Avaleht

Levi lühilainel

Elementaarset

CB lainealad

CB tehnika

QSL kaardid

PMR 446 MHz

CLUB 3Ø4

H A M

Skeemid

Kodukootud

Ringhääling

Galeriid

Universum

Eoon

Mina ise

Varia

Amburi koduleht             Juttu ja linke erinevatel teemadel             Amburi koduleht

Kõigepealt Eesti lipust Eesti esimesest presidendist
Erinevate teemade linke Elektroonika kauplused Raadio ja Televisiooni ajaloost maailmas
Raadio ringhäälingu ajaloost Eestis Raadioamatörismi ajaloost Elektroonikamaailma esimesed


               

See, eelmise sajandi viiekümnendate algul minu vanaema Anete õpetatud salmike on ikka aegajalt
mälusoppide unustusehõlmast esile kerkinud ja uuesti ehedaks muutunud kaheksakümnendate lõpus . . .


     

              Minu vanaisa, vanaema (paremal)         Vanaema minu isaga 1920-te alguses.
ja vanaema vanem õde 1910-tel.                                                                   

   Pisikese poisina oli väga huvitav aegajalt vaadata vanaema mahukat fotoalbumi, kus oli palju vanu, juba eelmise sajandi algusaegade fotosid erinevatest inimestest, sündmustest ja paikkadest. Ka vanaisast, keda minu sünniajaks enam polnud.

   Sealsamas fotoalbumi vahel oli krabisevast paberist ümbrises ka väikene siidist taevasinine-must-valge lipp.
   Meie kodus seisis kirjutuslaual Pikk Hermanni torniga lipualus, mille vardas oli sama suurune, aga punane, sini-valgete lainetega lipp. Minu pärimise peale, mis lipp see siin albumi vahel on, vastas vanaema, et see ongi tegelikult õige Eesti lipp, aga praegu ei tohi seda Toompea torni vardasse heisata. Ei saanud tol ajal sellest veel õieti aru miks, aga vanaemale antud lubadust, et see albumi vahel olev lipuke on meie saladus, mida teised ei tohi teada, hoidsime vennaga kindlalt.

   Küsimusele, miks sellel lipul sellised värvid on, vastas vanaema niimoodi: "Need kolm värvi sümboliseerivad neid kolme elementi, mis on eestlasele elamiseks vajalikud.
   Sinist taevast tärkamiseks, Musta mulda kasvamiseks, Valget rahu olemiseks. Ülejäänuga saab eestlane juba ise hakkama."

   Ja tõesti, sajandeid kestnud orjapõlve, võõramaiseid vallutajaid ja okupante trotsides, on eestlane suutnud säilitada oma idenditeedi, keele ja vabadusemeele, saavutanud oma targa talumeheliku jonniga selle, mida paljud suuremadki rahvad pole suutnud, omariikluse.

   Ausalt öeldes, ka 1980-te keskel, ikka albumi vahel olevat kaunist lippu vaadates polnud veel usku, et see võiks kunagi taas Eesti riigi lipuks saada. Aga 16. novembril 1988 olin ka mina koos rahvaga Toompea lossi platsil piketeerimas selle unistuse saavutamiseks. Samuti 23. augustil 1989. aastal Balti ketis, koos abikaasa ja lastega, Pärnu maanteel Tõdva kaupluse juures.

   Ja nüüd lehvib see taevasinine-must-valge siidilipp jälle uhkelt Pikk Hermanni torniga lipualuse vardas . . . meie kodus . . .

   Kahjuks on Eesti iseseisvuse taastamise järel võimu juurde jäänud nõukogudeaegsed "kunstnikud" omavoliliselt võõbanud Eesti Vabariigi õigusjärgse riigilipu taevasinise tahmakarva potisiniseks, sonides mingist lipu rukkilille sinisest.
    Rukkilill on Eesti rahvuslill, aga selle värvil pole midagi pistmist Eesti Vabariigi õigusjärgse riigilipu taevasinise värviga (Pantone 298 C ennesõjaaegse värvitabeli järgi). Seda enam, et rukkilill kuulutati Eesti rahvuslilleks alles 1968. aastal.

   Suuremal osal lippudest erinevatel trükistel, toidukaupade pakenditel, ka kaupluste hinnasiltidel ja isegi Eestit esindavate sportlaste spordiriiete embleemidel pole lipu taevasinine isegi mitte potisinine vaid mäkerdatud lausa pajapõhja siniseks.
   Kust on võetud selline omavolitsemise õigus, solkida suvaliselt Eesti Vabariigi ametliku riigilipu värvi?

   Tahestahtmata tekib küsimus, kas iseseisvuse taastanud Eesti Vabariigi riigilipu värvi on tahtlikult muudetud rõhutamaks, et praegune, teine vabariik pole okupatsioonieelse Eesti Vabariigi õigusjärgne?

 

           

          Eesti Vabariigi riigilipp 1918 - 1940.           "Taasiseseisvunud" Eesti Vabariigi riigilipp.
(Pantone 298C)                                                       (Pantone 285C)

 

Kui riigi peamist sümbolit lippu on ametlikult muudetud, siis ei saa rääkida riigi iseseisvuse taastamisest,
vaid riigi taasiseseisvumisest!

 

    Aga, olenemata selliste Eesti riigilipu "uuendajate" tegelikest motiividest, usun. . . tsiteerides Kalevipoega:
   "Aga ükskord algab aega. . .", mil Eesti lipul taas lööb särama kirgas sinine taevas. Küll siis hakkab viimasel ajal tusatsema kippuv Eesti rahvas samuti jälle särama.


Eesti Üliõpilaste Selts eksponeerimas Eesti esimest sini-must-valget lippu

See lipp pühitseti Eesti Üliõpilaste Seltsi lipuna 4. juunil 1884. aastal.
Sama värvikombinatsioon kinnitati peale Eesti iseseisvumist 1918. aastal Eesti Vabariigi riigilipuks.


Lipp, mille all kuulutati välja Eesti Vabariik

1918. aasta 23 veebruaril luges Pärnus Endla teatri rõdult advokaat Hugo Kuusner rahvale ette Eesti iseseisvuse manifesti, millega kuulutati välja Eesti Vabariik. Tema kõrval rõdul seisis Tõnis Hiibus, hoides üleval suurt sini-must-valget lippu,
just sedasama lippu, mida fotol hoiab käes Helmut Aasamäe, kelle pere on seda hoolikalt säilitanud läbi aegade.


Eesti Wabariigi aegsetes värvides väliseestlaste sini-must-valge

ESTO päevade väliseestlaste õigetes värvides Eesti Wabariigi riigilipp,
mille kodused riigikogulased ja nende nõukogudeaegsed potisinise kummardajatest "kunstinõustajad"
võiksid lipuseaduse parandamisel omale eeskujuks võtta, kui soovitakse rääkida iseseisvuse taastamisest.

 

*

   Ja ennäe imet, 5. 07. 2014 aasta laulupeo rongkäikul Tallinnas oli juba üsna rohkesti säravaid taevasiniseid-must-valgeid Eesti Vabariigi riigilippe ning säravate nägudega inimesi neid kandmas ja nendega lehvitamas. Ja veel rohkem lauluväljakul.
   Lugupidamine neile, kes üritavad Eesti Vabariigi õigusjärgset riigilippu ja sellega ka Eesti riigi õigusjärgsust taastada!

   Jääb vaid loota, et ka ülejäänud kunstnikud ja trükkalid lõpetavad Eesti Vabariigi riigilipu mõnitamise ja hakkavad seda kaunist lippu maalima ja trükkima õigetes värvides (ka Toompeal Pikk Hermanni tornis lehvivat).

 

*

   NB!  Kahjuks on uue Riigikogu koosseisus jälle enamuse saanud teise vabariigi pooldajad, sest 2019. aasta suure juubelilaulupeo toimumise ajaks olid kõikjale kauplustesse ja ka lauluväljakule müügile toodud ainult Tallinna lipuvabrikus valmistatud teise vabariigi tahmakarva potisinised-must-valged lipud.




Eesti esimesest presidendist


Iseseisva Eesti riigi üks rajajaid,
Eesti Vabariigi riigivanem ja esimene president,
Konstantin Päts (1874 - 1956)

   Viimasel ajal on suureks paisunud poleemika seoses Eesti Vabariigi esimesele presidendile Konstantin Pätsile monumendi püstitamisega Toompeale komandandi (endise kuberneri) aeda, seda eriti peale president Kersti Kaljulaidi avaldust, et tema Eesti Vabariigi esimese presidendi Konstantin Pätsi ausamba avamisele ei läheks.

   Seepärast panen kirja ka oma teadmised Eesti Vabariigi esimese presidendi isikust ja 1940. aasta traagilistest sündmustest, mis pole välja imetud ühestki tänapäeva ajalootõlgendusest, vaid kunagi kuuldud otse oma vanavanemate ja vanaonu suust, kes olid tollase riigikogu ja presidendi tegemistega väga hästi kursis.

   Praeguse suure poleemika Pätsi reeturlikusest on tekitanud nõukogudeaegne, KGB-s fabritseeritud Eesti ajaloo tõlgendus, mille eesmärk oli võimalikult palju mustata okupatsioonieelse Eesti Vabariigi poliitikuid ja riigimehi, tembeldades neid kõiki äraostetavateks ja tagatippu veel ka Nõukogude agentideks, võltsides sündmuste dokumente, et järeltuleva põlvkonna mällu ei jääks mingitki positiivset mälestust vaba Eesti riigitegelastest. Tegelikke sündmusi moonutasid hiljem ka osad Vapsid.

    Häbi on inimeste pärast, kes ikka veel loevad ja usuvad neid käibelolevaid nõukogudeaegseid moonutatud ajalootõlgendusi ja president Pätsi võltsitud allkirjadega dokumente, kes absoluutselt tundmata tolleaegset tegeliku olukorda, jätkavad nende ajalootõlgenduste pooltõdedest ja laimavatest kuulujuttudest ammutatud teadmiste põhjal ka ise Eesti Vabariigi okupatsioonieelsete riigijuhtide laimamist.

   Fakt, et Eesti ei osutanud 1939. astal Nõukogude Liidule relvastatud vastupanu, vaid sõlmis pealesunnitud baaside lepingu, polnud ainuisikuliselt Pätsi otsus, vaid otsus koos tolleaegse Eesti valitsusega, arvestades keerulist rahvusvahelist olukorda, kus kogu Euroopa kaart oli juba kahe suure diktaatori, Stalini ja Hitleri poolt omavahel "mõjusfäärideks" ära jagatud.


23. august 1939. Ribbentrop, Stalin ja Molotov naeratavad rahulolevalt,
Euroopa jagamise kokkulepe on allkirjastatud. Vallutusretked võivad alata.

 

   Eesti kaitsevägi oli väga väikesearvuline, eriti lahingutehnika ühikute poolest, võrreldes kasvõi põhjanaabri Soomega, rääkimata Nõukogude Liidu tohutust sõjamasinast. Ka kolmandate riikide abile polnud Eesti Vabariigil vähimatki lootust, kõik Euroopa riigid olid iseenda turvalisuse pärast mures. Samale järeldusele jõudis lõpuks ka suur osa tollastest Vapsidest.

   See otsus võeti vastu lootuses hoida ära asjatuid tapatalguid ning maa laastamist, mis oleks koheselt järgnenud baaside lepingust keeldumisele (Nõukogude Liit oli juba ettevalmistamas agressiooni Soome vastu ja keegi ei uskunud, et Soomegi suudab ennast kaitsta*) ning teisalt usaldades Eesti Vabariigi ja Nõukogude Liidu vahel sõlmitavat baaside lepingut, kus oli kirjas selgesõnaline punkt, et Nõukogude Liit garanteerib selle lepinguga Eesti Vabariigi jätkuva iseolemise (suveräänsuse).

   Kindel on see, et sellel kriitilisel ajahetkel oli otsus sõjaliselt mitte vastu hakata Eesti rahva säilumise seisukohalt ainuõige. Samamoodi talitasid ka oma rahva käekäigust hoolivad Läti ja Leedu valitsused, sest tollel ajal usuti veel, ka rahvusvahelisel tasandil, riikidevaheliste lepingute pidavusse (millest Nõukogude Liit ja ka Saksamaa kahjuks kinni ei pidanud).

   Ja kuigi Nõukogude Liit ei pidanud kinni sõlmitud lepingust, korraldades 1940. aasta juunis sõjaväe abil Eestis riigipöörde, moodustades kohalikest riigireetjatest nn "rahvavalitsuse", kellel kästi kirjutada palvekiri "vabatahtlikult" Nõukogude Liitu astumiseks, mille järel algasid kohe ka küüditamised ja hukkamised, on Eesti rahvale tekitatud kahju siiski väiksem sellest, mis oleks järgnenud relvastatud vastuhakule.

   Pätsi ettenägelikust näitab isegi see, et ta 1934. aasta märtsis viis läbi nn riigipöörde, sest Vapside võimulesaamisel oleks kindlasti üritatud relvastatud vastuhakku Venemmale ja tekitatud sellega eestlaste püsimajäämisele korvamatut kahju.

   Relvastatud vastuhaku puhul poleks tekkinud isegi seda nn Eesti Nõukogude Vabariiki, sest Stalini vastava plaani kohaselt oleksid Eestist, Lätist ja Leedust taas saanud kapitalismi küüsist vabastatud Venemaa kubermangud, nagu oli tsaaririigi ajal,
et kinnistada Venemaa piir Läänemere äärde ja "mässulisi" rahvaid oleks tabanud sama saatus Krimmi tatarlastega.

   Eesti rahva tolleaegsete juhtide otsus näitab, vastupidiselt "kõiketeadjate" laimujuttudele, just kainet talupojatarkust, tänu sellistele ongi eesti rahvus säilunud läbi sajandite.

   Et ajalugu ei saaks korduda, on tänapäeval Eesti riigil oma suveräänsuse tagamiseks eluliselt tähtis omada tugevaid liitlasi ehk turvalisuse huvides kuuluda nii Euroopa Liitu kui NATO-sse. Ainult koos liitlastega on ka meie väikene kaitsevägi suur ja võimeline vastu hakkama igale agressorile.

   Aga iseseisva Eesti riigi üks rajajatest, Eesti Vabariigi riigivanem ja Eesti Vabariigi esimene president, Konstantin Päts väärib kindlasti monumenti just Tallinnas ja auväärsel kohal, kas Toompeal komandandi aias või siis Kadriorus presidendi lossi ees platsil, mitte kusagil mujal (häbi, et seda pole veel tehtud).

 

*

   * Andes au Soomlaste patriotismile ja ennastohverdavale võitlusvaimule, tuleb siiski tunnistada tõsiasja, et Soome pääses täielikust okupeerimisest ainult tänu sellele, et 1. septembril 1939 oli juba alanud teine maailmsõda.
   Peale kallaletungi Soomele 30. novembril 1939, heideti Nõukogude Liit kui agressor, ÜRO eelkäiast, Rahvaste Liidust välja.
   USA president Franklin Roosevelt keelas toorainete ja tööstusseadmete ekspordi Saksamaa liitlasele Nõukogude Liidule. Inglismaa ja Prantsusmaa, kes olid juba sõjaseisukorras Saksamaaga, kavatsesid saata Soomele appi 57000. mehe suuruse ekspeditsioonikorpuse. Nimelt see Inglismaa ja Prantsusmaa otsus hoidis ära Talvesõja ajal Soome täieliku okupeerimise, sest Stalin ei soovinud sattuda sõjaseisukorda nende suurte riikidega.




Erinevate teemade linke


United Nations geoscheme for Europe - ÜRO Euroopa geograafilised regioonid

Member state of the European Union - Euroopa Liidu liikmesriigid

Euro - Euroraha kasutavad riigid

 

       HTML symbols - HTML sümbolid

       HTML symbols 2 - HTML sümbolid 2

       HTMLcolor-codes - HTML värvikoodid

       SI-süsteemi ühikud - SI-süsteemi ühikute loend

       Vanad mõõtühikud - Vanade ja vähemlevinud mõõtühikute loend

       List of Google domains - Riikide Google lühendid

       Valuuta - Riikide rahaühikute loend

       Barcode - Maade kaupade triipkoodid

       Õigekeelsussõnaraamat - Lühendivalimik

       Eesti keele instituut - Üldkasutatavaid lühendeid

 

       TJA - Tehnilise Järelvalve Amet . Raadioside teenistused

       IARU - International Amateur Radio Union

       IARU Reg.1 - International Amateur Radio Union - Region 1

       EURAO - European Radio Amateurs' Organization

       ECBF - European Citizen's Band Federation

       HAM DX prefixes - Maailma maade HAM kutsungite prefiksid

       QRZ.com - Sellelt lingilt leiad raadioamatööride aadressid ja palju muud amatörismiga seonduvat

       HAM DX cluster - Sellelt leiad momendil eetris olevaid HAM jaamu

       HAM DX World - DX uudised üle maailma

       QRZ11.com - Sellelt lingilt leiad CB DX amatööride aadresse ja palju muud CB-ga seonduvat

       CB DX cluster - Sellelt leiad momendil eetris olevaid CB DX jaamu

       ERAÜ - Eesti Raadio Amatööride Ühingu koduleht

       ERAU Repeaters - Eesti HAM repiiterid

       HAM foorum - Eesti raadioamatööride ühingu foorum

       CB foorum - Eesti CB raadiofoorum

       SRAL - Soome Raadio Amatööride Liidu koduleht

       SRAL Repeaters - Soome HAM repiiterid

       Radiohullut - Soome raadiofoorum

 

       CB transceivers - Erinevate firmade CB transiiverid

       HAM transceivers - Erinevate firmade HAM transiiverid

       Antennas - Erinevate firmade tööstuslike antenne

       Microphone Connections - Erinevate firmade transiiverite mikrofonide ühendused

 

       QTH lokaator - selle abil leiad koordinaatide järgi oma lokaatori (6, 8 või 10 kohalisena)

       Lokaatorid ja vahemaad - selle abil leiad otse nii oma lokaatori kui vahemaa kahe lokaatori vahel

 

       Space Weather - Kosmoseilma hetkeseis

       Solar Activity Monitor - Päikese aktiivsuse monitor

       Tropospheric Ducting Forecasts - VHF/UHF levikaart

 

 

Elektroonika kauplused


 

       TEHNOTURG - Tehnoturu interneti kauplus

       ELFA - ELFA elektroonika interneti kauplus

       OOMIPOOD - Oomipoe interneti kauplus

       SERIGO - SERIGO elektroonika interneti kauplus

       RADIOCOM BALTIC - Radiocomi interneti kauplus

       Osta.ee - Raadioamatööride tehnika interneti kauplus

 

       RXTX-TUOTE.fi - Elektroonika interneti kauplus (Soome)

       WiMo - Elektroonika interneti kauplus (Saksamaa)

       NEUNER - Elektroonika interneti kauplus (Saksamaa)

       HD-ELEKTRONIK - Amatöörelektroonika interneti kauplus (Saksamaa)

       FUNKAMATEUR - Amatöörelektroonika interneti kauplus (Saksamaa)

       E-bay HAM - E-bay HAM elektroonika oksjonimüük (Saksamaa)

       E-bay HAM - E-bay HAM elektroonika oksjonimüük (Inglismaa)

       E-bay HAM - E-bay HAM elektroonika oksjonimüük (USA)

 

 

Raadio ja Televisiooni ajaloost maailmas


Üks raadio leiutajatest, Guglielmo Marconi oma raadiojaamas.

 

       Sparkmuseum - Raadio algusaegade tehnikat

       Western Historic Radio Museum - Raadioaparatuuri läbi aegade

       Tubes by usage in models - Raadiolampide kataloog

       Free Service Manuals and Circuits - Raadiote manuale ja skeeme läbi aegade

       Schemes of old Soviet tube's units - Nõkogude Liidus väljalastud lampraadiote skeemid

       Interval Signals Online - Maailma erinevate raadiojaamade signatuure

 

 

Üks enda taastatud vanadest lampraadiotest, "Moskvitš V4",
mille ma jätsingi omale mälestuseks (selle väikeste gabariitide tõttu).

Moskvitš V4 skeem


 

       Obsolete Technology Tellye! - TV tehnoloogia ajalugu

       Early Television Museum - TV muuseum

       Television History - TV vastuvõtuaparatuuri läbi aegade


 

Üks esimesi tööstuslikke, "Elektronkiiretoruga kaugnägemise vastuvõtuaparaat",
180 realine teler "Telefunken FE - IV" aastast 1935 (pildi suurusega 22 x 18 cm).

Telefunken FE - IV

 

 

Raadio ringhäälingu ajaloost Eestis

 

       Eesti Ringhäälingu algus - Raadiosaadete algusest Eestis

       Eesti Ringhäälingu ajalugu - Eesti Ringhäälingu ajaloosündmuste kronoloogia

       Eesti Ringhäälingu Muuseum - Ringhäälingu Muuseum Türil

       Raadiotuba - Eesti raadiotööstuse ajalugu

       Raadiomuuseum - Raadiod Eestis läbi aegade


Kas maailma esimene DJ?

Raadio Ringhäälingu reporter ja „Eesti esimene DJ“ Felix Moor stuudios plaadimuusikat „tegemas“.
(Foto ajakirjast „Raadio“ Nr.7 Juuli 1931.)

 

       Ringhäälingu Türi saatejaam - Artikkel Türi saatejaama masti ehitusest

       Ringhäälingu Türi saatejaam - Artikkel Türi saatejaamast ("TEHNIKA KÕIGILE". Oktoober 1937)

       Ringhäälingu Türi saatejaam - Artikkel Türi saatejaamast ("TEHNIKA KÕIGILE". Mai 1940)


Kas teadsite, et . . .

. . . esimene stereofooniline raadiosaade Eestis sai teoks juba 1938. aastal !

 

   

Saade anti eetrisse kesklainel. Üks kanal kanti üle Türi saatja kaudu, teine kanal Tallinna saatja kaudu.
Kuulama pidi saadet kahe raadioga, üks häälestatud Türi saatjale, teine Tallinna saatjale.

 

       Ringhäälingu Laitse saatejaam - Laitse saatejaama viimased päevad

       Kuidas ruumiline heli Eestisse jõudis - Stereofooniliste raadiosaadete ajaloost Eestis

       Estonian Interwar Radio-Intelligence - Eesti raadioluurest enne ll maailmasõda

       Killukesi raadio ja Eesti ringhäälingu ajaloost - Ajalugu läbi fotode

 

 

Raadioamatörismi ajaloost maailmas ja Eestis

 

       Outline of Amateur Radio history - Raadioamatörismi ajaloosündmuste kronoloogia

       The history of Amateur Radio - Raadioamatörismi ajalugu

       First Annual Official Wireless Blue Book - Esimene ametlik raadiojaama logiraamat

       Field Day - Raadioamatööride välipäevade ajaloost

 

Esimesi Eesti raadioamatööre, Karl Olof Leesment oma amatöörjaamas TE2OL 1925. aastal.

 

       Raadioamatörismi algusaastad Eestis - Tuntumad tegijad Eestis aastatel 1924 - 1940

       Raadioamatöörid Eesti Vabariigis 1924 -1940 - Raadioamatöörid, kutsungid, QTH-d

       Raadioamatörismi ajalugu Eestis - Raadioamatörism Eestis läbi aegade

       ERAÜ pildigalerii - Pilte Eesti raadioamatööride tegemistest läbi aegade

       Raadioamatörism Eestis - Ülevaade raadioamatörismi ajaloost läbi fotode

 

 

Elektroonikamaailma esimesed


 

Maailma esimesed raadiolambid (1904 -1906)

                 

1904 a. J. A. Flemingi valmistatud vaakumdiood ja 1906 a. Lee de Foresti valmistatud vaakumtriood.

http://history-computer.com/ModernComputer/Basis/diode.html

http://history-computer.com/ModernComputer/Basis/audion.html

 

*       *       *

 

Maailma esimene pooljuhtdiood, kristalldetektor (1906)

http://semiconductormuseum.com/MuseumLibrary/HistoryOfCrystalDiodesVolume1.pdf

 

*       *       *

 

Maailma esimesed "mobiiltelefonid" (1922)

https://www.youtube.com/watch?v=ILiLaRXHUr0

 

*       *       *

 

Maailma esimene tööstuslik audiomagnetofon "AEG K1" (1935)

http://www.radiomuseum.org/forum/aeg_k1_magnetophon.html

 

*       *       *

 

Maailma esimene käsiraadiojaam, nn "Handie -Talkie" (1940)
SCR-536 / BC-611

(miniatuurlampidel töötav)

http://www.clarkmasts.net.au/origins%20of%20the%20handie%20talkie%20-%20page%201.htm

 

*       *       *

 

Maailma esimene elektronarvuti "ENIAC" (1946)

(Electronic Numerical Integrator And Computer)

https://en.wikipedia.org/wiki/ENIAC

 

*       *       *

 

Maailma esimene pooljuhttriood, transistor (1947)

Esimese transistori laboratooriumi variant.

World's First Transistor - video

 

*       *       *

 

Maailma esimene laiatarbe transistorraadio, Texas Instruments
"REGENCY TR-1" (1954)

https://www.youtube.com/watch?v=hg8f02ViaNI


Eestis tulid esimesed transistoritega nn taskuraadiod müügile 1961 aastal

               

Riia raadiotehase RRR (Rigas Radio Rupnica) "Gauja" ja Leningradi tehase NOVATOR "Neva" (mõlemad 1961).

 

*       *       *

 

Maailma esimest töötavat integraalskeemi
esitles 12. septembril 1958. aastal USA firma „Texas Instruments“.

   

Esimest integraalskeemi demonstreerib selle looja Jack Kilby. Paremal selle ehitus.

 

*       *       *

 

Maailma esimene integraalskeemidel töötav elektronkalkulaator (1965)

Esimene integraalskeemidel töötav elektronkalkulaator, personaalarvutite eelkäija,
firma „Victor Comptometer” 1965. aasta „Victor 3900“.

 

*       *       *

 

Maailma esimene digitaalne käekell (1968)

Maailma esimene, loomulikult Šveitslaste tehtud, digitaalne käekell.

 

*       *       *

 

Maailma esimesed laiatarbe personaalarvutid (1973)

http://www.listoid.com/list/135

 

*

 

Minu esimene personaalarvuti (1980-dad)

Minu esimeseks personaalarvutiks oli NOKIA "MikroMikko".

http://oju.mbnet.fi/retro/Mikko_fi.html



Tagasi algusesse.