lähedal.
Lisaks sellele muudab suurem kuu Phobos aeg-ajalt oma liikumise kiirust.

Kas kuu või tehisobjekt?

   Kuna Phobose mass on väga väike, selle keskmine tihedus on umbes tuhat korda väiksem kui vee tihedus, peaks Phobos olema juba ammu hävinud. Ainuke põhjendus sellele, et taevakeha ikka veel eksisteerib, on see, et tegemist on ilmselt seest tühja "plekkpurgiga". See aga omakorda viitab tehislikule päritolule, sest looduslik taevakeha ei peaks olema seest õõnes.
   Seda on kinnitanud nii USA laevastikuobservatoorium kui ka Euroopa kosmoseagentuur ESA (European Space Agency). Teadusajakirjas "Geophysical Research Letters" kinnitavad mõlemad, et Phobos ei saa kuidagi olla asteroid ning pakkuvad välja hüpoteetilise pildi sellest, kuidas võib taevakeha seestpoolt välja näha.

 

  

Phobos väljast ja hüpoteetiline pilt selle tühjast sisust.

   Spekulatsioonid selle üle, mis võiks selliste hiiglaslike kosmoseobjektide ehitamise mõte olla, varieeruvad Marsi suurest kosmose observatooriumist kuni pooleldi valminud põlvkondade pikkuse tähtedevahelisese kosmoselaevani.
   Marsile lendavatel ja ka Phobost uurivatel kosmosesondidel tekivad sageli kummalised rikked, mis on tekitanud küsimuse,
kas just Phobos ongi see, mis mõjutab Marsi suunas lendavaid võõraste intelligentsete eluvormide kosmosesonde?

*

1998. aastal avastati Marsi kosmosesondi "Mars Global Surveyor" saadetud piltidel ootamatu objekt,
tohutu monoliit Marsi kuu Phobose pinnal.

   Phobose monoliit on Marsi suurema Kuu Phobose pinnal asuv tohutu sammas, kõrgusega ligikaudu 85 m - 90 m. Stickney kraatri lähedal asuv Phobose monoliit on hele objekt, mida kirjeldatakse kui "kõrghoone suurust" rändrahnu, mis heidab silmatorkavalt pika varju.
   Selle avastas Efrain Palermo, kes uuris põhjalikult Marsi sondi tehtud Phobose pilte. Hiljem kinnitas seda NASA Johnsoni kosmosekeskuse pilditöötlemise spetsialist Lan Fleming, kes ei välista ka võimalust, et Phobose monoliit võib olla tehislik, mitte geoloogiline kivim.
   Phobos olekski üks parimaid kohti tänapäeva Maaväliste tsivilisatsioonide nn "vaatlejate" baasiks meie päikesesüsteemis, kust lähetatud vaatlussüstikute abil jälgida Maal toimuvaid arenguid. See seletaks ka Phobose aeg-ajalt muutuvat liikumise kiirust, sest planeedile nii lähedal asetseva kaaslase orbiiti tulebki aeg-ajalt korrigeerida.

 

Phobose monoliit eemalt ja suurendatuna.

   Monoliidi lähedale on Optechi ja Marsi instituudi kavandatud maandumiskoht mehitamata missiooniks Phobosele, mida tuntakse PRIME-na (Phobos Reconnaissance and International Mars Exploration). Missioon koosneks orbitaalmoodulist ja maandurist ning mõlemal oleks neli instrumenti, mis oleks kavandatud Phobose geoloogia erinevate aspektide uurimiseks.
   Praeguseni pole aga PRIME programmi millegipärast rahastatud ja sellel pole ka kavandatavat käivitamise kuupäeva.




Salapärane Oumuamua

 

Salapärane objekt "Oumuamua" sisenes meie Päikesesüsteemi Lyra tähtkuju poolt, läbides Päikesesüsteemi kiirusega, 87,3 kilomeetrit sekundis. Nüüd liigub see kiiresti Pegasuse tähtkuju suunas.
(Päikesesüsteemi sees ringlevate asteroidide kiirused on tavaliselt keskmiselt 19 km sekundis, komeetidel veidi suuremad.)

 

 

  2017. aasta sügisel avastatud salapärane objekt 1l/2017 U1 hüüdnimega Oumuamua on esimene avastatud, väljastpoolt Päikesesüsteemi saabunud ja sellest kiiresti läbi tuhisenud taevakeha. Selle kummaliselt piklik kuju ei sarnane asteroidiga, milleks seda on hakatud pidama. Samuti puudub sellel komeetidele omane gaasist ja tolmust saba.

 

Kas asteroid või mõne kauge tsivilisatsiooni tähelaev?

 

   Kuud ja ka suuri asteroide kattev regoliit olekski odavaim ja parim kosmoselaeva korpust ümbritsevaks kattematerjaliks kaugetel kosmoselendudel, et kaitsta laeva ja selles asuvaid astronaute nii mikrometeoriitide kui ka kosmilise kiirguse eest. Regoliiti on nõrga gravitatsiooniga taevakehadelt lihtne ammutada ja samas taevakeha juures kosmoselaev sellega katta.

   Aga, kuna puuduvad usaldusväärsed tõendid oletustele, et ka Oumuamua puhul võis tegemist olla kauge tsivilisatsiooni kosmoseobjektiga, tuleb seda pidada looduslikuks taevakehaks ja mitte lasta ennast heidutada selle suurest kiirusest.
  Tähtedevahelises ruumis on miljardeid asteroide, komeete ja ka planeete, mis tähesüsteemide moodustumise aegadel on tõugatud välja oma tähesüsteemidest ning rändavad iseseisvalt. Paratamatult satuvad mõned nendest taevakehadest ka
meie Päikesesüsteemi ja Oumuamua visiit on selle tõenduseks. Sellised, suure massiga planeetide poolt tähesüsteemidest väljapaisatud taevakehad liiguvadki tunduvalt suurema kiirusega kui Päikesesüsteemi sisesed asteroidid ja komeedid.

   Ühe sellise, meie Päikesesüsteemi sattunud, rändava väikeplaneedi või asteroidi tohutu kiirus oligi arvatavasti põhjuseks, miks kunagi Marsi ja Jupiteri vahel asunud planeet Phaeton sellega kokkupõrgates täielikult purunes.




kunagine viies planeet

 

Juba iidsete aegade ürikutes on Päikesesüsteemi planeetide ritta, Marsi ja Jupiteri vahele, paigutatud veel üks planeet, mille nimi, sümbol ja staatus kinnitavad, et see planeet oli iidsel ajal üks kirkamaid tähti taevas öösel, nagu Päike päeval, mistõttu seda kutsuti Päikese pojaks.

Ajaloolaste väitel pole tõendeid, et Marsi ja Jupiteri vahel oleks kunagi eksisteerinud veel üks planeet ? ? ?

*

   "Ühel ööl, äkki ja ootamatult see täht plahvatas, muutes taevalaotuse ümberringi valgeks nagu uus Päike.
See laienes, muutus veelgi kirkamaks ja siis kadus . . .
   . . . Mõned kuud hiljem valati taevas üle hämmastava vaatemänguga, tohutu tähesajuga."

 

"See hämmastav vaatemäng jättis aga elanikele kõike hävitava mälestuse. . ."

*

Kas iidne müüt või tegelikkus?

   Osa astronoomia uurijaid väidab, et Phaeton oli suhteliselt suur planeet, mille mass ületas peaaegu 17 korda Maa massi. Phaetoni üks aasta kestis 260 Phaetoni ööpäeva. Ööpäeva enda pikkust pole antud, seepärast pole teada ka Phaetoni aasta täpset pikkust Maa aja järgi. (Kääbusplaneedi Ceres tiirlemisperiood on 4,60 Maa aastat ja asteroidil Vesta 3,63 Maa aastat.)

P.S.  Andmed Phaetoni massi, samuti aasta ja ööpäeva pikkuste vahelise suhte kohta on nende uurijate oletatavad suurused.

   Teine osa astronoomia uurijaid väidab, et Marsi ja Jupiteri vahel pole planeeti kunagi eksisteerinud, see on iidne müüt. Nende argumendiks on arvutused, et asteroidide vöö objektide kogumass on väga väike, ainult 4% Kuu massist. Seetõttu peavad need spetsialistid asteroidide vööd Päikesesüsteemi algusaegade jäänuseks, mis Jupiteri mõju tõttu ei ole lihtsalt suuremaks objektiks kokku koondunud.

*

  1772. a. avaldas saksa astronoom Johann Daniel Titius lihtsa reegli, mille järgi saab küllaldase täpsusega arvutada kõikide planeetide keskmised kaugused Päikesest. Tänapäeval tuntakse seda Titius-Bode reegli nime all. Matemaatiliselt väljendab seda valem   a = 0,3 * 2^n + 0,4  , kus n on planeedi järjekorranumber alates Maast ja a vastava planeedi keskmine kaugus Päikesest. Valem on õige ka Merkuuri ja Veenuse kauguste arvutamisel kui n väärtuseks võtta vastavalt 0 ja 1.
   Algul numbrimänguna tundunud reeglile lisas usutavust Uraani avastamine 1781. aastal. Astronoom William Herschel leidis selle Päikesest 19,2 a.ü. kauguselt (valem annab 19,6 a.ü.). Kõige intrigeerivam oli aga Titius-Bode reegli puhul see,
et valemi kohaselt pidi Marsi ja Jupiteri orbiitide vahel asuma veel üks, senitundmatu planeet.

 

Astronoom Johann Titius: "Kas me peame eeldama, et Jumalik Looja on selle reservatsiooni tühjaks jätnud?"

*

   Kas asteroidide vöö väike kogumass on ikka kindel tõend kunagise planeedi olematusest?
   Kui kahe suure taevakeha kokkupõrkel nende tükid tohutu kiirusega igas suunas laiali paiskusid, ei jäänud suurem osa tükkidest kindlasti purunenud planeedi endisele orbiidile tiirlema, vaid lendasid laiali ka Päikesesüsteemi keskme suunas, pommitama sisemisi planeete, (selle suuremad, planeet Marssi tabanud tükid võisidki põhjustada tiheda atmosfääri ja elu hävimise planeedil), aga samuti orbiidist väljapoole, kus Jupiteri tohutu külgetõmbejõud neist enamuse omale korjas. Osa tükkidest jäid tiirlema Jupiteri orbiidile, kogunedes kahte Troojalaste asteroidideks nimetatud pilvesse, mille asukohad on stabiliseerunud Päikese ja Jupiteri gravitatsioone tasakaalustavatesse Lagrange'i punktidesse L4 ja L5. Nendes on kokku üle miljoni asteroidi suurema läbimõõduga kui 1 km.
  Phaetoni orbiidile jäi ilmselt vaid väike osa laialipaisatud tükkidest, samuti Phaetoni ja teise taevakeha tuumade jäänused, millest moodustusid kääbusplaneet Ceres ja asteroid Vesta.

 

Kahel pool Jupiteri, samal orbiidil tiirlevad, Troojalasteks ristitud asteroidide pilved,
mis astronoomide arvates tekkisid kunagise naaberplaneedi purunemisel. (?)




Maavälised magnetportaalid

 

Inimesi on alati huvitanud, kas oleks võimalik tähtedevahelisi suuri vahemaid läbida lühikese ajaga.
Nüüdseks on NASA avastanud Maa magnetväljas asuvate magnetportaalide olemasolu.
Kas need võiksid olla ka otseteedeks läbi aegruumi, mille kaudu erinevad “külalised”
juba iidsetest aegadest külastavad Maad?

   NASA avastas Maa magnetväljas asuvad portaalid, nimetades neid elektronide difusiooni piirkondadeks ehk X-punktideks. Need on kohad, kus Maa magnetväli ühendub Päikese magnetväljaga, luues katkematu tee, mis viib meie planeedist päikese atmosfääri, 149,5 miljoni kilomeetri kaugusele. Ühendumine toimub siis, kui magnetväljade jõujooned põrkuvad, vabastades hiiglasliku voolava energia. Läbi nende portaalide saabub Päikeselt tohutu hulk laetud osakesi, mis tekitavad geomagnetilisi torme ja virmalisi.
   NASA avastatud portaalid asuvad Maast tuhandete kilomeetrite kaugusel. Enamus portaalidest on väikesed ja lühiajalised, teine osa suured ja püsivad.
   Portaalid avanevad ja sulguvad sadu kordi päevas, asjaolu mis paneb tahtmatult spekuleerima, kas need portaalid võiksid olla ka nn "ussiaugud", mille kaudu erinevad “külalised” liiguvad edasi-tagasi meie ja teiste tähesüsteemide vahel?

*

   Maa magnetväljas asuvate portaalide asukohtade määramiseks ja nende uurimiseks saatis NASA 12. märtsil 2015. aastal Maa orbiidile missiooni MMS (Magnetospheric Multiscale Mission), et uurida seda vähetuntud magnetühenduste nähtust.

The Magnetospheric Multiscale Mission - Maa magnetvälja uurimisprogramm MMS

 

Maa magnetväljas asuvate portaalide otsimise ja uurimise sondid MMS Maa kaugorbiidil.

 

   Missioon MMS koosneb neljast kosmosesondist, identse aparatuurikomplektiga (11 mõõteinstrumenti ja 25 sensorit).
   Need neli kosmosesondi lendavad reguleeritavas püramiidi moodustises, mis võimaldab neil jälgida magnetühenduste struktuuri kolmemõõtmelisena. Selline sondide komplekt annab vajaliku vaatlusvõimaluse, et teha kindlaks, kas portaalide magnetühendused leiavad aset isoleeritud piirkonnas, kõikjal suurema piirkonna sees korraga või ruumis ringi liikudes.

Hidden Magnetic Portals Around Earth - NASA video Maa magnetväljas asuvatest portaalidest




Müstilised kristallkolbad


Üleloomulikku väge on iidsetele kristallkolpadele omastatud juba ammustest aegadest.
Legendi järgi on maailma erinevatesse paikkadesse peidetud 13 müstiliste omadustega iidset kristallkolpa.
Usutakse, et nendesse kristallkolpadesse on salvestatud iidseid teadmisi, samuti meie maailma ajalugu.

 

 

   Üks vanimatest säilinud kristallkolpadest on leitud 1924. aastal, Briti seikleja F. A. Mitchell-Hedgesi tütre poolt Belizest.
Kolp on valmistatud ühest suurest selgest kvartskristallist, reaalsuurusega ja kaalub koos liikuva lõualuuga ligikaudu 5 kg. Alumine, liikuv lõualuu on valmistatud samast kristallist kui ülejäänud kolp.
   Müstiline on selle kolba valmistusviis. See on lõigatud vastupidiselt kristalli loomulikule kasvuteljele ning seetõttu oleks pidanud ta juba töötlemise käigus purunema. Veelgi enam, kolbal ei ole ainsatki tööriistajälge või kriimu ning seetõttu ongi selle valmistamise viis püsinud tänaseni täieliku müsteeriumina.

    Kui Londonis asuva Briti muuseumi esemete kaitse rahvusvahelise instituudi liikmele, USAs elavale Frank Dorlandile
toodi 1964. aastal Inglismaalt inimese pea suurune kvartskristall kolp, tõi see tema ellu suure muutuse - mida rohkem ta
uuris Mitchell-Hedgesi kristallkolpa, seda enam nõudis see edasist uurimist.

 

   

Kristallkolp, Frank Dorland ja tema raamat "Püha jää - sild alateadvusse".

 

    Olles kuue aasta jooksul uurinud Mitchell-Hedgesi kristallkolpa Hewlett-Packardi kristallilaborites, California Clara's,
arenes Frank Dorlandi töö uude kategooriasse: biokristallograafia, inimmõistuse ja elektroonilise kvartskristalli energiate vahetuse uurimiseks teemas - inimkeha kui üliantenn. Ta oli vastutav Hewlett-Packardi laboratooriumis Mitchell-Hedgesi kristallkolbale tehtavate oluliste testide eest.
    Uurimistöö kulmineerus raamatuga "Püha jää - sild alateadvusse". Lisaks kristallkolba uurimisele hõlmab raamat palju muudki - see on tõeline uurimus mäekristalli tõenäolistest kasutusaladest ajaloos.

   Ametliku arheoloogia hinnangul pole ühtegi sellist kristallkolpa ametlikel arheoloogilistel väljakaevamistel kunagi leitud, seetõttu on ka see kuulus kristallkolp tõenäoliselt võltsing s.t valmistatud tunduvalt hilisemal ajal (kuigi selle valmistamise õiget meetodit ei osata ikka seletada).
   Frank Dorland järeldas peale kolba uuringuid: "Mitchell-Hedgesi kristallkolp on siiski ehtne, isegi kui enamik selle ümber olevaid lugusid pole". Dorland peab kolba vanuseks kuni 12 000 aastat.
  Kuigi aastate jooksul on tehtud mitmeid uuringuid kolba füüsikaliste omaduste, nagu näiteks selle konstantse temperatuuri kohta, mis on 21° C, tõdeb Dorland, et selle kristallkolba ja teiste looduslike kvartskristallide omaduste vahel pole erinevusi.

  Tänapäeva uurimistehnika tasemel pole kristallkolbal seni suudetud avastada ka mingisuguseid salvestusi. Kuidas on lood selle kristallkolba ja ka ülejäänud 12 iidse kristallkolba legendikohaste müstiliste salvestustega muistsest ajaloost tegelikult,
selgub vast uurimistehnika edasiarenedes tulevikus.




Aeg enne ajalugu

 

Universum on täis väga erinevatel arengu tasanditel eluvorme,
alates algelistest ainuraksetest kuni kõrgeltarenenud intelligentsete tsivilisatsioonideni,
kes tehnoloogia arenedes, rännates planeedilt planeedile, tähesüsteemist tähesüsteemi,
jõudsid ka meie Päikesesüsteemi erinevatele planeetidele, juba iidsetel aegadel.

 




Aeg enne ajalugu - Iidsed tunnistajad

Mitmel pool maailma erinevates paikkades on leitud kõrgtehnoloogiliselt valmistatud esemeid,
mille vanusteks on teadlased dateerinud kümneid tuhandeid kuni isegi sadu miljoneid aastaid.
Kui vanad on kunagi Maal asunud või Maad külastanud kõrgelt arenenud tsivilisatsioonid?

Ajaloolaste väitel pole tõendeid Maaväliste tsivilisatsioonide olemasolust ega nende külaskäigust Maale ? ? ?

*

On inimlik, et kiiresti arenev, aga veel suhteliselt algelise tehnoloogiaga tsivilisatsioon Maal ei soovi tõdeda,
et tehniliselt tunduvalt kaugemale arenenud tsivilisatsioonid eksisteerisid juba iidsetel aegadel.

Mõned näited . . .

 


Üks imekombel tänapäevani säilinud iidse tsivilisatsiooni tehnoloogia näidis.
Need, mingi mehhanismi jäänused, leiti Vahemere põhjast, antiikselt laevafrakilt.
Mehhanismi vanuseks loetakse vähemalt 3 000 aastat (laeva uppumise aja järgi).
(Alumisel fotol on mehhanismi detailidest keskmine digitaalselt restaureerituna.)

*

Venemaal, Uurali mägedes leitud ebatavalised, spiraalikujulised vasest, volframist ja molübdeenist valmistatud esemed.
Nende, geoloogiliste kaevamistööde käigus leitud esemete suurus on vahemikus 3 cm kuni uskumatu 0,003 millimeetrini. Suurem osa nendest laiali asunud metallesemetest leiti 3 -12 meetri sügavusest maa seest. Neid on uuritud ja analüüsitud  Vene Teaduste Akadeemias Moskvas, Peterburis ja Soomes Helsingi Instituudis ning on tunnistatud kõrgtehnoloogilisteks.
Varem puutumatute maapinna kihtide vanuse järgi peetakse leitud esemete vanuseks 20 000 kuni 300 000 aastat ? ? ?

*

Rumeenias, arheoloogiliste väljakaevamiste käigus, 10 meetri sügavuselt mammuti luude keskelt leitud
20 cm pikk, 12,5 cm lai ja 7 cm paks metallist detail on teadlaste hinnangul ligikaudu 250 000 aastat vana.
Analüüs näitas, et selle koostises on 12 eri metalli, domineeris aga 90 protsendiga alumiinium ? ? ?
Alumiiniumi toodeti Maal esmakordselt alles 1825. aastal.

*

Kesk-Türgis Früügia orus, kivistunud pinnases säilinud müstilised sügavad jäljed.
Teadlaste sõnul on kivistunud jäljed tekitatud 12 - 14 miljonit aastat tagasi
ja sellised sai jätta vaid intelligentsete olendite valmistatud masin ? ? ?

*

See, fotol olev kivistunud puidust varrejupiga, puhtast rauast haamer leiti 1936. aastal Texases asuvast kaljust,
mille küljest lahtimurtud, haamrit ümbritseva kivi vanuseks peavad teadlased vähemalt 100 miljonit aastat ? ? ?

*

1912 aastal Oklahomas, Tomati elektrijaamas, tabas kahte töölist, kes purustasid ahjude kütmiseks suuri kivisöe tükke, üllatus, kui ühe suure kivisöe tüki purunemisel kukkus selle seest välja rauast pott. Eksperdid on uurinud nii rauast potti
kui seda ümbritsenud, täpse poti jäljendiga kivisöe tükki ja tõdenud, et pott on olnud söetükis selle tekkimise ajast ? ? ?
Fossiilne kütus kivisüsi tekkis ümmarguselt 300 miljonit aastat tagasi.




Aeg enne ajalugu - Iidse tsivilisatsiooni jälgedel

 

Ametlik ajalookäsitlus hoiab kramplikult kinni sajanditetaguste ajaloolaste fantaasiates sündinud
ja tänapäeva teaduse tasemel uuringutes täiesti ebapädevateks osutunud Maa iidse ajaloo tõlgendustest,
esitades ilmselgeid absurdsusi tõepäraste sündmustena ja eirates kõike ametlikust seisukohast erinevat,
ka teadlaste uuringute tulemusi iidsete leidude, iidsete ehituste tehnoloogia ja ehitusaegade kohta.

Ajaloolaste väitel pole tõendeid kõrgtehnoloogia kasutamisest iidsete kultuuride rajatud ehitustel ? ? ?

*

Veidi mõtlemisainet . . .


 Sic transit gloria mundi! 


Nii mööduv on maailma kuulsus!


 

   

Kas samal ajastul ehitatud püramiidid üle maailma olid pronksiaja kultuseobjektid
või algupäraselt hoopis iidse tsivilisatsiooni maaenergia keskused?


Teotihuacan. Kas Mehhiko indiaanlaste kultusepüramiidid
või algupäraselt hoopis iidse tsivilisatsiooni suure energiakeskuse püramiidi kõrval asuvad
kosmosesüstikute laskumis- ja tõusuplatvormid, nende keskel olevate gaasidejoa summutusaukudega?


Caral. Kas Peruu indiaanlaste kultusepühamu või iidse tsivilisatsiooni asum kõrbekuumust leevendava basseiniga?

   Peruu Kesk-Andide kuival kõrbeterrassil asuv Caral-Chupacigarro, kust avaneb kaunis vaade Supe jõe rohelisele orule. Vanimaid Peruus asunud iidse tsivilisatsiooni, suhteliselt hästi säilinud keskusi Maal, mis oma kujunduse ja arhitektuuri keerukuse poolest on tänapäevalgi väga muljetavaldav.


     

Keda kujutavad need Mehhikos väljakaevamistel leitud iidsed skulptuurid?


Hispaanias Salamancas asuva keskaegse katedraali seinal olev kivist skulptuur.
Mis oli keskaegsetele kiviraiduritele eeskujuks sellise skulptuuri loomisel ja keda see peab kujutama?




Aeg enne ajalugu - Kas iidsed tulnukad?

 

Ameerika mandril kasvab eriline sugukond taimi, mis erinevad kõigist teistel mandritel levinud taimedest.
Need taimed on hästi kohanenud eluks äärmiselt kuivas keskkonnas ja kuigi selliseid kuivi piirkondi
leidub ka teistel mandritel, pole see sugukond kümnete tuhandete aastate jooksul mujale levinud.

*

Cactus Gymnocalicium

Kaktused. Kas Maa floora evolutsiooni tulemus või Ameerika mandrit asustanud,
iidse tsivilisatsiooni poolt väga veevaeselt naaberplaneedilt kaasatoodud
ja Maal arenenud taimestikule täiesti võõras taimede sugukond?

 

   Kaktused, õistaimede perekonna Cactaceae liige, mis koosneb umbes 127 perekonnast, umbes 1750 teadaoleva liigiga, milleks on Caryophyllales'e sugukond.
   Kaktused on mahlakad mitmeaastased taimed, millel on tavaliselt paksud puitunud klorofülli sisaldavad varred. Kaktusi saab teistest mahlakatest taimedest eristada areoolide, väikeste trihhoomide padjakujuliste struktuuride (taimekarvad) ja peaaegu kõigi liikide korral selgroogude või okastikuharjaste (glohiidide) olemasoluga. Areoolid on modifitseerunud oksad, millest võivad kasvada lilled, uued oksad ja ka lehed (kui liigil neid on).

  Peaaegu kõik kaktused on sukulendid, mis tähendab, et neil on tugevalt paksenenud, lihavad osad, mis on kohandunud vee kogumiseks ja hoidmiseks. Enamikul kaktuse liikidel puuduvad tõelised lehed, säilinud on ainult selgrood, mis ongi tugevalt modifitseerunud lehed. Lisaks okastikuharjaste abil rohusööjate eest kaitsmisele aitavad taimed ka veekadusid ära hoida, vähendades kaktuse lähedal õhuvoolu ja pakkudes varju. Lehtede puudumisel viivad kaktustel fotosünteesi läbi laienenud varred. Erinevalt paljudest teistest sukulentidest on vars enamikes kaktustes ainus osa, kus see elutähtis protsess toimub.

 

Kaktuse paksenenud, lihavad osad on kohandunud vee kogumiseks ja hoidmiseks.

 

   Kaktused on laialt levinud suuremas osas Põhja- ja Lõuna-Ameerikas ning Briti Columbias. Nende levila lõunapoolsem piir ulatub Tšiilisse ja Argentiinasse. Kõige rohkem liike ja mitmekesisust on Mehhikos. Enamik kaktuseid elab äärmiselt kuivas keskkonnas, isegi Atacama kõrbes, mis on üks kuiveimaid kohti maailmas.
   On loomulik, et kunagise hiidmandri Pangaea lagunemise järel eri mandriteks on mitmete taimeliikide arengu evolutsioon oma eraldatuses ja erinevates kliimatingimustes arenenud ka eri suundades. Aga, et selline tohutu, umbes 1750 teadaoleva
eri liigiga kaktuste sugukond pole üldse levinud teistele mandritele, viitab sellele, et kaktused on toodud Maale tõenäoliselt tunduvalt hilisemal ajajärgul.

 

Kas esimese vett koguva kaktuse katseistutamine iidse aja Ameerika mandri kõrbeliivasesse mulda?

 

   Ainukesed teistele mandritele juba hilisematel aegadel levinud kaktused on perekonna Rhipsalis liikmed, mis kasvavad
Ida-Aafrikas, Madagaskaril ja Sri Lankal.
   Paljud mahlakad taimed nii vanas kui uues maailmas, näiteks mõned Euphorbia'd (Eufooriad), sarnanevad silmatorkavalt kaktustega, mistõttu võidakse neid tavakasutuses valesti nimetada kaktusteks.




Aeg enne ajalugu - Kas iidsed tähesõjad?

 

Ligikaudu 8 000 aastat tagasi toimus maakera erinevates piirkondades samaaegselt tohutu hävitustöö,
mis hävitas mitmed tolleaegsed suured linnad koos elanikega. Kuigi ajaloolased peavad hävitustööde põhjustajateks asteroidide langemisi Maale, on arheloogilistel väljakaevamistel leitud jälgi,
mis otseselt viitavaid iidsel ajal toimunud tuumakatastroofidele.

Ajaloolaste väitel pole tõendeid iidsetel aegadel toimunud tuumakatastroofidest ? ? ?

*

Kõigepealt iidsest Marsist

 

Juba vanad Sumerid kutsusid planeeti Marss sõja, nälja, katku ja surma jumalaks.
Kas iidsetest aegadest pärit legendid pajatasid neile planeedi kurvast saatusest?

   See võib tunduda utoopiana, aga viimase aja Marsi uuringud satelliitidelt, samuti kulgur-robotite võetud pinnaseproovide struktuur ja radiatsiooni jäljed viitavad võimalusele, et Marsil kunagi eksisteerinud tihedama atmosfääri ja elu hävimise üks põhjustajaid võis olla, lisaks planeet Phaetoni purunemisel tekkinud ja laialilennates Marssi tabanud asteroidide parvele ka kunagi toimunud suur tuumakatastroof.

 

  Evidence for a Large Anomalous Nuclear Explosions in Mars Past  

Kulgur-robotite Opportunity ja Curiosity maandumine nende kohtade lähedal polnud ilmselt juhuslik.

 

   

Planeet Marss, enne kunagise elu hävimist ja tänapäeval.

 

Seoses Marsiga mõtlemisainet inimese päritolu kohta

Ööpäeva pikkus Maal on 23 tundi 56 minutit. Kui inimene lendab kosmosesse, kus ööpäev ei vaheldu Maa tsüklis,
muutub inimese bioloogilise kella ööpäev aegamisi 24 tunni 39 minuti pikkuseks, sama pikaks kui Marsi ööpäev. Miks?
(Marsi ööpäev "Sol" - 24h 39m 35s)
Kas kunagise, veel asustatud Marsi madalal õhurõhul on mingi seos sellega, miks Ameerikasse saabunud iidne maaväline
tsivilisatsioon ehitas oma esimesed baasid ja asulad just kõrgele mägedesse, kus õhurõhk on samuti tunduvalt madalam?

*

Rajasthan - India

„Hõõguv suitsu ja leegi koloss, mis oli särav kui 10 000 päikest, tõusis kogu oma hiilguses . . .
See oli tundmatu relv, hiiglaslik surmavahendaja, mis põletas tuhaks kogu ümbruse. Inimeste kehad olid nii tugevalt põlenud, et neid ei olnud võimalik ära tunda. Nende juuksed ja küüned langesid välja. Sellest tulest pääsemiseks põgenesid inimesed jõkke. Kõik toidud nakatusid tundmatu haigusega. . ."

   Nii kirjeldab Vana-India eepose Mahabharata Drona Parva osa katastroofi, mis raputas kontinenti.

 

  8,000 Year Old Indian City Irradiated by Atomic Blast  

"See oli tundmatu relv, hiiglaslik surmavahendaja, mis põletas tuhaks kogu ümbruse."

 

   Indias, Rajasthanis, kümme miili Jodhpurist lääne pool Thari kõrbes on suur kiht radioaktiivset tuhka, mis hõlmab mitme ruutmiilise ala. Teadlased on uurinud seal avastatud ja väljakaevamisel olevat iidset linna, ning leidnud tõendeid ligikaudu
8 000 - 10 000 aastat tagasi (osade teadlaste arvamusel siiski tunduvalt varem) toimunud tuumakatastroofist, mis hävitas enamiku hoonetest ja umbes pool miljonit inimest. Kiirgus on seal endiselt intensiivne, ala on väga ohtlik.

 

Väljakaevamistel radioaktiivse tuha all avastatud iidse linna tänavatel lebavad radioaktiivsed luukered.

 

  Arheoloog Francis Taylor: "Seda on väga raske ette kujutada, et mõnel iidsel tsivilisatsioonil oli olemas tuumatehnoloogia. Radioaktiivne tuhk lisab usutavust iidse India eepose Mahabharata Drona Parva kirjutisele, mis kirjeldab tuumakatastroofi."
   Ajaloolaste väitel on kogu piirkonna hävimises süüdi sinna langenud tohutu meteoriit.

*

Soodom ja Gomorra

"Ja siis lasi Jumal Soodoma ja Gomorra peale sadada väävlit ja tuld. Ta hävitas linnad, linnade elanikud,
kogu ümbruskonna ja taimestiku. Katastroofi eest põgenemisel eiras Loti abikaasa inglite hoiatust.
Ta vaatas üle õla – ja tardus ehmatusest soolasambaks . . ."

   Nii kirjeldab Piibel Soodoma ja Gomorra linnade hävitamist.

 

   Soodom ja Gomorra olid linnad, mida mainiti Esimeses Moosese raamatus, läbi kogu Heebrea Piibli, Uue Testamendi ja Deuterokanoonilistes allikates ning ka Koraanis.
   Toora järgi olid Soodom ja Gomorra tuntud ka kui "tasandikulinnad", need asetsesid Jordani jõe tasandikul Kaananimaa lõunaregioonis. Seda viljakat, Surnumere äärset tasandiku on arvatud ka kunagise Eedeni aia asupaigaks.

 

"Loti abikaasa peatus, et vaadata linna poole ja tardus ehmatusest soolasambaks."

 

   Piibliloos pühib Jumal mõlemad patused linnad maa pealt, lastes taevast sadada Soodoma ja Gomorra peale väävlit ja tuld. Inglid hoiatasid ainult patust vaba Lotti ja tema peret linnade hävitamise eel: "Päästke oma hinged! Ärge vaadake selja taha
ja ärge peatuge mitte kusagil ümbruskonnas! Põgenege mäestikku, et te ei hukkuks!"

  Kui Loti abikaasa, eirates inglite hoiatust, peatus ja vaatas tagasi linna poole, muutis miski ta keha selliseks, nagu see oleks soola sammas. Kuidas oleks keegi võinud tuhandeid aastaid tagasi kirjutada veel täpsema kirjelduse tuumaplahvatusest?
  On loomulik, et iidseid katastroofe, olenemata nende põhjustajatest, ei osatud vanal ajal tõlgendada muudmoodi kui ainult jumala karistusena.

 

"Kui Aabraham hiljem sündmuspaika vaatama läks, nägi ta ainult varemeid, millest tõusis paksu suitsu."

 

   Ajaloolaste väitel hävitas Soodoma ja Gomorra linnad Surnumere piirkonda tabanud meteoriit, mis tappis hinnanguliselt kümneid tuhandeid inimesi ning hävitas kõik oma teele jääva umbes 500 km² suurusel alal.
   Sellel ajaloolaste väitel on üks suur aga. Kuidas teati juba ette meteoriidi tulekust ja langemisest just sellesse paikka Maal, et Loti peret hoiatada?
  Ja kui enne katastroofi oli tegemist ühe kõige viljakama alaga terves piirkonnas, siis pärast plahvatust oli see ligi 700 aastat asustamata. Mis põhjusel ???

*

Puma Punku

"Ja siis ühel päeval äkitselt kadusid Puma Punku elanikud ja nende tsivilisatsioon, kuid nendest maha jäänu
oli nii suurepärane, et kui inkad hiljem need varemed leidsid, arvasid nad, et Puma Punku peab olema koht,
kus jumalad olid maailma loonud."

 

Umbes selline nägi välja rasketest andesiitplokkidest kokkuliidetud Puma Punku püramiid tervena.

 

  Boliivia Andides, merepinnast 3 600 meetri kõrgusel asuval tasandikul seisavad ühe hämmastava arhitektuurikompleksi Puma Punku varemed, mis on rajatud vähemalt 15 000 aastat tagasi iidse maavälise tsivilisatsiooni poolt ja vaieldamatult vanimad ning kõige mõistatuslikumad varemed Maa peal. Puma Punku oli üks neljast muistse Tiahuanaco linna rajatisest. Ülejäänud kolm ehitist on Akapana püramiid, Kalasasaya platvorm ja maa-alune tempel.
  Raske on mõista, et neid ei peetud üheks maailma imedest, nagu näiteks Giza suurt püramiidi, mis on küll suurejooneline, kuid kahvatu võrreldes Puma Punku varemetega.

 

  

Missugune tohutu jõud suutis purustada ja suurele maa-alale laiali paisata selle, rasketest andesiitplokkidest ehituse?

 

  

   Kindlasti ei purustanud merepinnast 3 600 meetri kõrgusel asuvat rasketest andesiitplokkidest Puma Punkut veeuputus, nagu väidavad osad ajaloolased. Pole loogiline, et mitmekümne tonnised, tugevalt kokkuliidetud monoliitsed kivimürakad veeuputus purustas ja loopis laiali, aga territooriumi ümbritsevad tunduvalt nõrgema ehitusega müürid jättis kenasti püsti.

   Samuti on ebatõenäoline see, et need purustused tekitas meteoriidi langemine Maale, nagu väidab teine osa ajaloolastest, sest puudub meteoriidi kraater. Maapinna kohal atmosfääris plahvatanud meteoriit aga ei tekitaks nii suuri purustusi ainult väikesel maa-alal, jättes teised ümbruskonnas asuvad ehitused terveks. See "meteoriit", arvestades langemise täpsust, pidi olema kellegi valmistatud ja juhitud.

*       *       *

Võrdlemiseks ajaloolaste väidetega nende iidsete paikkade hävimisest meteoriitide läbi,
tabel kuni miljon aastat tagasi Maad tabanud suuremate meteoriitide langemiste aegadega.
Kas linnade hävimiste aegadel toimus suurte meteoriitide langemisi Maale?

 
Kuni milljon aastat tagasi Maad tabanud suurte meteoriidikraatrite asukohad ja langemiste ajad
Nimi Asukoht Maa Läbimõõt
(km)
Vanus
(aastates)
Kraatrite
koordinaadid
  Zhamanshin   Kazakhstan   Kazakhstan   14.0   ~ 900 000   48°24?N   60°58?E
  Tswaing   Pretoria Saltpan   South Africa   1.1   ~ 220 000   25°24?32?S   28°4?58?E
  Agoudal   Atlas Mountains   Morocco   3.0   ~ 105 000   31°59?N   5°30?W
  Lonar   Maharashtra   India   1.8   ~ 52 000   19°58?N   76°31?E
  Xiuyan   Xiuyan   China   1.8   ~ 50 000   40°21?N   123°27?E
  Meteor Crater   Arizona   United States   1.2   ~ 49 000   35°2?N   111°1?W
  Tenoumer   Sahara Desert   Mauritania   1.9   ~ 21 000   22°55?5?N   10°24?27?W
  Rio Cuarto   Córdoba Province   Argentina   4.5   ~ 10 000   32°52.7?S   64°13.4?W
  Macha   Sakha Republic   Russia   0.3   ~ 7 300   60°6?N   117°35?E
  Ilumetsa   Põlva County   Estonia   0.08   ~ 6 600   57°57?N   27°24?E
  Boxhole   Northern Territory   Australia   0.2   ~ 5 400   22°37?S   135°12?E
  Morasko   Poznañ   Poland   0.1   ~ 5 000   52°29?N   16°54?E
  Henbury   Northern Territory   Australia   0.2   ~ 4 200   24°34?S   133°8?E
  Campo del Cielo   Chaco   Argentina   0.1   ~ 4 000   27°38?S   61°42?W
  Kaali   Saaremaa County   Estonia   0.1   ~ 4 000   58°24?N   22°40?E
  Wabar   Rub' al Khali desert   Saudi Arabia   0.1   ~ 200   21°30?N   50°28?E

        P.S.   30. juunil 1908 Venemaal Siberi taigas Podkamennaja Tunguska lähedal atmosfääris toimunud hiigelplahvatuse
        põhjused ja olemus on tänapäevani lõplikult välja selgitamata.

 

  Eesti suurim, 100 meetrise läbimõõduga Kaali meteoriidikraater Saaremaal.

   Kui suhteliselt väike Saaremaale langenud Kaali meteoriit tekitas sellise suure kraatri, siis eespool kirjeldatud paikkades Maale langenud ja tohutut laastamistööd teinud meteoriidid oleksid pidanud tekitama tunduvalt suuremad kraatrid. Need aga puuduvad seal hoopis.

*       *       *

 

 

Miks iidsed kõrgeltarenenud maavälised tsivilisatsioonid kasutasid omavaheliste lahkhelide lahendamiseks massihävitusrelvi ja seda ka Maa peal, on tänapäeval mõistetamatu mõistatus aegade hämarusest.




Tänapäeva Iidsed meist?

Me oleme need, kelleks teie saate; Me olime need, kes teie olete!

Mida arvavad tänapäeva Maavälised tsivilisatsioonid Maa inimkonna praegusest arengutasemest ? . . .

*

. . . Et täiesti lapselikud on isegi "populaarteaduslikes" filmides esitatavad väited, nagu sooviksid tänapäeva Maavälised tsivilisatsioonid tulla Maal elu hävitama või siis Maa inimesi orjastama. Midagi sellist võivad väita ainult madala intellektiga militaristid, kes elavad oma arusaamades ikka veel orjandusliku korra aja tasemel.

   Oleks Maavälistel tsivilisatsioonidel selline eesmärk, oleks see teostatud juba tuhandeid aastaid tagasi.
   Selleks poleks vaja valmistada hulgakaupa androidikesi, kes siis tulevad "kiviaja" tasemel (nagu naiivsetes ulmefilmides) inimesi ükshaaval laserpüssidega hävitama.
   Selleks poleks vaja ka suunata Maale suurt asteroidi, mis tekitaks tohutu katastroofi ja kogu Maad katva üleujutuse (nagu ulmejuttude järgi olevat tulnukd iidsel ajal teinud). Milleks peaks hävitama planeedi looduse?
   Kõrgeltarenenud Maaväliste tsivilisatsioonide tehnilise taseme juures saaks soovi korral inimeste arvu hoopis lihtsamalt vähendada, näiteks piserdades atmosfääri ainult inimesi steriliseerivaid viiruseid. Kogu infrastruktuur, samuti ka floora ja fauna jääks puutumata.

Kuid sellist eesmärki pole ega saagi tekkida tänapäeva kõrgeltarenenud intelligentsetel tsivilisatsioonidel!
Aga, kui Maa sõjakad tuumariigid üritavad oma suurushulluses ise Maa inimkonda ja loodust hävitada,
toimub tõenäolislt sekkumine selle takistamiseks.

*

Umbes 8 000 aastat tagasi katkes Maaväliste tsivilisatsioonide laialdane avalik tegevus Maal.
Millal saabub aeg avalike sidemete loomiseks tänapäeva Maa inimkonnaga?

Siis, kui inimkond Maal jõuab oma intellektuaalses arengus sellisele tasemele,
et lõpetab üritused praegust tsivilisatsiooni ja elu Maal ise hävitada.

 

Kas saab rääkida tänapäeva inimkonna kõrgest intellektist, kui toodetakse massiliselt relvi iseenda hävitamiseks?

       

Planeet Maa tänapäeval ja selle ainuvõimalikud tuleviku perspektiivid, kui Maal peaks puhkema totaalne tuumakonflikt.

 

Õnneks ei lasta sellel juhtuda, enam.

     












Tagasi algusesse