Avaleht

Levi lühilainel

Elementaarset

CB lainealad

CB prefiksid

CB 27 MHz DX

CB tehnika

QSL kaardid

PMR 446 MHz

CLUB 3Ø4

H A M

Skeemid

Kodukootud

Galeriid

Varia

Universum

Mina ise

Estonia 100 Estonia 100 Estonia 100 Estonia 100 Estonia 100 Estonia 100 Estonia 100


Elementaarseid, aga momendil aktuaalseid skeeme koos jooniste ja kirjeldustega

Lihtsad 13,8 V toiteplokid raadiojaamadele ES7TR morsevõti Elektronvõtme manipulaator
Lihtsaim CB 27 MHz väliantenn CB 27 MHz GP 1/2 antenni sobituspool
VHF/UHF koaksiaalantenn 2 m / 70 cm E-factor dualband antenn 70 cm mobiilne Yagi antenn
Kompaktne 80 m raamantenn HF multibändantenn EZ-Wire Baluni valmistamine
CB GP antennist HF multibändantenn Ajaviidet talveõhtuteks: "Kristallraadio"


The simple is not always best, but the best is always simple!







Lihtsad 13,8 V toiteplokid raadiojaamadele


   Alloleval joonistel on toodud kahe lihtsa, aga samas hea stabiliseerimisteguriga, toiteploki skeemid, mille valmistamisega peaks hakkama saama ka suht algaja raadiohuviline, kellel isetegemiseks viitsimist ja jootekolb käes püsib.

   Esimene toiteplokk on mõeldud väikese tarbimisvõimsusega seadmetele. Sellise lihtsa toiteploki hea stabiliseerimisteguri saavutab ainult väga heade parameetritega transistorite kasutamisel.
   Mida suurem on alalisvoolu võimendi T1 võimendustegur, seda suurem on kogu toiteploki stabiliseerimistegur, seepärast on alalisvoolu võimendiks suure võimendusteguriga transistor KT3107. Stabilisaatortransistoriks T2 liittransistor KT827.
   Kestvaks koormusvoolu tugevuseks kuni 5 A.

   Kuna toiteploki skeem on koostatud kollektorväljundiga, võib stabilisaatortransistori KT827, mille kollektor on korpuses, kinnitada jahutusradiaatorile otse ja selle omakorda miinusega ühenduses olevale toiteploki metallkorpusele, see tagab parima soojusülekande. Dioodsilla võimsus peaks olema vähemalt 10A, näiteks KBU12A (50V/12A).
   Toitetrafo peaks olema sekundaarmähise väljundpingega mitte üle ~15 V. Suurem väljundpinge tekitab suure pingelangu tõttu stabilisaatortransistoril selle asjatu kuumenemise.
   Sama skeemi järgi ehitasin kunagi toiteploki ka oma esimesele CB transiiverile "Fintec FC-400".


Lihtne kahe transistoriga toiteplokk


   Teise toiteploki skeem on koostatud integraal negatiivpinge regulaatoriga LM337, stabilisaatortransistoriks Darlington, npn juhtivusega KT827 (20 A). Kestvaks koormusvoolu tugevuseks kuni 10 A.


Lihtne toiteplokk negatiivpinge regulaatoriga LM337


   Töökindluse suurendamiseks on toiteploki skeem koostatud kollektorväljundiga. See lubab stabilisaatortransistori KT827 (kollektor korpuses) kinnitada jahutusradiaatorile otse, isoleerimata, parema soojusülekande saamiseks ja radiaatori otse toiteploki metallkorpuse külge (mis on ühendatud miinusega). Nii toimib terve toiteploki korpus suure jahutusradiaatorina.
   Trafo sekundaarmähis on keskelt väljavõttega (2 x 15 V), seepärast on alaldina kasutatud kahe dioodiga maatriksit BYV72EW-200 (30 A). Maatriksi kest on jalgadest isoleeritud, nii et ka selle võib kruvida samale radiaatorile KT827-ga, mis on omakorda otse ühendatud toiteploki metallkorpuse külge.
   Stabilisaatori pingeregulaator LM337 tuleb paigutada ühisele jahutusradiaatorile isoleeritult (vilgukivi alusel), kuna selle kest on ühendatud "in" jalaga või siis eraldi radiaatorile.


LM337 korpuses TO-220, LM337K korpuses TO-3 ja kummagi väljaviikude asetused


   Alaldina võib kasutada ka kahte võimsusdioodi, aga sellisel juhul tuleb need paigutada toiteploki korpusest isoleeritud eraldi radiaatorile. Transistori KT827 asemel võib kasutada samuti muid sobiva võimsusega npn juhtivusega transistoreid (näiteks TIP142), aga kindlasti darlington liittransistoreid. Hariliku npn võimsustransistori kasutamisel väheneb toiteploki silumistegur tunduvalt.
   Suurema võimsusega tarbija puhul võib kasutada kahte transistorit KT827 (TIP142) paralleelselt või siis ühte tunduvalt suurema võimsusega transistorit, nagu MJ11032 (50 A) ja pingeregulaatorit LM337K parema jahutuse tagamiseks.


Darlingtonid KT827 (20 A), MJ11032 (50A), nende siseskeem ja väljaviikude asetus


   Valmis toiteplokk koos trafoga on soovitav paigutada metallkarpi, trafol tekkiva puistevälja varjestamiseks ja trafo ise soovitavalt kummist padjale, mehaanilise müra vähendamiseks (kui trafo kipub urisema).

   Peale õieti kokkumonteerimist peaks toiteplokk hakkama kohe normaalselt tööle. Ainukeseks seadistamiseks jääb väljundpinge 13.8 V paikkakeeramine potentsiomeetriga Rs.

   Selle skeemi järgi ehitasin toiteplokid oma CB/HAM transiiverile "President George" ja HAM transiiverile "Yaesu FT-707S"
(suurema varu tagamiseks MJ11032-ga). Töötavad suurepäraselt ega tekita ka mingisuguseid häireid, kuigi asetsevad otse transiiverite all.



ES7TR - morsevõti


   Eesti raadioamatööri ES7TR poolt kunagi väljatöötatud ja läbi aegade mitmelpool järgimist leidnud väikese voolutarbega morsevõtme skeem, koos autoripoolsete selgitustega. Sõna autorile:

   Alustuseks veidi ajalugu. Siinkirjeldatava morsevõtme konstrueerisin juba 1982. aasta lõpul ja järgmise aasta suvisest kokkutulekust alates olen selle kirjeldust levitanud. Paljude soovil avaldasin selle ajakirjades "Side-Raadio-Televisioon" 1985 nr. 11 ja „Радио“ 1986 nr. 4, hiljem veel korra ERAÜ teatajas „ES-QTC“ nr. 22 (Sügis 1998).
   Skeemi (ilma montaažijoonisteta) ja kirjeldust võib kohata ka mõnes hilisemas V. Rubtsovi (UN7BV) transiiverite venekeelses artiklis, kus tema nimetab seda lihtsalt „nüüdseks juba klassikaliseks saanud skeemiks“:



   Skeemi kirjeldus: Skeem joonisel 1 sisaldab vaid kolm mikroskeemi, osa loogikalülitustest on lahendatud dioodidel.
   Ooterežiimis taktgeneraator töötab mikroskeemil DD1. Saatekiirus piirkonnas 60...200 märki minutis on reguleeritav potentsiomeetriga R2. Maksimaalkiirus on piiratud takistiga R1, minimaalkiiruse määrab peamiselt R2 nimivaartuse valik (soovi korral võib C1, R1 ja R2 väärtusi varieerida katseliselt suurtes piirides). Sellise taktgeneraatori omapäraks on loogikaelement DD1.3, mis tagab kondensaatori C1 tühjenemise R1 ja R2 kaudu ja kindlustab seega esimese ja järgnevate impulsside ühesuguse pikkuse.

   „Punktid“ moodustatakse trigeriga DD2.1, „kriipsud“ trigeritega DD2.1 ia DD2.2. Mõlema trigeri impulsside liitmine toimub loogikalülis DD3.1.

   Et sellisel automaatvõtmel saatmine pole võimalik ennast kuulamata, on loogikaelementidel DD3.2...DD3.4 koostatud enesekontrolli toongeneraator, mille signaale saab kuulata telefonikapsli BF1 kaudu või juhtida läbi takisti R10 suvalisse helivõimendisse. Tooni kõrgus on reguleeritav seadepotentsiomeetriga R5. See võib ka puududa (skeemis lühistada), kui valida R6 soovitava toonikõrguse järgi.

   Kõikide mikroskeemide toiteväljaviigud 14 ühendatakse +9V, väljaviigud 7 üldjuhtmega. KMOP seeria mikroskeemidele on omane üliväike energiatarve. Kirjeldatud morsevõtmel see rahuolukorras praktiliselt puudub, seepärast pole toitelüliti vajalik. Võti säilitab töövõime veel pingel +4V.

   Montaažiplaat mõõtmetega 65x35 mm (joonis 2, vaade fooliumi poolt) on valmistatud ühelt poolt fooliumiga kaetud klaastekstoliidist ja mõeldud väikesemõõtmelistele detailidele.
   Detailide paigutus plaadil selgub alumiselt suurendatud jooniselt, kus mikroskeemide 1. väljaviigud, transistoride emitterid ja dioodide anoodotsad on tädetud aukudega (vaade detailide poolt).



   Morsevõti on arvestatud saatja kontaktivabaks manipuleerimiseks transistori VT2 abil. Suurema positiivse pinge tastimiseks võib transistoriks VT2 kasutada kõrgepingelisemat ränitransistori, kusjuures selle võtmerežiimi tagamiseks võib R9 vähendada 1 kilo-oomini. Transistori VT2 kollektoriahelasse on muidugi võimalik ka manipulatsioonirelee lülitada, kuid mõistlikum on seda vältida, kohandades selleks saatja skeemi. Negatiivse pinge tastimiseks võiks kasutada näiteks abiskeemi p-n-p transistoriga joonise 4 eeskujul. Takistite nimiväärtused valitakse siin joonisel toodud pingetest erinevate puhul nii, et transistor jääks tööle ikka võtmerežiimis.

   Detailidest. Mikroskeemi K176TM1 asemel võib kasutada ka K176TM2, kui selle sisendid „S“ (väljaviigud 6 ja 8) ühendada üldjuhtmega (montaažiplaadil DD2 vaba väljaviik 8 ühendada veel juhtme abil serva fooliumiga).
   Mikroskeeme K176 võivad asendada ka K561 või lääne analoogid:  ЛЕ5 = 4001,  TM1 = 4003,   TM2 = 4013,  ЛA7 = 4011. Dioodidena sobivad kasutada suvalised väiksemõõtmelised ränidioodid, transistorideks suvalised väikesed n-p-n ränitransistorid.

Edukat ehitamist soovides, ES7TR            

Elektronvõtme manipulaator


   Eelnevale jutule lisaks, kes soovib hakata ehitama, ka üks iseehitamiseks lihtne, aga töökindel võtme manipulaator. Oma võtme ehitasin kunagi sama konstruktsiooniga ja töötab laitmatult (foto alajaotusel "Kodukootud").



   Võtme kangid on soovitav painutada pronks või vask latist, parema kontakti saamiseks kontaktpulkadega, võtmega töötamisel.
   Puksid ja kontaktipulkade alused saab lihtsalt teha erinevate elektri kontaktliistude sisudest. Pulgad ise 3 - 4 mm vasktraadist. Käepidemed võib valmistada käepärasest plastikust (pleksiklaas jne.), kinnitades need kangidele kas kruvidega või liimiga (ise valasin punasest EPO vaigust). Võtme aluseks sobib igasugune isoleermaterjal, olenevalt sellest, kas võti paigutatakse karpi või jääb lahtiseks (siis on kena näiteks lakitud puitalus).
   Kangide vajutuse tugevuse saab omale sobivaks vedru pinge reguleerimisega ja liikumisulatuse kontaktpulkade kauguse reguleerimisega kangidest.



Lihtsaim CB 27 MHz dipoolantenn


   Kui soovite CB jaama kasutada välitingimustes, võib alltoodud joonise järgi valmistada lihtsaima vertikaaldipooli, mille saab riputada kõrgema puu oksa külge. Samuti sobib sellist vertikaaldipooli kasutada kodus, kui pole võimalust antenni paigutamiseks katusele, riputades antenni lähedalasuva puu või ka ülemise korruse rõdu (kui on) ääre külge.



   Antenni valmistamiseks sobib igasugune (soovitavalt mitmekiuline) vasktraat, mis kannatab välja enda ja kaabli raskuse. Jämedama traadi kasutamisel suureneb ka antenni ribalaius. Õlgade pikkused arvutatakse valemiga:

l = 300 ÷ F ÷ 4 × 0.96   (300 ÷ 27,255 ÷ 4 × 0,96 = 2,64 m).

   Kuna poollaine dipooli impedants antenni keskel on ~ 60 ohmi, pole vaja eraldi sobitusahelaid ja koaksiaalkaabli võib ühendada antenni haaradega klemmliistu abil otse (kesksoon ülemise, varje alumise haara külge). Isolaatorite valmistamiseks sobib pleksiklaas või mõni muu dielektriline plastik materjal.
   Antenni ülesriputamisel on soovitav, et antenni keskelt allatulev koaksiaalkaabel jääks vähemalt paari meetri ulatuses risti (~ 90°) antenni haaradega (häälestuse muutumise vältimiseks).



CB 27 MHz GP 1/2 antenni sobituspool


   Kui on soov CB GP antenn alumiiniumtorudest ise ehitada, siis kõigepealt meeldetuletuseks 1/2 λ antenni pikkuse arvutamise valem:

l = λ ÷ 2 - 5 % = 11,03 ÷ 2 - 5% = ~ 5,24 m

   CB GP antenni iseehitajatel tekib tihti probleeme antennile sobituspooli ehitamisega. Ilma vastava aparatuurita antenni parameetrite mõõtmiseks (lisaks SWR-meetrile), on selle paikkaajamine pelgalt katsetamise teel väga aeganõudev ettevõtmine.
   Panen siia CB 27 MHz tööstusliku poollaine GP antenni sobituspooli joonise koos mõõtudega. Nende mõõtude järgi ehitades peaks sobituspool jääma kohe õigete parameetritega ja antenn häälestuma SWR-meetri järgi normaalselt, ainult antenni pikkuse muutmisega.


Sobituspooli kõrvaloleval joonisel on näha pooli asukoht antenni jalas
ja antenni kinnitusviis masti külge



PMR446 koaksiaalantenn

koos andmetega 70 cm ja 2 m HAM lainealadele


   Siin üks suhteliselt lihtsa ehituse, aga hea kasuteguriga PMR 446 MHz laineala vertikaalantenn iseehitamiseks.
   Toodud on antenni andmed ka 70 cm ja 2 m amatöörlainealade.



  1/4λ ja 1/2λ kaablilõikude pikkused arvestatakse alates sukast ja nendele mõõtudele lisanduvad veel lõikude mõlemapoolsed tinutamise otsad, 6 mm + 6 mm = 12 mm.
  Kaablilõigud puhastatakse 10 mm ulatuses, ülaloleva joonise kohaselt.

  Antenni ülemine lõik ja vastukaalud valmistatakse 1,5 - 2 mm läbimõõduga vasktraadist. Nende mõõtudeks on 1/4 lainepikkust antennis ehk (300 ÷ 4 ÷ sagedus [MHz] - 4% = 75 ÷ f [MHz] × 0,96). Ülemisele, traadist lõigule, lisandub tinutamise ots 5 mm ja vastukaaludele (peale painutamist Xmm) niipalju, et korralikult suka külge tinutada. Vastukaalusid peaks olema vähemalt kolm või enam.

  Antenni alumine ots koosneb jupist samast kaablist, mille suka ülemise otsa külge on tinutatud vastukaalud ja kaabli alumise otsa külge pesa antennikaablile (selle jupi pikkus ei oma tähtsust).
    Soovi korral võib antenni kaabli ka otse, ilma vahepesata, tinutada antenni viimase lõigu otsa, tinutades vastukaalud antennikaabli enda suka alguse külge.

  Antenni lõigud tinutatakse omavahel kokku, ülalnäidatud pildi järgi ja valmis antenn kinnitatakse kas tugivarda külge või asetatakse õhukese seinaga tugevasse torusse (mõlemad peavad olema metallivabad, puu või plastik). Tugivarda külge kinnitamisel tuleb tingimata enne isoleerida lahtised jätkukohad, et niiskus kaablilõikudesse ei pääseks.
   Parem variant on antenni paigutamine plastiktorusse. Selle ülemise otsa auk suletakse veekindlalt ja alumisele otsale saetakse vastukaalude arvu järgi, piki toru ~ 10 cm sisselõiked, et toru ots jääks niipalju vastukaaludest alla poole (nelja vastukaalu puhul on hea risti saagida). See, sisselõigetega toru ots, tõmmatakse antenni torusse paigutamise järel isoleerpaelaga kokku (hoiab asendis vastukaalud ega lase neid koos antenni ja antennikaabliga torus alla vajuda) ja sellest kinnitatakse antenn ka masti külge (kinnitus peab kindlasti jääma vastukaaludest allapoole, kui mast on metallist).

  PS.   Poollaine lõike võib olla suvaline paarisarv, sõltudes kasutatava tugivarda või toru pikkusest.
   Lõikude arvu suurendamisega suureneb ka antenni kasutegur, mis aga iga järgmise paari lisamisega suureneb üha vähem, seepärast nende arvu suurendamine üle 4 - 5 poollaine paari (kokku 11 - 13 lõiku) enam erlist efekti ei anna.
  Joonisel näidatud poollaine lõikude arvuga (4) antenni võimendusteguriks antakse ~ 6dBi.


Lõikude pikkused erinevatest kaablimarkidest:


Laineala kaabel Lõikude pikkused +0,012 m
PMRRG-58, RG-213 75 ÷ 446,04 × 0,66 = 0,111 m = 0,123 m
70 cmRG-58, RG-213 75 ÷ 435 × 0,66 = 0,114 m = 0.126 m
2 mRG-58, RG-213 75 ÷ 145 × 0,66 = 0,341 m = 0,353 m
PMRH-155, H-1000 75 ÷ 446,04 × 0,82 = 0,138 m = 0,150 m
70 cmH-155, H-1000 75 ÷ 435 × 0,82 = 0,141 m = 0,153 m
2 mH-155, H-1000 75 ÷ 145 × 0,82 = 0,424 m = 0,436 m

Lõigud 1/4λ (m) = 75 ÷ f (MHz) × V + 0,012 m.



Laineala kaabel Lõikude pikkused +0,012 m
PMRRG-58, RG-213 150 ÷ 446,04 × 0,66 = 0,222 m = 0,234 m
70 cmRG-58, RG-213 150 ÷ 435 × 0,66 = 0,228 m = 0,240 m
2 mRG-58, RG-213 150 ÷ 145 × 0,66 = 0,683 m = 0,695 m
PMRH-155, H-1000 150 ÷ 446,04 × 0,82 = 0,276 m = 0,288 m
70 cmH-155, H-1000 150 ÷ 435 × 0,82 = 0,283 m = 0,295 m
2 mH-155, H-1000 150 ÷ 145 × 0,82 = 0,848 m = 0,860 m

Lõigud 1/2λ (m) = 150 ÷ f (MHz) × V + 0,012 m.



Laineala Ülemine lõik + 0,005 m Vastukaalud
PMR75 ÷ 446,04 × 0,96 + 0,00 5m = 0,166 m 75 ÷ 446,04 × 0,96 = 0,161m + Xmm
70 cm75 ÷ 435 × 0,96 + 0,005 m = 0,171 m 75 ÷ 435 × 0,96 = 0,166m + Xmm
2 m75 ÷ 145 × 0,96 + 0,005 m = 0,502 m 75 ÷ 145 × 0,96 = 0,497m + Xmm

Ülemine lõik 1/4λ (m) = 75 ÷ f (MHz) × 0,96 + 0,005 m. Vastukaalud 1/4λ (m) = 75 ÷ f (MHz) × 0,96



2 m / 70 cm E-factor dualband antenn


   Lihtne dualband 2 m / 70 cm ringdiagrammiga ja horisontaalpolarisatsiooniga antenn kasutamiseks välitingimustes, aga ka statsionaarse katuse- või rõduantennina, kui puudub võimalus katusele Yagi antenni koos pöörajaga panna.


   

Masti otsas oleva antenni üldvaade ja kaablipesa ühendus


   Antenn koosneb kahest, rõngakujuliseks painutatud ja omavahel ühendatud 2 m ja 70 cm poollaine dipoolist, mis on alaliskomponendi suhtes maandatud sobitustrafo kaudu. Antenni häälestamine toimubki selle trafo õlgade pikkuse reguleerimisega. Antenni materialiks sobib 6 -10 mm läbimõõduga alumiinium- või vasktoru.

http://efactorantennas.com/



70 cm mobiilne Yagi antenn


   See, DK7ZB 70 cm 6 elemendiline Yagi antenn koos sobitusahelaga  http://www.qsl.net/dk7zb/70cm/6.htm  on suure kasuteguriga, aga siiski veel suhteliselt kompaktne, et sobida välitingimustes mobiilseks kasutamiseks, kas automatkadel või ka ULL välipäevadel, käsijaamaga (või ka autojaamaga) sidepidamiseks.
   Alloleval joonisel on enda ehitatud variant antennist, sellel on DK7ZB antenniga võrreldes konstruktsiooni erinevused.



   Kõik antenni elemendid paigaldasin läbi poomi, isoleerimata (väljaarvatud dipool), neid hoiavad paigal pealt ja alt ø 4 mm kruvid (selleks keermestasin puuritud augud poomil). Sellise paigaldusviisi tõttu suurenevad veidi elementide pikkused. Alloleval lingil on läbi poomi paigaldatud Yagi elementide pikkuste korrektsiooni tabel, olenevalt poomi läbimõõdust ja elementide kinnitusviisist.

Yagi elementide korrektsiooni tabel


Yagi antenni kauplusest ostetud material


   Antenni poom ja kõik 6 elementi on alumiiniumtorudest. Materjali ostsin "K-Rauta" kauplusest. 1 tk 15 x15 mm kandilist toru poomiks, 1 tk ø 10 mm toru dipooliks ja 2 tk ø 6 mm toru direktoriteks. Kõik torud olid kaupluses müügil ka 1 m pikkuste juppidena. Nelja torujupi hind kokku 10,90 €. Lisaks samuti kauplusest ostetud sobituslüli karp (80 x 80 x 55 mm) 2 € ja TNC 50 ohmine pesa 2 €. Materialide kogumaksumus 14,90 €.


   

Lisaks veel TNC ja SMA (nurgaga) pistikud RG58 ühenduskaablile, antennist käsijaama


Mõned antenni keerulisema osa ehitustsüklid

   

Sobituslüli karp sissetehtud aukude ja TNC pesaga                 Sobituslüli karp pesa ja poomiga                


   

  Sobituslüli karp pesa, poomi ja dipooliga                 Valmis sobituslüli karp koos sobituslüliga


   Dipooli mõlemad elemendid on jäigemaks paigale fikseerimiseks ühendatud omavahel torude sees oleva plastikust pulgaga, mis läheb samuti keskelt läbi poomi.
   Antenni poomi otsa lisasin käepideme, (näha alloleval pildil) nii saab antenni mugavamalt käes hoida käsijaamaga sidepidamisel. Sobituskarbi alla kinnitasin lisaks alumiiniumist klotsi, keermestatud auguga keskel, mis sobib foto kolmjala külge kruvimiseks.

   Karpi paigutatud sobituslüli, 50 ohmise koaksiaalkaabli sobitamiseks antenni 28 ohmise vläljundiga, on tehtud 75 ohmise koaksiaalkaabli RG 59 kahest veerandlaine jupist (võib kasutada ka 75 ohmist TV kaablit, aga selle lainetakistus pole kunagi täpne). Veerandlaine lõikkude pikkused (keskmine lainepikkus jagatud neljaga ja korrutatud laine lühenemisteguriga kaablis) on 114 mm (varjestuse algusest varjestuse lõpuni) ja peavad kulgema paralleelselt, teineteise kõrval.


Valmis 70 cm mobiilne Yagi antenn


70 cm mobiilne Yagi antenn fotostatiivi küljes (momendil keeratud vertikaalpolarisatsiooni)



Kompaktne 80 m laineala raamantenn


   Eksperimeneteerimiseks üks väikeste mõõtudega raamantenn 80 m lainealale, välitingimustes kasutamiseks, aga samuti statsionaarselt, kui puudub võimalus pikkade traatantennide ülesriputamiseks.


Raami suhteliselt väikesed mõõdud võimaldavad seda kasutada ka rõduantennina


   Antenni omamahtuvus ja ribalaius sõltuvad kasutatava traadi läbimõõdust (mida jämedam antennitraat, seda suurem mahtuvus ja laiem riba).
   Kui antenni resonasssagedus jääb madalamale (trimmeri mahtuvus minimaalasendis), saab seda veidi suurendada antenni traatide vahele plastikust toru paigaldamisega kas ühele või kui ei piisa, siis ka raami teisele poole (vähendab traatide vahelist mahuvust).
   Kui antenni resonasssagedus jääb kõrgemale (trimmeri mahtuvus maksimaalasendis), tuleb suurendada trimmeri mahtuvust lisakondensaatoriga.
   Antenni ristpoom tuleb valmistada plastiktorust või puidust (mitte metallist). Kuna raamantenn on maapinna suhtes 45° nurga all, jääb vertikaalne poom ühtlasi ka antenni mastiks.


Kompaktne 80 m raamantenn valmiskujul



HF multibändantenn EZ-Wire


   Description:   HF Wire Antennas. Wire antennas are incredibly simple to construct and comparibly inexpensive. Ham radio operators often begin building wire antennas such as dipoles, inverted Ls, inverted Vs, Windoms, and wire loop antennas before moving on to more complex HF antennas.

   Lühilainetel töötamist alustavad, värsked amatöörid, seisavad dilemma ees, kuidas alustada oma antennimajanduse ehitamist. Igale lainealadele kohe oma, monobänd antenni ülesriputamine on enamusele üle jõu käiv ettevõtmine, seda nii töömahult kui rahaliselt või siis lihtsalt võimaluste puudumisel (näiteks kortermajas).
   Aga tahtmine proovida kõiki lühilainealasid on loomulikult suur, eriti kui on multibänd HF transiivergi juba muretsetud. Seepärast oleks mõtekas algul osta või ise valmistada lihtne HF multibänd antenn, mis oma efektiivsuselt jääb küll alla iga laineala monobänd antennile, aga lubab üsnagi edukalt töötada terves lühilaine astmikus.

   Üheks selliseks lihtsaks multibänd antenniks on EZ-Wire. Suhteliselt lühike (saab paigaldada ka väikesele platsile), kogu lühilaine ulatuses normaalselt häälestuv (ka WARC bändidel) ja lihtne ise valmistada.

http://www.ct1ffu.com/site/index.php?option=com_content&view=article&id=48&Itemid=18


Lihtne ja kõik lühilainealad kattev EZ-Wire (inverted L)


   Antenni traadi pikkus on täpselt 16,2 meetrit ja riputatakse antenn üles kummuli L-ina nagu ülalpool oleval joonisel, aga võib testida ka tagurpidi V-na, Z-ina, sirge viltuse traadina jne, olenevalt asukohast ja paigutamise võimalustest, parima tulemuse saamiseks.


Laineala 160 m 80 m 40 m 30 m 20 m 17 m 15 m 12 m 11 m 10 m 6 m
SWR 1,6 1,4 1,1 1,1 1,1 1,9 1,2 1,1 1,2 1,7 1,1

Antenni seisulaine näidud erinevatel lainealadel, antennitraadi pikkusel 16,2 m (tehase andmed)


   Selle antenni (ja üldse antennide) paigaldamisel ei tohi olla kärsitu. Mitmed noored antenniehitajad, kellel peale mingi valmis antenni paigaldamist ei taha see häälde minna, kipuvad kärmelt süüdistama antenni kvaliteeti, aru saamata lihtsast tõest, et mitte ükski antenn, ka tehases valmistatud täpsete mõõtudega ja seal häälestatud antenn, ei lähe igas paigas häälde.
   Antenni häälestust muutvaid tegureid on mitmeid: antenni kõrgus maapinnast, kaugus maja katusest, seintest, suurtest puudest ja eriti metallkonstruktsioonide lähedus. Seepärast tuleb alati testida erinevaid paigutamise viise rahuldava tulemuse saamiseks.
   Ka minul ei läinud EZ-Wire 16,2 meetrine antenn õieti häälde katuse kohal sirge traadina, küll aga inverted L-ina, kui tagurpidi L-i tipp oli katusest tunduvalt kõrgemale tõstetud.

   Kui antenni ülesriputamiseks on vaba ruumi rohkem, võib seda testida ka mõnel teisel, tehase tabelis antud pikkusel.
   Enda EZ-Wire antenni testimisel, katusele paigutatuna, häälestus see normaalselt ning oli pikematel lainealadel, 80 m, 40 m ja 20 m, kõige tundlikum ja ka teistele paremini kuuldav antennitraadi pikkusel ~ 38 m (üle 41,5 meetri ei võimaldanud katuse pikkus proovida).
   Antenni paigutuse kirjeldus maja katusel koos joonisega on alajaotusel HAM (Lühilained).

The comments


Tehase EZ-Wire antenn 9 :1 baluniga



Baluni (Ununi) valmistamine


   Kõigepealt selgituseks, mis erinevus on nii mõnelgi segadust tekitavatel ingliskeelsetel terminitel BALUN ja UNUN.

BALUN = Symmetrical to Asymmetrical (Balanced to Unbalanced)
UNUN = Asymmetrical to Asymmetrical (Unbalanced to Unbalanced)

   EZ-Wire antenni iseehitamisel pole raske ka 9 :1 balun (siis just unun) ise valmistada. Allpool toodud piltide, skeemi ja õpetuse järgi ning õigete ferriitrõngaste kasutamisel ei tohiks see valmistada erilist raskust.
  Vajalik on balun (kõrgsagedus trafo 9 :1) selleks, et muuta EZ-Wire antenni 450 Ohmine väljundtakistus 50 Ohmiseks, kokkusobivaks koaksiaalkaabli ja transiiveriga.
   Antenni hea kasuteguri saavutamiseks erinevatel lainealadel on vajalik kindlasti õigele sagedusvahemikule mõeldud ferriitrõngaste kasutamine (näiteks firma firma "Amidon" FT140-43 / 0,5 - 30 MHz või T200-2 / 2 - 30 MHz).




   Ferriitrõnga, "Amidon" FT140-43 (0.5 - 30 MHz), T200-2 (2 - 30 MHz) või "Heros" T200-6 (3 - 40 MHz), mähis keritakse korraga kolme 1 - 1,5 mm lakitud (või muu isolatsiooniga) traadiga, 9 keerdu ja ühendatakse omavahel vasakpoolsel pildil oleva skeemi järgi.

   Mähisega rõngas tuleb paigutada veekindlasse karpi, selle põhja külge pesa koaksiaalkaablile ja kummalegi küljele 5 - 6 mm läbimõõduga konksuga poldid, nagu tehase balunil. Ühe külge kinnitatakse antenni traat ja teise külge nöör või tross antenni balunipoolse otsa üles riputamiseks. Ka väljaviik antennitraadile tuleks teha karbi küljelt (pildil on see karbi pealt), antennitraadi kinnituskonksu kaudu, sarnaselt tehase baluniga. Samuti maanduse väljaviik, teise konksu kaudu.
   Kas baluni maandusotsa on vaja ühendada otse maanduskontuuriga (parema häälestuse saamiseks ja elektriliste häirete vähendamiseks) või annab paremaid tulemusi maandus ainult koaksiaalkaabli kaudu, selgub antenni testimisel (oleneb antenni asukohast).


Omale valmistasin baluni korpuse santehnika poest ostetud plastikust veetorude detailidest
(Üks vahelüli ja kaks kummitihendiga pimedat otstesse. Gabariidid ~120 mm x 65 mm)


Mõned õpetused ja tabelid materjalidega balunite valmistamiseks ja kasutamiseks:

  http://users.belgacom.net/hamradio/schemas/Magnetic%20Longwire%20Balun_MLB.htm


Firma Amidon ferriitrõngaste andmed:   http://www.qrz.lt/ly1gp/amidon.html

Kalkulaator mähise arvutamiseks firma Amidon ferriitidele:
http://www.changpuak.ch/electronics/amidon_toroid_calculator.php


Firma Micrometals ferriitrõngaste andmed:   http://www.micrometals.com/materialchart.html#resonant

http://www.micrometals.com/rfparts/rftoroid5.html


Firma Heros ferriitrõngaste andmed:   http://www.herostechnology.co.uk/pages/pages_comp/micrometals.html

Kalkulaator mähise arvutamiseks firma Heros ferriitidele:   http://toroids.info/T200-6.php


EMI ferriitmantlid koaksiaalkaablitele:   round cable emi cores



CB GP antennist HF multibändantenn


   Vana CB 27MHz 1/2 λ või 5/8 λ GP antenni saab kaunis lihtsalt ümber ehitada HF multibändantenniks, töötamiseks 10 - 40 meetrini. Selleks tuleb antenni jalas olev sobituspool asendada 9 :1 baluniga või paigutada see eraldi karppi nagu all parempoolsel pildil oleval tehase antennil ja antennivarda lülidest muuta selle pikkus 5,7 - 6 meetriseks (olenevalt asukohast ja ümberehitatava antenni tüübist), et harmooniliste sageduste resonanssid jääksid ligikaudu 40, 20, 15 ja 10 m lainealade kesksagedustele. Antenni täpishäälestus töötamisel toimub antenni tuuneriga. 9 :1 baluni valmistamise õpetus on eelmises artiklis.
   Tulemuseks, minimaalsete kulutustega, tehase HF multibändantenniga X80 identne HF multibändantenn.

http://www.radioworld.co.uk/SRC_X80_HF_vertical_antenna


   

CB antenni jalas oleva 9 :1 baluni ühendusskeem ja paremal välise baluniga tehase HF multibändantenn X80


   Kuna CB GP antenne on erineva konstruktsiooniga, tuleb baluni valmistamisel jälgida, et kasutatav ferriitrõngas mahuks antenni jala sisse.
   Ehituseks sobivate ferriitrõngaste läbimõõdud on:  Firma Amidon" FT140-43 35,55 mm", T200-2 50,8 mm, T130-2 33,0 mm ja firma "Heros" T200-6 50,8 mm, T130-6 33,0 mm.
   Kui CB antenni ehitus ei võimalda balunit mahutada antenni jala sisse, tuleb kasutada eraldi korpuses olevat, välist balunit, nagu ülalpool oleval pildil tehase antennil. Antenni häälestus sellest ei muutu.
   Antenni täpne pikkus (5,7 - 6m) pannakse paikka antenni testimisel erinevatel lainealadel.

   Ise kasutan selliselt CB 27 MHz antennist prooviks ümberehitatud HF multibändantenni juba mitmeid aastaid edukalt 10 - 40 meetri lainealadel (koos antennituuneriga), kaasaarvatud WARC bändid ja ka CB 27 MHz laineala ning saanud QRP võimsusega ühendusi kõikide kontinentidaga.
   Korterelamu väga piiratud võimaluste juures täiesti rahuldav kompromiss.



Ajaviidet talveõhtuteks: "Kristallraadio"


   Raadiotehnika tohutu kiire arenguga pidevalt kaasa joostes oleks kasulik vahel tuletada meelde ka oma kunagisi esimesi samme sellel alal.
   Võtke korraks aeg maha, otsige raadiokolu hulgast välja paar vajaliku detaili ja näidake oma lastele (lastelastele), mismoodi see raadio kunagi alguse sai ja tööle pandi.
   See poleks ainult lastele huvitav näha ja kuulata, vaid endilgi huvipakkuv teada, kui palju on võimalik praegusel ajal selle "toiteta" raadioga jaamu vastu võtta nendel, Eestis unustusehõlma vajunud ja seetõttu nooremale põlvkonnale peaaegu tundmatutel, kesk- ja pikal lainealadel.


Nii seda imekasti raadio algusaegadel kuulati.


   Ka algajale raadiohuvilisele oleks kasulik selline riistapuu kokku panna. See töö annaks just esimesed praktilised kogemused nii raadio ehitamisest kui ka häälestamistest. Ja suurima rõõmu ning enesekindluse edaspidiseks, kui enda kokkupandud raadio mängima hakkab.
   Mitmelpool maailmas eksisteerivad isegi "Crystalradio" klubid, kus korraldatakse ka detektorraadiote ehitamise võistlusi, huvitavamatele skeemilahendustele ja konstruktsioonidele.

http://crystalradioclub.co.uk/

http://makearadio.com/crystal/index.php


   Panen siia ühe lihtsa kristallraadio (detektorraadio) skeemi koos ehituskirjeldusega, et algajal raadiohuvilisel oleks kergem see huvitav riistapuu omale prooviks kokku panna. Erinevaid skeeme leiab ka eelnevalt lingilt.



   Detektorraadio on selline imepärane riistapuu, mis töötab ilma teiepoolse toiteta (patareita). Aga selleks, et raadio saaks omale atmosfäärist piisavalt energiat tööle hakkamiseks, tuleb talle kindlasti välisantenn vedada. Selleks sobib igasugune vasktraat, mis tuleb vedada aknast välja, lähima kõrge puu või postini, et antenni pikkuseks tuleks vähemalt 8 -10 meetrit, mida pikem ja mida kõrgemale, seda parem. Loomulikult võib kasutada ka muid, juba olemasolevaid välisantenne (näiteks CB baasantenni).

   Kuna iga raadio toiteks on vaja nii "plussi" kui "miinust", tuleb sellele tingimata tuua ka hea maandus. Selle saab keskkütte radiaatorist (kui on) või veekraanist (kui veetorud on metallist), aga võib ka ise torgata maasse umbes meetrise metallvarda (või kaevata maasse vana plekkämber), mille küljest traat tuppa vedada.

   Kui toide raadiole veetud, tuleb järgmisena hakata vastuvõtja keerulisemat osa, resonanssvõnkeringi pooli "L1" ehitama. Selleks tuleb leida (või ise valmistada) 30 - 60 mm läbimõõduga papist või ka plastikust torujupp, esialgse pikkusega 100 - 150 mm (pikemat parem käes hoida pooli kerimisel).
   Poolialuse äärest 15 - 20 mm kaugusele tuleb teha kaks lähestiku olevat auku, millest parajasti pooli traat läbi mahub. Ühest torgata traat sisse, teisest uuesti välja (see hoiab traati kinni pooli kerimisel) ja väljaulatuv ots sellise pikkusega, et see raadiosse paigutamisel ulatuks tinutada montaaziplaadil oleva maandusahela külge .
   Pooli kerimine algab skeemi järgi vaadates alumisest otsast. 20 keeru järel tuleb traat keerata umbes 10 - 30 mm pikkuselt kahekorra ja omavahel keerdu, esimese väljavõtte jaoks ja nii edasi järgmised sektsioonid 20 keeru kaupa, kuni kõik 120 keerdu keritud.
   Pooli lõppu tuleb teha jälle kaks lähedalolevat auku, ühest traat sisse, teisest välja. Alguse ja lõpu aukudesse võib määrida natukene liimi või lakki, et traadid ei libiseks tagasi ja pool lahti ei keriks. Lõpuks lõigata pooli aluse pikkus parajaks, nii et see oleks mõlemast pooli otsast 15 - 20 mm pikem. Nendest otstest saab pooli kinnitada montaazi alusele (või karpi). Väljavõtete keerdus otsad puhastada pealt ettevaatlikult lakist, lõigata ~ 10 mm pikkusteks ja üle tinutada.


Valmiskeritud pool 40 mm läbimõõduga plastikust veetoru jupil.


   Vastuvõtja montaazi võib teha puust, vineerist või plastikust (mitte metallist) alusele või karpi.
   Pooli sektsioonide ümberlülitamiseks oleks hea kasutada viieastmelist pakettlülitit, aga selle puudumisel võib ka lihtsalt sektsioonide otsi ümber tinutades leida kesklaine jaoks õige keerdude arv (umbes 60 keerdu).

   Pöördkondensaatoriks oleks kõige sobivam mõne vana lampraadio suur pöörik, selle puudumisel sobib ka vanemates taskuraadiotes kasutatav väikene topelt pöörik. Taskuraadio pöörikul tuleb mõlemad pooled ühendada paralleelselt kokku suurema mahtuvuse saamiseks.

   Detektoriks sobib väikese võimsusega Germaaniumdiood (nõrga vooluga töötab Ränidioodist tunduvalt paremini).

   Kuna tänapäeval ei kasutata enam kõrgeohmilisi kõrvaklappe, tuleb kaasaegsete kuularite ühendamiseks kasutada sobitustrafot. Selleks sobib kas mõne vana taskuraadio väikene väljundtrafo või kui on kasutult vedelema jäänud vana lampmagnetofoni mikrofon, ka selle sees olev sisendtrafo. Mõlemad tuleb ühendada nii, et väiksema takistusega pool jääks kuulari väljundiks.
   Kui kasutada kõrgeohmilisi kõrvaklappe, pole vaja trafot vahele panna. Head pusimist !!!


   

Paar pilti raadio algusaegade detektorvastuvõtjatest valmiskujul.


   Asi hakkas ennastki niivõrd huvitama, et võtsin kätte ja monteerisin prooviks ka ise ühe "kristallraadio" kokku, mille skeem, tuues meelde noorusaegse hasardi parima tulemuse otsimisel, testimiste käigus pidevalt muutus ja täienes.

   Antenni sidestuse püsikondensaatori asemele torkasin pööriku, parima sidestuse leidmiseks erinevate jaamadega.
   Selektiivsuse tõstmiseks kerisin juurde teise samade andmetega pooli, mida saab esimese pooli suhtes nihutada, võimaldades nii, koos lüliti kaudu ühendatava sidestustrimmeriga või ilma, testida erinevaid sidestusi.
   Häälestamiseks panin suure lampraadio topeltpööriku mõlema võnkeringi sünkroonseks häälestamiseks ja lisasin väikese pööriku võnkeringide häälestuste ühitamiseks.
   Samuti lisasin pakettlüliti erinevate dioodide operatiivseks ümberlülitamiseks testimistel.


   Oli mitmeks õhtuks ja öötunniks taas põnevat tegevust ja kuulamist.


   Et asi oleks huvitavam, ei kirjuta siin, palju erinevaid jaamu ma sellega õhtusel ja öisel ajal, pikal-, kesk- ja ka lühilainel kätte sain. Seda on põnev igaühel ise järgi proovida.

  PS.  Kahjuks on viimastel aegadel tugevaid ja lähemalasuvaid kesklaine ringhäälingujaamu tunduvalt vähemaks jäänud, samuti on juurde tekkinud eetri häireid, seetõttu on valgel ajal kuuldavus praktiliselt olematu.




Tagasi algusesse