Minu Eesti

Amburi koduleht      Eesti telegraafi- ja ringhäälingu saatejaamad      Amburi koduleht

• Eesti Vabariigi esimene raadiotelegraafijaam • Haapsalu raadiotelegraafijaam •
Eesti ringhäälingu kesklaine saatejaamad
• Kopli • Tartu • Lasnamäe • Türi • Laitse • Vikerraadio •
• Kesklaine saatejaamade tulevik •

Eesti ringhäälingu kesklaine saatejaamad 1939

Tallinn 219,6 m (1366 kHz), Türi 410,4 m (731 kHz), Tartu 578 m (519 kHz).

• Maailma erinevate raadiojaamade signatuurid •

Eesti Vabariigi esimene raadiojaam

1918 - 1926

Eesti Vabariigi raadioside organiseerimiseks moodustati 21. oktoobril 1918,
Tallinna sadamas asuva tsaari-Venemaa Balti laevastiku endise sädetelegraafijaama baasil,
Eesti Kaitseministeeriumi mere- ja lennuväe Tallinna Traadita Telegraafijaam.
Nii sündis Eesti Vabariigi esimene oma raadiojaam. Selle ülemaks kinnitati ülemleitnant Friedrich Olbrei.

Raadiotelegraafijaam ja antennid 1919. aastal. Jaama ukse ees seisavad selle töötajad,
(vasakult) Jaak Oja, Albert Kruusimägi ja jaama ülem, ülemleitnant Friedrich Olbrei.
Paremal osa raadiotelegraafijaama operaatoriruumi aparatuurist.

Eesti Vabariigi esimese raadiojaama ülem, ülemleitnat Friedrich Olbrei.
Aastast 1934 -1940 Riigi Ringhäälingu direktor.

Raadiotelegraafijaama asukoht Tallinna asadamas 1920-te aastate aerofotol (foto keskel).
Üleval vasakul suurendatud vaade jaamale, millel on selgemalt näha neli antennimasti krundi nurkades.

Raadiotelegraafijaama asukoht 1922. aasta Tallinna sadama kaardil.

Raadiotelegraafijaama kunagine asukoht praegusel sadama aerofotol
(märgitud punase ristiga).

   1926. aasta veebruaris viidi Kaitseministeeriumi raadiotelegraafijaam sadamast üle kõrgemasse paikka, Kopli Sitsimäele,
kus töötas kuni 1941. aasta sügiseni, mil see lõhati Tallinnast lahkuvate punaarmee väeosade poolt.

Haapsalu pikalaine posti-telegraafi jaam

1924 - 1941

   Haapsalu pikalaine posti-telegraafi jaam polnud ringhäälingu saatejaam, aga kuna just selle jaama saatjast lähetati eetrisse esimesed ringhäälingu proovisaated Eestis, võib seda jaama tinglikult nimetada ka esimeseks Eesti ringhäälingu saatejaamaks.

*       *       *

   Haapsalu-Rohuküla tee ääres metsas asus 1910. aastal ehitatud tsaari-Venemaa mereväe pikalaine sädetelegraafijaam. Jaama aparatuur oli minema viidud esimese maailmasõja ajal, aga selle kaks metallist antennimasti jäid terveks.
  Eesti vabariigi tellimusel rekonstrueeris firma Telefunken selle ümber posti-telegraafi jaamaks, paigaldades remonditud hoonesse uue saateaparatuuri ja püstitades lisaks jaama kahele vanale mastile kolmanda - 90 meetri kõrguse mastantenni.

Keskel Haapsalu posti-telegraafi jaama kaks vana metallmasti ja paremal uus mastantenn.

Päevaleht Nr 162 13. juuli 1922
Väljavõte artiklist "Suure raadiojaama ehitamisest Haapsalus"

   "Posti peavalitsuse telegraafi jaoskonna ülem ja peatehniku kohuste täitja insener P. Etruk andis meie kaastöölisele praegu ehitusel oleva Haapsalu raadiojaama kohta üksikasjalike teateid, mis järgmised on:
   Haapsalus ehitatav raadiojaam on peaasjalikult mõeldud nende väljamaa telegrammide edasiandmiseks ja vastuvõtmiseks, mida nüüd harilikul traadi teel vahendatakse.
   Haapsalus suure sõja ajal olnud suure raadiojaama sisseseade on ära viidud, on jäänud ainult hooned ja kaks raudmasti. Hooned, mis kümne aasta eest ehitatud, nõudsid ainult remonti ja selle tööga jõutakse lähematel päevadel lõpule.
   Jaama sisseseade, masinad ja aparaadid, telliti “Telefunken“ firmalt. Kahe masti kõrvale, mis 75 meetri kõrgused, püstitatakse veel kolmas 90 m. kõrgune. Masinate ja aparaatide ülesseadmine on selle firma käes, kellelt sisseseade telliti. Jaam ehitatakse uuema süsteemi järele, mis nüüd igal pool tarvitusel.
   Alguses oli kavatsus Haapsalus kaks komplekti masinaid voolu saamiseks üles seada. Ellamaa elektrijaama ehitamisega avanes võimalus tarvisminevat elektrivoolu sealt saada. Haapsalu raadiojaama asetatakse siiski üks komplekt voolumasinaid tagavaraks, igaks juhtumiseks."

Haapsalu pikalaine posti-telegraafi jaama uus mastantenn oli 90 m kõrgune,
tugiisolaatoritel seisev, tõmmitsatega teraskonstruktsioon mast.

Haapsalu posti-telegraafi jaama mastantenn ja selle tugiisolaatoritel alumine osa.
Taamal jaama hoone.

   "Telegrammide tegelik vastuvõtmine ja üleandmine sünnib Tallinnas. Tallinna peapostksntori hoonele on tornid ehitatud, kuhu vastuvõtte aparaadid üles seatud. See on tarvilik järgmistel põhjustel: raadiojaama vastuvõtte ja ärasaate aparaadid ei saa koos töötada. Nad segaksid töö ajal teineteist. On palju lihtsam vastuvõtte aparaat otse peapostkontori juure üles seada.
  Ka telegrammi tegelik ärasaatmine sünnib Tallinnas. Selleks seisab peapostkontor Haapsalu raadiojaamaga traadiühenduses.
   Haapsalu jaama täiesti kõlbulik ja vastuvõetav laine ulatab 3500 km kaugusele. Jaama töö piirkond on seega sõõr raadiusega 3500 kilomeetrit. Jaam võib seega telegrammisid kõigisse Euroopa nurkadesse edasi anda.
   Haapsalu raadiojaamaga saame omale korraliku ja kõige suurema jaama Balti riikides. Kes raadiojaama juhatajaks saab, seda ei ole muidugi praegu teada. Raadio eriteadlasi meil on. Remonditööde juhatajaks on praegu hr Laurmann."

Rekonstrueeritud Haapsalu posti-telegraafi jaam alustas tööd 8. jaanuaril 1924. aastal,
lainepikkusel 2500 m (119,9 kHz). Häälestuse ulatus oli 1500 - 6000 m. Väljundvõimsus 5 -10 kW.

Vastuvõtukomisjoni liikmed posti-telegraafi jaama hoone ees. 8. 01. 1924.

11. mail 1924. aastal läks siit, Haapsalu pikalaine posti-telegraafi jaama saatjast eetrisse
Raadio Ringhäälingu esimene audio raadiosaade Eestis

Haapsalu saatejaama audio proovisaadete (Raadio ESA) meeskond saatja juhtpaneeli ees.
Istuvad E. Laurmann, G. Liidemann; seisavad E. Vidrikson, J. Velling, G. Punn.

Haapsalu pikalaine posti-telegraafi jaam hävitati 1941. aasta suvel, lahkuvate punaarmee väeosade poolt.

Haapsalus, Räägu tänaval on säilinud kunagise posti-telegraafi jaama üks antennimastide betoonalus.

Betoonalusele on paigaldatud Eesti esimese audio raadiosaate toimumise mälestustahvel.

Haapsallu pikalaine posti-telegraafi jaama kunagine asukoht praegusel Räägu tänaval.

Raadio Ringhäälingu Tallinna kesklaine saatejaam Koplis

1926 - 1929

Raadio Nr 7 1926
Väljavõte artiklist "Tallinna ringhäälingujaam"

  "Tallinna ringhäälingujaama ehitamise asjus on viimaks kokkuleppele jõutud firmaga Telefunken. Telefunkeni pakkumine osutus kõige vastuvõetavamaks. Et juba Haapsalu raadiojaam on Telefunkeni ehitatud, siis on see firma sellest huvitatud, et ka Eesti ringäälingujaam omaks tema sisseseadet; osalt sel põhjusel on Telefunken jaama ehitamise endale võtnud kaunis odava hinnaga.
   Ringhäälingujaam seatakse üles Rannaraadiojaama hoonesse, mis asub Tallinnas - Koplis. Selle hoone on postipeavalitsus ringhäälingule kasutada andnud ühes antennimastide ja valmis antenniga. Antennimastidest on üks puust ja teine rauast, nende kõrgus on 40 meetrit. Jaamale taheti küll 60 m kõrguseid antennimaste, kuid mastide kõrgendamisega seotud kulude pärast, pidi lepitama madalamatega."

Postipeavalitsuse poolt Raadio Ringhäälingule kasutada antud hoone ja antennimastid Koplis.
(Osa maste kuuluvad samas hoones asuvale kaitseministeeriumi raadiotelegraafijaamale,
mis toodi alt sadamast üle Sitsi mäele 1926. aasta veebruaris.)

   "Tarvitusele tulevatest tehnika edusammudest võiks muuseas nimetada moduleerimississeseadet. Seni ajani reguleeriti ringhäälingujaamade modulatsiooni, s. o. häälevõnkumiste asetumist kandvale raadiolainele, lihtsalt kuulmise järgi, mille tõttu võis juhtuda igasuguseid ebatäpsusi ja korratusi; Tallinna ehitatavas jaamas võetakse tarvitusele Telefunkeni kõige uuemate patentide järele ehitatud mõõduriistad, mis moduleerimiskraadi määravad eksimatu täpsusega ja võimaldavad selle kõige täpsemat reguleerimist.
   Saatejaamale tarviliku kõrgepingelise anoodivoolu annavad kõrgepinge dünamomasinad, mille käima panevad Tallinna elektrijaama vooluga töötavad mootorid. Olgu siinkohal tähendatud, et kõrgepinge dünamomasinad annavad palju konstantsemat voolu ja töötavad tulusamalt, kui elektroon-lampidega töötavad transformaatorseaded.
  Ringhäälingujaama ettekanderuum (stuudio) seatakse kusagile linna südamesse. Ühenduseks jaamaga on kavatsus tarvitada harilikku telefoniliini."

18. detsembril 1926. aastal algasid Eestis regulaarsed ringhäälingu raadiosaated

Eesti esimene, spetsiaalselt ringhäälingu saadete edastamiseks ehitatud kesklaine saatejaam alustas tööd
18. detsembril 1926. aastal, lainepikkusel 440 m (681,8 kHz). Väljundvõimsus 2,4 kW.

Siit Koplist, Sitsi mäel asuvast saatejaamast, alustas Eesti Raadio Ringhääling regulaarseid raadiosaateid.
Saatejaama aparatuuriks firmalt Telefunken tellitud 2,4 kW saatja.

Raadio Nr 2 1927
Väljavõte artiklist "Tallinna ringhäälingujaam"

    "Saateantenn asub saatehoone kohal umbes 38 m kõrgusel. Selle omalaine on üle 400 meetri, millest ongi tingitud meie saatejaama lainepikkus, praegu 440 m (681,8 kHz). Antenniahelat häälestatakse plokk-kondensaatorite ja variomeetri abil.
   Antennahelaga on induktiivselt seotud kinnine võrekontuur, mida häälestatakse astmeliselt plokk-kondensaatorite ja peenelt pöörkondensaatoriga. Võre ja antenni vaheline side on samuti muudetav.
   Võnke- ehk ostsillaatorlampidena tarvitatakse kaht umbes 1,5 kW Telefunkeni saatelampi. Need tarvitavad kütmiseks igaüks 16 volti ja 18 amprit. Anoodpinge on umbes 4300 volti. Need lambid asuvad peasaateaparatuuris, mis endast kujutab kõrgetele jalgadele asetatud raudvõrest seintega kappi. Kapp on maaga ühendatud ja teda avades lülitub kõrgepinge automaatselt ära. Kapi esiseinal on kõik reguleerimis- ja kontroll vahendid. Neid on saateruumis endas umbes 26 ja seisavad tööajal saatetehniku hoolsa valve all. Samasse kappi on asetatud ka modulaatorlambid, kaks umbes 50-watilist lampi. Nende küttepinge on ca 9,5 volti, küttevool 5 amprit, anoodpinge umbes 450 volti.
   Uudisena leiame saatejaama juurest modulatsiooni indikaatori. Seni on neid peale Tallinna tarvitusel ainult mõnes uuemas Saksa saatejaamas. Aparaat võimaldab mõõduriistade abil modulatsiooni kontrollida, s.t. näitab, kui modulatsiooni protsent kasvab liig suureks ja juba puhtust rikub. Seega on nüüd võimalik modulatsioonprotsessist saada näiliku ettekujutuse."

Raadio Ringhäälingu Kopli saatejaama Telefunkeni saatja 2,4 kW lõppaste eest- ja külgvaates.

Raadio Nr 7 1927
Väljavõte artiklist "Tallinna ringhäälingujaama reguleerimine"

    "Läinud nädalal algas Tallinna ringhäälingujaama lõpulik reguleerimine Saksamaalt siia sõitnud eriteadlase juhendusel. Kõigepealt viidi ringhäälingujaam üle uuele lainepikkusele 408 m (735,2 kHz), kuna vanal lainepikkusel 440 m (681,8 kHz) segasid jaama Brno ja veel mõned lähedase lainepikkusega jaamad."

Kopli saatejaama lainepikkused jaanuaris ja alates veebruarist 1927.
(väljavõtted euroopa jaamade saatekavadest)

Raadio Ringhäälingu esimesed stuudioruumid asusid Tallinnas, Pikk tänav 43 majas.
Sealt läksid raadiosaated telefoni liinide kaudu Kopli saatejaama.

  Juba 1927. aastal kolis Raadio Ringhääling oma stuudiod Pikk tänav 43 majast üle Estonia teatrimaja kolmandale korrusele, tunduvalt avaramatesse ruumidesse. Lisaks olid seal head võimalused teha kohapeal saalides toimuvatest muusikaüritustest ja teatrietendustest otseülekandeid ja hiljem (magnetofonide saamisel) ka salvestusi.

Raadio Ringhäälingu Kopli saatejaama asukoht Sitsi mäel,
1939. aasta Tallinna kaardil.

   Raadio Ringhäälingu Tallinn-Kopli saatejaam lõpetas oma töö 1929. aasta suvel, peale seda kui hakkas tööle Tallinna uus ringhäälingu saatejaam Lasnamäel.
   Kopli saatejaama hoone Sitsi mäel jäi edasi mere- ja lennuväe sideteenistuste käsutusse, kuni see 1941. aasta sügisel lõhati Tallinnast lahkuvate punaarmee väeosade poolt.

Raadio Ringhäälingu Kopli saatejaama kunagine asukoht Sitsi mäel, praegusel satelliidi fotol
(nüüd asub samal krundil Rimi supermarket).

1926. aasta fotol saatejaama hoone taga olev Balti Puuvillavabriku koolihoone on säilinud tänaseni.
Asub Rimi supermarketi vastas, üle Kopli tänava (Sitsi 1).

Raadio Ringhäälingu Tartu kesklaine saatejaam Raadil

1928 - 1941

Eesti Raadio Ringhäälingu Tartu saatejaam alustas tööd 1928. aasta oktoobris,
lainepikkusel 466 m (643 kHz), hiljem 578 m (519 kHz). Väljundvõimsus 0,35 kW (hiljem 2,4 kW).

   "Täpset päeva keegi ei mäleta, aga ettevõtmise hing, siis 25-aastane tehnik Voldemar Luha meenutas hiljem vaid viinakuud,
mil 0,35 kW saatjat katsetati päevade kaupa, kuni see ühel päeval rahuldavalt tööle hakkas.
   Tartu saatja ehitaja Voldemar Luha, kellest tuli ka raadiojaama esimesene juhataja, oli tõeline entusiast, sest tal oli saatja ehitamiseks kasutada sisuliselt ainult tehnikahuvilise koolipoisi varustus. Õnneks olid abiks ka Tartu amatöörid ja nõuga aitas üks Eesti raadiotehnika korüfeedest, tulevane Riigi Ringhäälingu direktor Fred Olbrei."

  Tartu saatejaama asupaigaks valiti Emajõe kõrge vasakkallas, vaba ehituskrunt sellele leiti Maarja koguduse kalmistu taga.
   1928. aastal püstitati Emajõe kõrgele kaldale kaks puidust raadiomasti. 60. meetri kõrgused mastid ehitati ühetüvelistena, saalinguga, laevamasti tüüpi. Kumbki mast koosnes neljast 8-süllasest palgist. Nende ehitamiseks kutsuti Saaremaalt kohale laevaehitajatest meistrimehed.
  Mastide vahele ehitati krohvitud puuhoone, millesse mahtusid väikene stuudio, saatejaama aparatuuri ruumid ja ametnike elukorter. Stuudiod otsisid ulualust erakorterites: Promenaadi tänaval majas nr 6, Pepleri 15, Rüütli ja Munga tänava nurgal ning Väikesel tänaval. Raadiosaated edastati Raadi saatjasse, nagu ka Tallinna stuudio raadiosaated, telefoniliinide kaudu.

Tartu kesklaine saatejaama hoone ja 60-meetrised antennimastid Raadil.

   Mastid ja nende tugitõmmitsad kinnitati tsementalustesse. Mastide vahele riputati kolmejuhtmeline imposantne antenn. Maaühendus koosnes kiirtena asetsevatest vasktraatidest, mis paigutati madalatesse kraavidesse.

Üldjoontes selline nägi välja Tartu kesklaine saatejaama antennimajandus.
Antennimastide vahekaugus 100 m.

Postimees Nr 321, 24. november 1928
Väljavõte artiklist "Tartu ringhääling saadab"

   "Tartu raadio-ringhääling on juba niivõrd valmis, et lähemal ajal korralikku eeskava edasi andma hakata võib. Neil päevil võisid raadiokuulajad juba Tartu saatejaama muusikat ja kõnet kuulda. Antenn on juba mastide vahele üles tõmmatud. Ta on kolme traadiga ja keskelt tuleb kolm traati maja juurde alla.
   Maja ise on võrreldes kõrgete mastidega väga väike ja temas on eestuba, saateruum, stuudio, mootorite ruum ja elukorter. Mootorite ruumis on mootor, mis ajab ümber dünamot voolu saamiseks saatelambile. Anoodpinge võetakse Ulila kõrgepingest. Kõrgepinge õgvendamise aparaat ongi kõige suurem terves saatejaamas, kuna saateaparaat ise laual seisab. Kogu aparatuur on väike ja üllatab vaatajat oma äärmise lihtsuse poolest. Saateruumist läheb uks stuudiosse. Siin seisab suur grammofon, mis on grammofonimuusika raadioteel saatmiseks ehitatud, ja mikrofon. Teised ruumid kuuluvad elukorterile.
   Jaama, kui teda prooviti, olevat kolmelambilise aparaadiga Tallinnas valjuhääldajas kuuldud. Kõvadus on hea ja Tartus hästi ka detektoriga kuulda."

Raadio Ringhäälingu Tartu saatejaama hoone, Emajõe kõrgel vasakkaldal Raadil, talvel.
Kohapeal ehitatud saatja väljundvõimsus oli 0,35 kW.

1929. aasta lõpus asendati kohapeal ehitatud 0,35 kW saatja Tartusse ületoodud endise Kopli saatejaama 2,4 kW saatjaga.
See parandas tunduvalt Tartu ümbruskonna raadiovastuvõtjate kuuldavusulatust.

Postimees Nr 67, 9. märts 1937
"Veerand tundi raadiolainete lättel. Ringhäälingu Tartu saatejaama külastamas"

 "Külastasime eile õhtul asutust, mida välismaiste roadioaporaatide skaalal tuleb otsida kusagilt Innsbrucki lähedalt, tegelikult uhkustab aga oma kahe kõrge mastiga siinsamas Raadi mõisa külje all. „Riigi Ringhääling", nii seisab madala kivimaja uksel Nurme tänava viimases sopis, surnuaedade taga, kuhu praeguse rohke lumega ei söanda sõita ükski autojuht.
   Tartu saatejaama juhataja Evald Neuhoffi lahkel juhtimisel tutvusime selle „raadiolainte lättega" veerandtunni jooksul, mil jaam saatis parajasti õhtust grommofonimuusikat ja reklaami. „Olete tulnud sobival momendil," sõnab saatejaama juhataja,
kui astume „pühamasse paika", „kohe annan signaali stuudiosse alustamiseks."
   Kuuleme, et mikrofoni räägitakse ja tehakse muusikat Rüütli tänaval vastavas ruumis, stuudios. Sealt siis eriliini kaudu need jutud ja helid antakse edasi Raadi mõisa väljal asuvasse saatejaama ja läkitatakse siit antenni kaudu „eetrisse". Saatejaama juhataja liigutab suuri hoobasid, vajutab nupule ja juba kõlabki "Halloo, halloo, tervist lugupeetud kuulajatele."

   Kuidas näeb välja raadio-saatejaam?
   Seda pilti on tõesti raske maalida. Võhik ütleks umbes nii: Kujutlege vaid tohutusuurt laeni ulatuvat musta võredega piiratud „kasti", mis sisaldab hööguvaid hiigellampe, „uriseb" saladuslikult ja on nupukeste ja hoobadega kaetud kui raadioaparaat kümmekond aastat tagasi. „Kas Türi võimsa saatja valmimisel kogu see saatejaam läheb erru?" poetasime küsimuse. „Seda pole veel kindlasti otsustatud, aga arvatavasti Türi jaam on kuuldav kogu Eestis ja vajadus Tartu erijaama järgi kaob."
   Oleme huvitatud, palju maksab üks selline poole meetri kõrgune saatelamp, mis punaselt hõõgub saateaparaadi sisemuses?
   „Neid lampe on kaks, kumbki lamp maksab 850 kr. ja peale selle üks pisem lamp, mille hind on 350 kr. Lampide iga on umbes aasta," seletatakse. Kuuleme ka, et saatejaam tarvitab elektrit keskmiselt 180 kr. eest kuus. Tartu saatja võimsus on 2,4 kW ja kuuldavuse raadius umbes 60 km. Seega Tartut võib kuulda vaid Lõuna-Eestis."

Tartu saatejaama personal Tartusse ületoodud endise Kopli saatejaama 2,4 kW saatja juhtpaneeli ees,
(vasakult) juhataja Evald Neuhoff, tehnik-teadustaja Toomas Reisik ja tehnik-teadustaja Voldemar Soome.

  "Peale juhataja töötavad jaamas veel kaks tehnilist jõudu, kes ühtlasi vaheldumisi on ka „halloomehed", härrad Reisik ja Soome. Kui tarvis, täidab diktori kohuseid ka jaama juhataja, kelle elukorter asub saatejaama juures. Erakavana annab Tartu vaid veerand tundi muusikat, reklaami ja vahetevahel jumalateenistusi. Muu osa kavast antakse Tallinnast edasi telefoniliini kaudu Tartu. Vahetevahel Tartust ka Tallinna, eriti mitmesuguseid loenguid.
   Telefon heliseb. „Signaal Tallinnast" ütleb hr Neuhoff ja heidab pilgu kellale. Tartu lõpetab mõne minuti pärast, meie veerand tundi on läbi."

Raadio Ringhäälingu Tartu kesklaine saatejaama asukoht 1935. aasta kaardil.

Tartu saatejaama aparatuur purustati 1941. aasta suvel, kiiruga lahkuva punaarmee õhkijate poolt.
Saatejaama hoonet ja antennimaste ei jõutud siis õhkida, need hävitati 1944. aastal, Tartu pommitamisel.

Tartu saatejaama hoone ja antennimastid 1944. aasta Vene aerofotol enne pommitamist
(asukoht märgitud noolega).

Raadio Ringhäälingu Tartu saatejaama kunagine asukoht praegusel satelliidi fotol
(märgitud valge ristiga).

Tartu saatejaama läänepoolse antennimasti säilinud vundament, Nurme tn 27 hoovis.

Raadio Ringhäälingu Tallinna kesklaine saatejaam Lasnamäel

1929 - 1941

  Raadio Ringhäälingu Tallinna Lasnamäe saatejaama aparatuur telliti Nõukogude Liidust, "Nõrkvoolu Tehaste Trustilt", sest sealt saadi kõige soodsam pakkumine. Kuna trust ehitas saatejaamu koostöös Telefunkeni firmaga, oli ka kvaliteet tasemel.
   Konstruktsioonilt sarnanes Lasnamäe saatja sama trusti ehitatud Leningradi suursaatjaga, mis oli tuntust kogunud tugeva ja puhta modulatsiooniga, erinedes sellest ainult väiksema saatevõimsuse ja lühema lainepikkuse poolest.

Eesti Raadio Ringhäälingu Tallinna uus, Lasnamäe saatejaam alustas tööd 1929. aasta juulis,
ITU poolt eraldatud uuel lainepikkusel 219,6 m (1366 kHz). Väljundvõimsus 12 kW (hiljem 20 kW)

Raadio Ringhäälingu Lasnamäe saatejaam ja selle kaks 72. meetri kõrgust puust antennimasti.
Paremal, neljast ruudukujuliselt kõrvutiasetsevast palkidereast kokkupandud üks antennimastidest lähedalt.

Raadio Ringhäälingu Lasnamäe saatejaama hoone talveõhtul.

Lasnamäe saatejaama saatja kompleks.

Lasnamäe saatejaama saatja siseehitus.

Saatja esimese kaskaadi neli 1-kilovatist väljundlampi.                 Üks kahest saatja 20-kilovatisest                    
                                                                                                          vesijahutusega lõpulambist.

Kaja Nr 193 18. august 1929
Väljavõte artiklist "Ajakirjandus külastas Eesti raadiokodu"

    "Saateaparatuuri koosseisu kuuluvad järgmised üksikosad:
    1) Linnavoolu jaotuslaud ja potentsiaalregulaator;
    2) kõrgepinge transformaator 2-he elavhõbealaldaja lambiga ja voolufiltriga, milledes linna keskjaama 220-voldiline vahelduvvool ümber muudetakse 9 -12.000 voldiliseks alalisvooluks;
    3) juhtsaatja, milles 1 ühe kilovatine lamp;
    4) esimene kaskaad, milles 4 ühe kilovatist lampi ja modulatsiooni seade;
    5) lõppkaskaad, milles kaks 20-kilovatist veejahutusega lampi, nendest töötab praegu ainult üks lamp, teine on tagavaraks.
    Kõik saatja osad moodustavad ühise pideva metallpaneeli, mille taga olevad pinge all osad on puutumise eest kaitstud maandatud vaskvõrguga ja lihvitud klaasidega. Saateaparaadi sisemusse viiva ukse avamisel katkeb kõrgepingeline vool automaatselt ja teeb terve seade puutumise hädaohutuks. Märku aparaadi pinge all olemisest annavad punased lambikesed saatja kohal.
    9000-voldilise anoodpinge juures on saatja lambivõimsus umbes 17 kW ja antennivõimsus ligi 6 kW. Sarnase võimsusega töötab saatja praegu. Tõstes anoodpinget 9300 woldini, tõuseb saatja lambivõimsus 20 kilovatini ja antennivõimsus 8 kW. Viimases astmes teise 20-kW lambi töölerakendamisega tõuseb saatja väljundvõimsus kuni 40 kilovatini ja antenni võimsus üle 12 kW. Sarnaseks võimsuse tõstmiseks on eeltööd käimas. Jaama töötamiseks vajalik elektrivool tuleb linna elektrijaamast. Selleks tuli ehitada ligi 2 kilomeetri pikkune maa-alune kaabelliin, mille kaudu linna vool 3000-voldilise pinge all saatejaamas asuvasse transformaatorisse juhitakse ja sealt 220 voldilise pinge all saatjasse juhitakse. Praeguse võimsuse juures tarvitab saatejaam ühes valgustuse ja abiaparaatidega ligi 40 kW elektrivoolu."

Lasnamäe saatejaamale kõrvalhoone juurdeehitus mõni aasta hiljem.

Lasnamäe saatejaam koos juurdeehitatud kõrvalhoonega ja osa antennimajandusest talvel.

Raadio Nr. 28 (82) 17. juuli 1932
Artikkel "Kahe posti värvimine 45.000!"

  "Ringhäälingu Lasnamäe saatejaama antennimastid on aastate jooksul ära pleekinud, kuna vihmad ja tuuled neil värvi pealt on ära „hõõrunud“. Et selle all mastide kestvus tugevasti votilde;iks kannatada, otsustas Ringhääling mastid tänavu uuesti üle värvida. Mastide värvimise töö võttis oma peale mees, kes nad on ehitanudki, hra Hohensee, sest ega neid mehi pole palju, kelle pea kõrgel „pilveveerel“ töötamise välja kannataks. Lähemaks abiliseks on tal seejuures keegi meremees, kellel ronimises masti otsa ja seal askeldamises samuti tarvilik vilumus.
   Töö eest saab hra Hohensee 100 detektorvastuvõtja pidaja pooleaasta abonentmaksu: 450 krooni, so. 45.000 senti. Summa paistab olevat igatahes küllalt soliidne kahe posti värvimise eest. Kuid ega need "postidki" pole päris harilikud, sest nende pind, mis tuleb üle kittida ja kaks korda värvida, on ligi 600 ruutmeetrit."

Lasnamäe saatejaama antennimastid 1932. aastal, enne ja pärast ülevärvimist.

Lasnamäe saatejaama üks rasketest betoonplokkidest, antenni tõmmitsate kinnitamiseks,
(1929. aasta foto, veel heakorrastamata ümbrusega).

Raadio Ringhäälingu Lasnamäe kesklaine saatejaam hävitati 1941. aasta suvel, lahkuvate punaarmee väeosade poolt.

Lasnamäe saatejaama antenni tõmmitsate kinnituse ühe betoonploki murenenud jäänus,
endisel saatejaama asukohal, praegusel tühermaal, 2017. aasta hilissügisel.

Tõmmitsate kinnitusaasad on kõik maha lõigatud, et poleks võimalust sinna uut antenni kinnitada.

Raadio Ringhäälingu Lasnamäe saatejaama asukoht 1938. aasta Tallinna kaardil.

Saatejaama antennimastide paigutus teisel sõjaeelsel kaardil.

Lasnamäe saatejaama kunagine asukoht praegusel satelliidi fotol
(märgitud valge ristiga).

Riigi Ringhäälingu Türi kesklaine saatejaam

1937 - 1941

    Riigi Ringhäälingu Türi saatejaama aparatuur telliti Inglismaalt, maailmakuulsalt Marconi firmalt. Parima kvaliteedi nimel ei tellitud siiski kõike Marconi firmalt. Antennimast telliti Ameerika Ühendriikidest, kütte- ja lisapingegeneraatorid Rootsist, anoodpinge elavhõbealaldi Šveitsist ning diiseljõujaam Saksamaalt. Kokku andis see erakordselt hea kvaliteedi.

Riigi Ringhäälingu Türi saatejaam alustas tööd 1937. aasta detsembris,
lainepikkusel 410,4 m (731 kHz). Väljundvõimsus 50 - 120 kW.

Vaade saatejaamale Türi kiriku tornist.

Tehnika kõigile Nr 10 1937
Väljavõte artiklist "Uusi põhimõtteid ringhäälingu saatejaamade antennide konstruktsioones"

   "Riigi Ringhäälingu Türi saatejaama aparatuur telliti Inglismaalt, maailmakuulsalt Marconi Ltd firmalt, see oli pakutavate saatejaamade seast moodsaim, kuid jaamaga ühes pakutav antennimast oli konstruktsioonilt selline, milliste ehitamistest oldi juba loobumas. Seetõttu hakati antennimasti otsima teistelt valmistajatelt.
   USA antenniehitusfirma Truscon Steel Co Ohio’s oli küll tundmatu Euroopas, kuid selle erakordne menu Ameerikas köitis Eesti tellijate tähelepanu.
   Trusconi masti konstruktsioon oli ameerikalikult julge ja omapärane. Tõmmitsateta, isolaatoritel vabalt seisev mastantenn, millele firma pakkus selliseid mehaanilisi, raadiotehnilisi ja elektrilisi garantiisid, mis tundusid esmapilgul lausa utoopilised.
  Tellimuse andmine Trusconi firmale oli sensatsioon, sest sellega omandas Eesti endale esimese sedatüüpi masti Euroopas ja hetkel ka kõrgeima sedatüüpi masti maailmas."

Türi saatejaama mastantenn koos saatejaama hoonetega ja asendiplaan joonisel.

Saatejaama mastantenn koos saatejaama hoonetega lähemalt.

Tehnika kõigile Nr 5 1940
Väljavõte artiklist "Türi saatejaam"

  "Säärane mastantenn on eeskujulike omadustega, kuna ta omab küllalt tõhusa suunamõju. Teiste sõnadega ta pinnalaine kiirguskomponent on võrreldes teiste saateantenni tüüpidega märgatavalt suurem. Sellest tingituna nihkub aktiivfeedingu tsoon umbes 40-50 km kaugemale sellest, mida annavad horisontaalsed saateantennid. Normaalulatuse pindala kasvab aga kahekordseks, ca 20.000 km²-lt kuni 45.000 km²-ni. Just see viimane tõik otsustas masti konstruktsiooniküsimuse.
   Elektriliselt on mastantenn lahtine võnkering (vibraator), mille omalaine peab olema umbes pool töölainest. Mõõtmisel leiti Türi saatja omalaine pikkus 210 m. Arvestades antenni omamahtuvusest tingitud lühendustegurit, on antenni poollaine osa pikkuseks 192 meetrit. Antenni vastukaaludeks on umbes meetri sügavusele maasse paigaldatud, päikesekiirtena laiali, 12 tk 190 meetrist jämedat vaskkaablit. Masti elektriline mahutavus maa suhtes on ca 2700 pF."

Türi saatejaama isolaatoritel vabalt seisev mast, esimene tugedeta mastantenn Euroopas ja tollel ajahetkel
kõrgeim sedatüüpi mast maailmas, oli ise poollaine antenniks. Mastantenni poollaine osa pikkus oli 192 meetrit.
Masti kogukõrgus koos isolaatorite ja jalgadega 196,6 meetrit.

Keskel, üks mastantenni kolme jala, niiskuse eemalhoidmiseks soojendusega, viiest 60 cm pikkusest isolaatorist koosnev grupp ja selle kõrval asetsev masti tulede toitetrafo, mille eriline konstruktsioon koos maapinnast nelja meetri kõrgusele paigutatud isolaatoritega tagas, et staatiline mahtuvus masti ja maa vahel ei ületanud 2700 pF.

Arhitekt Alar Kotli projekteeritud Türi saatejaama saatjahoone
koos kõrvalasuva saatja ja diiselgeneraatori jahutusvee basseiniga.

Saatejaama kontrollpult ja saatja aparatuur, väljundvõimsusega 50 kW -120 kW.
Paremal, saatja lõpulampide kohaleasetamine peale hooldust (lõpulambid CAT12, nimivõimsusega 75 kW, 2 tk).

Tehnika kõigile Nr 5 1940
Väljavõte artiklist "Türi saatejaam"

    "Saatja ja modulaatori lõppastmed vajavad kuni 15.000 voldist anoodpinget, milline saavutatakse ülestransformeeritud vahelduvvoolust elavhõbeda auruga töötava alaldi abil. Seda seadet nimetatakse m u t a a t o r i k s. Türi saatja alaldi on suuteline maksimaalselt alaldama 23 ampri tugevusega ja 15.500 voldi pingega voolu. Teiste sõnadega selle võimsus on ca
350 kW, mis on tunduvalt rohkem, kui jaam vajab normaalseks tööks.
    Saatja lõppastmes kasutatakse kaht lampi tüüp CAT12. See on võimas 75 kW-se anoodkaoga lamp. Lambi kasutusvõimsus, olenedes töörežiimist, võib olla enam kui 100 kW. Seega Türi saatja võiks töötada kuni 200 kW võimsusega. Lambi kütteniidi kütmiseks töötavad kaks masinat. Küttepinge on 30 volti ja küttevool 220 amprit. Ainuüksi mõlema lambi kütteks kulub 13,2 kW elektrienergiat.
    Moduleeritud kõrgsagedusastmed on tavaliselt moonutuste põhjustajateks, kuna neid on raske reguleerida. Türi saatja ehitamisel on käidud julgelt teist, moodsamat teed. Siin moduleeritakse saatjas ainult lõppaste. Kõik teised kõrgsagedus-võimendusastmed on dimensioneeritud vaid nii suurtena kui seda on vaja järgmise astme täielikuks väljatüürimiseks. Moduleerides saatjat lõppastmes vajame küllalt suurt madalsageduslikku energiat (ca 66% saatja lõppastme energiast). Sääraseid suuri madalsagedusvõimendeid ei juletud siiani ühegi firma poolt ehitada. Siiski kasu, mis säärane moduleerimisviis annab kasukraadi suhtes, oli küllalt kaaluv, et sellega praktiliselt katsetada. Seega Türi saatja on julgelt projektitud, kuid hästi õnnestunud moodsaimaid saatjaid Euroopas."

Vasakul Türi saatejaama jõujaama hoone, paremal saatjahoone.

Voolukatkestuste puhul automaatselt sisselülituv jõujaama diiselgeneraator, võimsusega 350 kW.

*       *       *

Estonia teatrimaja, kus alates 1927. aastast asusid ka ringhäälingu stuudiote ruumid.

   1939. aasta lõpuks oli samuti Estonia teatrimajas asuvate ringhäälingu stuudiote tehnika saavutanud maailma taseme. Kasutusel olid maailma esimeste raadiojaamade seas magnetofonid (AEG) ja raadiosaated edastati teatrimaja stuudiotest Türi saatejaama küll veel telefoni liinide kaudu, aga juba kõrgsagedussignaaliga, mis vähendas tunduvalt kõrvalisi häireid.

Vasakul, firma "AEG" magnetofonid ringhäälingu foonikas ja paremal, kõrgsagedusülekande plokid
signaali edastamiseks telefoniliinide kaudu Türi saatejaama.

1938. aastal valmis Riigi Ringhäälingu oma reportaažibuss, millesse 1939. aastal paigaldati samuti magnetofon.

Riigi Ringhäälingu reportaažibuss "Hõbehall" Lasnamäe saatejaama juures.

*       *       *

   Riigi Ringhäälingu Türi kesklaine saatejaam hävitati 1941. aasta suvel, Türilt lahkuvate punaarmee väeosade poolt.
   Raadio Ringhäälingu stuudiod Estonia teatrimajas hävinesid koos aparatuuri ja fonoteegiga 1944. aasta 9. märtsi Tallinna pommitamisel, kui hoone sai pommi otsetabamuse.
   Sõja käigus hävines samuti Punaarmee poolt rekvireeritud ringhäälingu reportaažibuss "Hõbehall".

Türi saatejaama ja antenni varemed 1941. aasta suvel.

Riigi Ringhäälingu Türi saatejaama kunagine asukoht Türi linnas.

Eesti Raadio saatekeskus Laitses

1949 - 1998

    Peale sõda ei hakanud Nõukogude okupatsioonivalitsus Tallinna, Tartu ja Türi saatejaamu taastama, vaid otsustas ehitada nende asemel ühe Eesti Raadio saatekeskuse, Tallinnast ligikaudu 30. kilomeetri kaugusel asuvasse Laitsesse.
    Miks just Põhja-Eestis asuvasse Laitsesse, mitte Kesk-Eestisse, võib igaüks ise arvata. Kumb oli selle aja valitsusele tähtsam,
kas Eesti raadiokuulaja või propagandasaadete parem levi Põhjamaade suunal ka päevasel ajal. Nii Soome- kui Rootsikeelsed saated algasid üsna varsti peale saatekeskuse valmimist.

Eesti Raadio Laitse saatejaam alustas tööd 1949. aasta oktoobris,
lainepikkusel 290 m (1034 kHz). Väljundvõimsus 100 kW.

Sissepääs saatekeskuse territooriumile ja saatejaama peahoone praegu.
(peale saatekeskuse sulgemist 1998. aastal kahjuks lagunema jäetud)

   Esimene Laitses tööle hakanud kesklaine saatja oli Nõukogude okupatsiooniarmee poolt Ungarist sõjasaagina äratoodud Inglise saatja, väljundvõimsusega 100 kW.
   Saatja mastantenn oli 220 m kõrgune nelinurkne teraskonstruktsioonmast, mis seisis ühel suurel isolaatoril. Masti hoidsid püsti isolaatoritega tõmmitsad kolmest suunast.
   1954. aasta oktoobris murdus, ühe ülemise tõmmitsa isolaatorivarda purunemise tõttu, masti tipus 90 meetri pikkune lüli lahti ja kukkus alla. Kuna järelejäänud 132. meetri kõrgune antenn ei häälestunud enam jaama sagedusel, paigaldati masti tippu 20. meetrise läbimõõduga metallist kübar, et selle mahtuvuse abil tõsta antenni efektiivkõrgus poole lainepikkuseni.

Laitse saatejaama kesklaine mastantenn ja osa selle tippu paigaldatud 20. meetrise läbimõõduga kübarast.

  1972. aastal valmis Laitses uus, 186 meetrine antennimast (kahjuks fotot pole) ja uus tehniline hoone, kus hakkasid tööle, uus 150 kW kesklaine saatja, lainepikkusel 290 m (1034 kHz) ja 6,5 kW lühilaine saatja, lainepikkusel 49,3 m (6,1 MHz). Vana, Ungarist toodud kesklaine saatja viidi lainepikkusele 490 m (611 kHz), üleliidulise programmi "Majak" edastamiseks.

Mast ülevalt kübaralt vaadatuna ja osa Laitse saatekeskuse antennimajandusest linnulennult.

Laitse saatejaama kontrollpult (asub nüüd Eesti Ringhäälingumuuseumis Türil).

Laitse endise saatekeskuse asukoht Laitse lossi lähedal.

1950. aastal sai lõpuks valmis juba 1939. aastal ehitama hakatud raadio ringhäälingu oma raadiomaja,
Tallinnas Kreutzwaldi tänaval.

Vikerraadio kesklaine saatejaamad

1967 - 1998

   3. aprillil 1967. aastal hakkas Eesti Raadio väljastama oma teist programmi "Vikerraadiot". Saateid hakati algul üle kandma ainult ultralühilainealas, kuid otsiti võimalusi teise programmi dubleerimiseks ka kesklainel.
   NSV Liidu Riiklikult Elektriside Inspektsioonilt saadi luba töötamiseks nelja, sünkroonselt samal lainepikkusel 422,5 m (710 kHz) töötava, väikesevõimsusega saatjaga. Hiljem nihutati lainepikkust 1 kHz võrra, 422 m (711 kHz). Need paigutati Tallinna, Tartu, Pärnu ja Kohtla-Järvele, aasta hiljem läks Vikerraadio saatja tööle ka Võrus, lainepikkusel 370 m (810 kHz).
   Saatejaamad ehitati kohapeal, Eesti Raadiokeskuse laboratooriumis.

Helioperaator Viivika Esop valmistub "Vikerraadio" esimest saadet eetrisse andma. 3. aprill 1967.

   1950. aastal, püstitati Koplis Sitsi mäele, endise Ranna Raadiojaama territooriumile Tallinna Raadiokeskuse objekt nr. 65,
mis tähendas salastatud militaarset raadiojaama, mille otstarve oli välismaiste raadiojaamade segamine eetris. Raadiojaama territoorium oli ümbritsetud kõrge aiaga ja ühtki võõrast sinna ei lastud, isegi mitte miilitsat.

   Kui 1967 aastal alustas tööd Eesti Raadio II programm Vikerraadio, oli Sitsi mäe segajad juba üle viidud Tõnismäe lähedal asuvasse Luha tänava tunduvalt võimsamasse saatejaama, mille kolm sarvilist antennimasti, rahvasuus nimega "kolm õde", kõrgusid üle terve linna (üks neist seisab seal veel praegugi).
  Vabaks jäänud saatejaam Sitsi mäel anti üle Vikerraadio Tallinna saatejaamaks. Selle saatjaks ehitati kohapeal ümber enne segamiseks kasutatud “Uragan” tüüpi 10 kW vesijahutusega kesklaine saatja.
  Sitsi mäel töötas Vikerraadio Tallinna kesklaine saatejaam kuni Eesti iseseisvuse taastamiseni 1991. aastal. Peale seda viidi saatejaam mingil ajavahemikul üle Kivimäele, seal asunud endisesse nõukogude militaarjaama, kus Vikerraadio töötas kuni kesklaine saatejaamade sulgemiseni 1998. aastal.

Kesklaine saatejaamade tulevik

Raadiosaadete kesklainel edastamise kurb lõpp Eestis

  Peale Eesti iseseisvuse taastamist töötasid kesklaine ringhäälingu saatejaamad veel mõne aasta, siis arvas vabariigi valitsus, et kesklaine saatejaamade ülalpidamine on liiga kulukas ja Eestile mittevajalik, seepärast otsustati need 1998. aastal sulgeda.

30. juunil 1998. aastal, kell 12:13 lülitas 51 aastat Laitse raadiojaamas töötanud Kornelius Päiv
välja Laitse jaama vanema, 1930. aastate lõpus Inglismaal valmistatud 100 kW raadiosaatja.
   Kümme minutit hiljem tegi sedasama 1973. aastast pärineva 150 kW saatjaga,
raadiojaama viimane ülem Lea Viira.
Samuti lõpetasid töö ka kõikjal Eestis asuvad Vikerraadio programmi edastavad kesklaine saatejaamad.

Sellega lõppes raadiosaadete kesklainel edastamise traditsioon Eestis!

*       *       *

   Mujal maailmas nii kergesti kesklaine AM jaamadest ei loobutud. Eriti kohtades, kus linnadevaheliste suurte vahemaade tõttu ULL FM jaamu nende väikese leviulatuse pärast kasutada ei saa, kaugetesse maakohtadesse poleks need kuuldavad.
   Helikvaliteedi parandamiseks on kesklaine AM jaamadele välja töötatud stereosaadete edastamise AM stereosüsteemid, milles on kaks peamist süsteemide klassi: iseseisvate külgribade (ISB) süsteem ja kvadratuur-amplituudmodulatsiooni (QAM) multiplekssüsteem (kontseptuaalselt FM Stereo lähedane).

Firma "SONY" AM Stereo/FM Stereo tuuner.

   AM Stereo edastust pakutakse mõnedes USA, Kanada, Mehhiko, Dominikaani, Paraguay, Austraalia, Jaapani, Lõuna-Korea, Filipiinide, Lõuna-Aafrika, Itaalia ja Prantsusmaa jaamades. C-QUAM on ametlik standard nii Ameerika Ühendriikides kui ka teistes riikides, kuid seda tehnoloogiat kasutavad vastuvõtjad ei ole tarbijatele hõlpsasti leitavad. Nimetus "AM/FM Stereo" võib olla eksitav ja tavaliselt ei tähenda seda, et raadio dekodeerib C-QUAM AM stereosüsteemi, samas kui seade tähistus on "AM Stereo/FM Stereo" või "AMAX Stereo" toetab see AM Stereot.

   2002. aasta lõpus kiitis USA ftöderaalkommunikatsioonikomisjon heaks digitaalse AM/FM HD-raadiosüsteemi iBiquity, mille eesmärk on parandada AM signaalide helikvaliteeti. IBiquity süsteem toetab AM stereoseadmeid ja on ITU poolt heaks kiidetud kasutamiseks samuti väljaspool Ameerika Ühendriike. Mõned HD (High Definition) digitaalsed raadiovastuvõtjad toetavad ka C-QUAM AM stereosüsteemi, kuigi seda funktsiooni enam ei reklaamita.

"Sangean HDT-1X" AM/FM HD stereo tuuner.

  AM Stereo võimeline HD-raadiovastuvõtjate uue põlvkonna Sangean HDT-1X komponeeritud tuuner võimaldab AM stereo raadiosaadete vastuvõttu nii digitaalses iBiquity HD Stereo süsteemis kui ka Motorola C-QUAM AM Stereo süsteemis.

Sony GS seeria "MEXGS810BH" HD autoraadio.

   Need vastuvõtjad põhinevad uusimal digitaaltehnoloogial ja toovad AM Stereo järgmise põlvkonna koduelektroonikasse!

   Kuna saatejaamadest täistuubitud eetris jääb kõikjal maailmas vabu raadiosagedusi üha vähemaks, tekib digitehnoloogia arenedes peagi taas tormijooks ka vahepeal hüljatud kesk- ja pikalaine raadiosageduste kasutusõiguste omandamiseks.

Tagasi algusesse