Minu Eesti

Amburi koduleht              Raadioamatörism CB lainealadel              Amburi koduleht

• PMR 446 MHz • Raadioside tervisespordiks • Suure Reede Suur Nõiajaht • PMR 446 kriisitelefoniks •
• Eesti kõrgemad paigad ja vaatetornid • PMR 446 Repiiterid • Eestist peetud kaugemad sided •
• Minu kaugemad sided • Minu PMR 446 tehnika •

PMR 446 MHz

PMR 446 (Private Mobile Radio 446) on CB 27 MHz (Citizen Band 27) laineala kõrval teine, raadio teel sidepidamiseks vabasse kasutusse antud rahvusvaheline 446 MHz (70 cm) laineala. Kasutusel 16 kanalit, lubatud modulatsioonid FM / FSK, maksimaalne võimsus 0,5 W.

   Pole just palju, aga need kaubandusvõrgus vabalt müüdavad, väikesed ja kerged PMR 446 käsijaamad, laineala nimetuse järgi "PeMaRid" on väga teretulnud abilisteks nii reisimistel, saab koossõitvate autode (mootorrataste) vahel pidevas ühenduses olla, kui matkaradadel, paadis, jalgrattal või jalgsi ja ka metsas seenel marjul käies, kui keegi leiab hea saagikoha või kipub eksima, samuti erinevatel väliüritustel jne.
   Viimasel ajal on neid väikeseid käsijaamu hakatud palju kautama ka erinevate asutuste ja kaubanduskeskuste sisesidena.
Hea ja tasuta moodus lähiside pidamiseks.

PMR 446 kanalid ja sagedused

Rahvusvaheline kutsekanal P8 ja lastekanal P1

PMR 446 tervisespordiks

Juba mitmeid aastaid on need väikesed 70 cm käsijaamad kogunud populaarsust
ka raadioamatööride hulgas sportliku vabaaja veetmise vahendina.

  Mitmel pool maailmas ronivad pemarimehed kõrgete majade, tornide, küngaste või mägede otsa ja üritavad püstitada enda kaugusrekordeid PMR 446 sides. Huvitav ja ka tervislik, saab värskes õhus jalutada ja üleliigsed kilod ronimisega maha.

  Üritamiste olemus ja sportlik hasart seisnevad just katsetamises, kui pika vahemaa taha on võimalik omavahel sidet saada, erinevatest paikadest ja eri kõrgustest, nende 0,5 W-ste käsijaamadega.

   Näiteks Soomes, kui ennustatakse head levi, panevad harrastajad oma foorumis välja kuupäeva koos kellaajaga ja siis on kõik pemarimehed samaaegselt kusagil kõrgetel kohtadel. Igalühel on enne välja arvutatud oma saatekoha lokaator, et saaks täpselt määrata saadud sidede vahemaad. Ja need ei piirdu kaugeltki andmetes lubatud kolme kilomeetriga.
   Oleme ka siin oma CB DX klubi liikmetega, kellel on PMR 446 käsijaamad, võtnud osa põhjanaabrite breikamistest ja saanud nende poolevatistega üle lahe Soomega ühendusi Lasnamäelt, Tabasalu rannapangalt ja isegi Mustamäelt, mis asub rannast eemal.

  Samuti on Eestis korraldatud mitmeid huvitavaid üritusi sidekauguste testimisteks, nagu näiteks "PMR jalutuskäigud", testimised kõrgete paikade vahel nii maapinnalt, kui vaatetornidest jne.
   Väga huvitavad on olnud Rootsis elava harrastaja Ralf-Windi korraldatud "Läänemere PMR kabulatestid", Eesti ja Soome harrastajate ühisosavõtul. Need sisaldavad endas Tallinnast Stockholmi või Stockholmist Tallinna sõitvatelt reisilaevadelt
PMR 446 käsijaamaga sidekauguste testimist reisi vältel, mõlemal pool lahte olevate PMR446 käsijaamadega. Üks test on olnud ka Stockholm - Riia marsruudil.

   Rahvapärimuse järgi on Suur Reede ka nõidade suur lustimise päev. Suure Reede õhtul lendavad nõiad kõikjal ringi, otsides rahva seast omale ohvreid, keda nõiavempudega lollitada.
   Tänapäeva nõiad on hakanud ohvrite otsimisel omavahel suhtlema luudade komplekti juurdelisatud PMR käsikabulatega, et mitte maksta mobiilikõnede eest. Aga samasuguste PMR käsikabulatega saab ka ringituiskavate vembutajate hõikamised kinni püüda ja oma loitsuga nad ükshaaval rajalt maha võtta.

   Esimene "Suure Reede Suur Nõiajaht" sai teoks 10. Aprillil 2009, kui samal ajal Soomlaste Suure Reede "Nõiaringi" võistlusega sai siinpool lahte läbi viidud kohalik PMR 446 nõiajaht, kindla aja jooksul rajalt mahavõetud "nõidade" hulgale, mis läks siinsele rahvale hästi peale. See oli esimeseks PMR 446 käsijaamade võistluseks sidede hulga, mitte sidekauguste peale (enne seda sai mitmel korral osa võetud Soomlaste nõiajahist).

   Võistlused said nimme korraldatud samal ajal, kuna siis on mõlemalpool lahte väljas hulgem jahiharrastajaid ja hea võimalus testida PMR 446 käsijaamadega, mõlemapoolset suurt huvi pakkuvat, ülelahe nõiajahti.
   Õnneks oligi hea levi õigel ajal õiges kohas ja PMR poolevatistega saadi mitmed "nõiad" kätte ka teiseltpoolt lahte.

   Kaasa sai tehtud koos põhjanaabritega ka 2010 aasta Nõiajahis ja kuna huvi oli seegikord suur, tekkis mõte muuta siinpool lahte korraldatav Suure Reede Nõiajaht samuti igaaastaseks traditsiooniks.

Mina Suure Reede Nõiajahil 22.4.2011, Rannamõisa kõrgel kaldapealsel.

• Lühiülevaade toimunud nõiajahtidest •

PMR 446 kriisitelefoniks

Kuid lisaks tervisespordile on ka tõsisem põhjus neid väikeseid PMR 446 käsiraadiojaamu omada.

   Tänu kiirelt soojenevale kliimale tervel maakeral on hakanud üha sagedamini esinema tugevaid maavärinaid ja orkaane koos kaasnevate üleujutustega, seda ka kohtades kus neid varem pole esinenud. Selliste loodusõnnetuste puhul lülitatakse esmajärjekorras välja kogu elektrivarustus, et vältida elektrilühiste tekkimist ja sellest põhjustatud tulekahjusid.
   Samuti tekib üha sagedamini elektrikatkestusi inimlike eksimuste tõttu, järjest keerulisema tehnika kasutamisel, aga ka Päikesetormidest põhjustatud elektriliinide ülepingetest, mille tõttu võivad langeda rivist välja suured alajaamad või isegi terved elektrijaamad. Taolised elektrikatkestused võivad kesta pikka aega. Selle tagajärjel lakkavad töötamast nii raadio kui televisioon, aga samuti mobiiltelefonide tugijaamad.
   Selliste kauakestvate avariide puhul jäävad ainukesteks sidepidamise vahenditeks autonoomse toitega riigi raadiojaamad uudiste ja teadaannete edastamiseks ning autonoomse toitega raadiosidejaamad sidepidamiseks.

   Kuigi Eestis on loodusõnnetusi seni juhtunud harva, näitab 2005. aastal Pärnumaal jaanuaritormi tekitatud üleujutus (vesi tõusis ~294 cm üle Amsterdami nulli), kus inimesi jäi majade ülemistele korrustele lõksu ega saanud millegagi abi kutsuda, et kliimamuutused hakkavad üha enam mõjutama ka Eestit.

2005. aasta jaanuaritormi tekitatud üleujutus Pärnus.

   Üks värskemaid näiteid sellise komplekti vajalikusest oli 2019. aasta 27. oktoobri torm. Võrumaal tõstis tormituul suure alajaama hoonelt plekist katuse ja lennutas selle koos väiksemate detailidega otse alajaama lahtisesse jahutusseadmesse. Metallist katusedetailid tekitasid lühise. Automaatika lülitas seadmed välja ja lõpptulemusena jäi terve alajaam tummaks.
   Tekkis üle aastate suurim elektri katkestus. Terves Võru linnas ning ümbritsevates valdades jäi elektrita enam kui 61 000 majapidamist. Kui torm oli Eestist üle käinud, olid olulistest asutustest läinud ka mobiilside, internet, soojus ja vesi. Mobiiltelefonid jäid tummaks juba ligikaudu poolteist tundi pärast voolu kadumist, kui sidemastide akud olid tühjenenud. Inimesed ei saanud kuulata teateid, kutsuda abi ega teatada teedele langenud puudest. Bensiinijaamadest ei saanud kütust.

*

Kuidas loodusõnnetuse või muu suure katastroofi puhul saaks tavainimene kutsuda omale abi
või teatada abivajajatest, kui mobiiltelefonid enam ei tööta?

   Kuna riigil puudub huvi üldrahvaliku kriisiside loomiseks, tuleks elanikel oma turvalisuse tagamiseks ise sellega tegeleda.
Riiklikud - päästeameti- kaitsejõudude- ja kaitseliidu sidesüsteemid tagavad kriisi olukorra tekkides küll rahva teavitamise vajaliku infoga, aga seda teatud ajani. Kui kaob elekter, jäävad tummaks raadiod ja peagi ka mobiilside. Teated ei jõua enam inimesteni ja ka tagasiside inimeste poolt lakkab.
  Sellises olukorras on tavainimesele ainukeseks võimaluseks riigipoolseid teateid kuulata väikese patareidel töötava raadio olemasolu ja enda abivajamisest märku andmiseks isikliku väikese käsiraadiojaama omamine.
  Mõlemasuunalise info tagamiseks tuleks igal leibkonnal omale kokku panna kriisiside komplekt, selline nagu alloleval fotol.

Miniraadio, taskulamp, PMR 446 käsiraadiojaam (kõik sama tüüpi patareidega, eelistatult AA) ja patareide tagavarapakk.
Sealsamas ka leht kriisiraadiote sagedustega. Selline, väikesesse kohvrikesse või karpi mahtuv kompaktne komplekt,
mida on hädaolukorra tekkides kiirel asupaiga muutmisel lihtne kaasa haarata, võiks olla igas majapidamises.

PMR 446 MHz FM käsiraadiojaamad pole kallid ja on kaubandusvõrgus kõigile vabalt kättesaadavad. Selline käsiraadiojaam peaks olema igas majapidamises, et hädaolukorras oleks vajaduse tekkimisel võimalus ühenduse saamiseks, samuti väikene patareidel töötav AM/FM raadiovastuvõtja, kindlasti lühilainega (ka need pole kallid) uudiste ja teadaannete kuulamiseks.

  Jaamade ostmisel pole vaja puhta kullana võtta "asjatundjate" arvamusi PMR 446 käsijaamade liiga väikesest leviulatusest. Nende 0,5 W jaamade leviulatus on keskmiselt 3 - 5 km, mis on täiesti piisav ahelsidede loomiseks abivajajatelt päästjateni (näiteks kokkuvarisenud maja keldrisse lõksujäänute abikutsed tänavale, möödasõitva päästetavaid otsiva autoni). Pealegi maapinnast kõrgemal olevate asupaikkade puhul (näiteks korrusmajade kõrgematele korrustele lõksujäänud abivajajatel) suureneb sidekaugus tunduvalt, isegi kümnete kilomeetriteni.

  Digitaalsed PMR 446 MHz käsijaamad üldkasutatava kriisiside ülesehitamiseks ei sobi, sest need on tunduvalt kallimad kui FM analoogjaamad ja lisaks sellele on nende leviulatus sama võimsusega analoogjaamadest tunduvalt väiksem, sest signaali nõrgenedes digitaajaam lihtsalt sulgeb vastuvõtu. Analoogjaamaga kuuleb ka väga nõrka signaali läbi kahinate veel üksjagu kaugema maa taha (kui kahinalukk maha võtta). Seda on ka korduvalt testitud.

  Sellise üldrahvaliku kriisiside loomine eeldab loomulikult, et ka päästeteenistusel või vähemalt nende autodel oleks samuti varustuses PMR 446 MHz sagedusalaga FM raadiojaamad. See kiirendaks tunduvalt abivajajate leidmist. Siiski on kahtlane, kas nende raadiojaamade ilmne vajalikkus suudab ületada ametkondade egoistliku vastuseisu barjääri, et PMR 446 jaamad autodele paigaldada? Kui ei, siis tulebki suurema katastroofi puhul vabatahtlikel ise hakata abivajajaid otsima ja päästma.
   Kriisiabi kutsekanaliks võibki jääda PMR 446 kutsekanal - P8.

 NB!  Sellise komplekti vajalikkus igas leibkonnas on muutunud eriti aktuaalseks nüüd, peale Venemaa alatut kallaletungi Ukrainale 24. 02. 2022, millega Venemaa tekitas plahvatusohtliku kriisiolukorra kogu Euroopas
ja mõned päevad hiljem, saavutamata Ukrainas sõjalist edu, tekitas tuumarelva kasutamisega ähvardades plahvatusohtliku olukorra terves maailmas.

Eesti kõrgemad paigad ja vaatetornid

Eestimaa kõrgeima punkti, Suure Munamäe (318 m merepinnast) vaatetorn.
Vaateplatvormi kõrgus merepinnast 346 m.

    Üritan siia tabelisse kokku koguda PMR 446 sidekauguste testideks sobivad Eesti kõrgemad paigad ja vaatetornid koos nende lokaatoritega, et lihtsustada sidede vahemaade arvutamist.

    Nendest paikkadest on lisaks PMR 446 sagedustele hea testida sidekaugusi käsijaamadega ka HAM 70cm ja 2m sagedustel, seepärast koostasin tabeli ERAU Eesti regioonide jaotuse järgi (vaata HAM alajaotusel "Eesti regioonid").

Ø regioon

• Hiiumaa Kõpu tuletorn - kõrgus merepinnast 102 m - KO18CV39XT
• Saaremaa Kuressare ordulinnuse vahitorn - kõrgus XX m - KO18FF79MF
• Saaremaa Viidumäe vaatetorn - kõrgus 36 m - KO18BG98
• Saaremaa Lümanda Kuusnõmme vaatetorn - kõrgus XX m - KO08XI24GJ
• Keri saare majakas - rõdu kõrgus merepinnast ~35 m - KO29MQ27QR
• Aegna saare piirivalve vaatetorn - kõrgus XX m - KO29JO11PI

1 regioon

• Tallinna Toompea Pika Hermani vaateplats - KO29IK84LJ
• Tallinna Toompea Patkuli vaateplats - KO29IK85WG
• Tallinna Toompea Kohtutänava vaateplats - KO29IK95BB
• Tallinna Oleviste kiriku torni vaateplatvorm - kõrgus merepinnast ~70 m - KO29IK95QV
• Tallinna teletorni vaateplatvorm - kõrgus merepinnast 194 m - KO29KL63LC

2 regioon

• Rannamõisa pank - kõrgus merepinnast ~35 m - KO29GK45
• Türisalu pank - kõrgus merepinnast ~31 m - KO29DK93
• Keila tankimägi - kõrgus XX m - KO29EH75IP
• Padise kloostri vahitorn - kõrgus 15 m - KO29BF74BM
• Kiiu Mungatorn - kõrgus XX m - KO29QK67
• Kuusalu lähedal Põhja-Kõrvemaa Paukjärve vaatetorn - kõrgus 7 m - KO29UJ25UR
• Kuusalu lähedal Põhja-Kõrvemaa Kõnnu Suursoo vaatetorn - kõrgus XX m - KO29UJ28OT

3 regioon

• Eidapere lähedal Mukri raba vaatetorn - kõrgus 21 m - KO28LR87FQ
• Albu lähedal Kõrveküla Valgehobusemäe vaatetorn - kõrgus 25,5 m - KO29SF73NO
• Albu lähedal Simisalu vaatetorn - kõrgus 18 m - KO29SC75OR
• Paide Vallitorn - kõrgus XX m - KO28SV83PL
• Haapsalu Piiskopi linnuse kellatorn - kõrgus 38 m - KO18SW47
• Matsalu Suitsu vaatetorn - kõrgus 21 m - KO18

4 regioon

• Rakke lähedal Emumäe vaatetorn - kõrgus 40 m - KO38EW44WX
• Porkuni Ordulossi (Paemuuseumi) väravatorn - kõrgus 21 m - KO39CE35LA
• Oonurme lähedal Pikanõmme vaatetorn - kõrgus XX m - KO39LD
• Kohtla-Järve vana õlivabriku Õlitorn - kõrgus 36 m - KO39OJ93
• Iisaku Tärivere vaatetorn - kõrgus 28 m - KO39PC65PO
• Ontika pank - kõrgus merepinnast ~55 m - KO39PK
• Vaivara Pargimäe vaatetorn - kõrgus 24 m - KO39WI59
• Ida-Virumaa Käva tehismägi - kõrgus 85 m - KO39PJ40KU
• Narva linnuse Hermanni torn - kõrgus 51 m - KO49CJ40DD

5 regioon

• Jõgevamaa Raigastvere vaatetorn - kõrgus 20 m - KO38HN89XP
• Jõgevamaa Elistvere vaatetorn - kõrgus XX m - KO38
• Tartu Toomkiriku torn - kõrgus 20,8 m - KO38IJ51RF
• Tartumaa Lähte vaatetorn - kõrgus 15 m - KO38IL29PG
• Tartumaa Vitipalu vaatetorn - kõrgus 24 m - KO38FD
• Tartumaa Meeksi Peramaa vaatetorn - kõrgus 28 m - KO38FD

6 regioon

• Põlvamaa Valgesoo vaatetorn - kõrgus 24 m - KO38MD66WT
• Põlvamaa Kõrbjärve vaatetorn - kõrgus 24 m - KO37LX93QM
• Põlvamaa Lüübnitsa vaatetorn - kõrgus 12,5 m - KO38TB13PF
• Põlvamaa Voorepalu vaatetorn - kõrgus - kõrgus 12,5 m - KO38KD
• Põlvamaa Pikalombi vaatetorn - kõrgus 20 m - KO38
• Otepää Harimäe vaatetorn - kõrgus 27 m - KO37EX25XX
• Suure Munamäe vaatetorn - kõrgus 28,6 m - KO37MR71GH
• Võrumaa Meremäe vaatetorn - kõrgus 18 m - KO37RR07OH
• Vana-Vastseliina linnusetorn - kõrgus 20 m - KO37QR35KI
• Võrumaa Perajärve vaatetorn - kõrgus XX m - KO37FR85RV
• Rõuge Ööbikuoru vaatetorn - kõrgus 20 m - KO37LR24KP
• Paganamaa Krabi Raadimäe vaatetorn - kõrgus 20 m - KO37KO00KV
• Karula rahvuspargi Tornimäe vaatetorn - kõrgus 29 m - KO37ER98CI
• Taheva lähedal Tellingumäe vaatetorn - kõrgus 24 m - KO37DO

7 regioon

• Viljandi lähedal Karula tuulik - kõrgus XX m - KO28TJ
• Viljandi (veetorn) vaatetorn - kõrgus 30 m - KO28TI27DB
• Soomaa Oksa vaatetorn - kõrgus 20 m - KO28OL41AK
• Leie lähedal Emajõe lähte vaatetorn - kõrgus 15 m - KO38BJ52
• Tarvastu Poldri vaatetorn - kõrgus 15.5 m - KO28

8 regioon

• Kabli linnuvaatlustorn - kõrgus 7 m - KO28FA32LN
• Häädemeeste lähedal Rannametsa RMK vaatetorn - kõrgus 15 m - KO28GD23
• Soontagana maalinna vaatetorn - kõrgus 20 m - KO28BP98RP

   *  Kohad, mille kõrgus pole täpselt teada, on märgitud - XX m.

Hiiumaa Kõpu majakas (rõdu kõrgus merepinnast 102 m).

   P.S.  Nimekiri täieneb ja muutub täpsemaks vastavalt uue info saamisega.

PMR 446 repiiterid

   Kuna sidekaugus kahe 0,5 W-se pemari vahel jääb madalal, maapinnalt maapinnale rääkides suhteliselt väikeseks, on viimasel ajal omavahelise sidekauguse suurendamiseks ka Eestis mitmes kohas amatööride poolt üles seatud, erinevatel PMR 446 kanalitel, simpleks repiiterid (rahvakeeles papagoid).
   Paigaldades repiiteri linna / asula keskel mõne kõrge hoone katusele, suurendab see tunduvalt sidekauguse ulatust, võttes seal vastu ja automaatselt korrates kummagi vastaskorrespondendi juttu, võimaldades nii omavahelist sidet praktiliselt kogu linna / asula territooriumil.

Kõrgelasetsev repiiter suurendab PMR 446 käsijaamade omavahelist sidekaugust mitmekümne kilomeetrini.

   Sidepidamisel simpleks repiiteri kaudu peab olema kannatlik, sest peale sinu rääkimise lõpetamist kordab see kõigepealt uuesti sinu jutu, seejärel võtab mällu vastaspoole jutu (niikaua on eetris vaikus) ja alles siis kordab vastaspoole jutu sulle.
   Ja iga kord peale jaama saatele lülitamist oota hetk enne kui rääkima hakkad, sest repiiter avaneb väikese viitega ega jõua muidu sinu jutu algust mällu võtta.

Eestis töötavate ja Eesti territooriumi äärealadelt avatavate PMR 446 repiiterite
asukohad, kanalid ja selektiivkutsungid (CTCSS)

   Eesti põhjapoolseim PMR 446 repiiter asub Soome lahes, tillukesel Keri saarel.

http://keri.ee/

   Hetkel töötab Keri repiiter kahe PMR 446 jaamaga, kummalgi oma antenn. Kanalil 6 töötava jaama Yagi antenn on suunatud lõuna poole, kanalil 4 töötava jaama Yagi antenn põhja poole. Vastuvõetud juttu kordavad mõlemad jaamad.

   Repiitereid on kasutusel kahte tüüpi:

   Esimene on juba eespool kirjeldatud simpleks repiiter ehk nn. "papagoi", mis võtab külgeühendatud PMR 446 jaama abil signaali vastu ja salvestab selle.
   Kui signaal lõpeb, lülitab papagoi jaama ümber saatele ja mängib, samal sagedusel, sama jutu kohe uuesti maha.
   Peale jutu kordamist jääb repiiter vakka uut signaali ootama, alles siis saab vastaskorrespondent hakata vastama.
   "Papagoi" repiiteri pahupooleks ongi selle kaudu sidepidamisele kuluv pikk aeg.

   Teine repiiteri tüüp on dupleks repiiter. See erineb simpleks repiiterist selle poolest, et ei salvesta vastuvõetavat signaali, vaid lülitab saabuva signaaliga sisse teisel sagedusel töötava saatja, mis hakkab koheselt transleerima saabuvat sgnaali edasi.
   Vastaskorrespondent, kes kuulab teisel, repiiteri saatja sagedusel, kuuleb juttu samaaegselt rääkijaga. Jääb ära pikk ootus kuulata kordust, et siis alles vastata.
   Dupleks repiiteri pahupooleks on asjaolu, et mõlemal korrespondendil peab olema jaam, mis võimaldab töötada saatel ja vastuvõtul erinevatel sagedustel. Saatja pool repiiteri vastuvõtusagedusel ja vastuvõtja pool repiiteri saatesagedusel.

   P.S.  Kuna PMR 446 jaamadel puudub võimalus sageduse automaatseks ümberlülitamiseks üleminekul saatelt vastuvõtule
ja vastupidi, kasutatakse PMR 446 lainealal ainult simpleks repiitereid.

Eestist peetud kaugemad PMR 446 sided

   Eestist peetud kaugeim side kahe PMR 446 käsijaama vahel sai teoks 2013 aasta Suure Reede Suure Nõiajahi võistlusel, kui Pakri poolsaare tipus olevast jahipaigast (loc. KP29AJ53), mille kõrgus merepinnast on ~ 30 m, sai Pauhh (ES2ADF) ühenduse Ida-Soomes, Pyölinvuori vaatetornis oleva võistleja Waldoman'iga (loc. KP30RM85). Torni vaateplatvormi kõrgus merepinnast 96 m. Side kaugus 229,5 km !

Pauhhi (ES2ADF) jahiaparatuur Pakri poolsaare tipus.

   Nüüd teisele kohale langenud PMR 446-ga peetud kaugeim side Eestist peeti Rakke lähedalt, Emumäe vaatetornist (lokaator KO38EW) Soome, Hyvinkään Kulomäele (lokaator KP20JP), kahe Soome operaatori vahel. Emumäe tornis FIN1 (OH2MFE) ja Kulomäel ZERO (OH2EKI). Mõlemal jaamad YAESU VX-146 Vertex. Emumäe vaatetornis oli abiks viie elemendiga Yagi antenn (PMR-i antenn kuuendaks elemendiks - dipooliks). Side kaugus 209,8 km !

FIN1 (OH2MFE) Emumäe vaatetornis.

   Tehases paigaldatud, PMR-i oma antenniga Eestist või kahe Eestis asuva punkti vahel tehtud kaugsidede kohta täpsed andmed (peale enda omade) puuduvad.

   Lisaantenniga kaugeim side kahe Eestis asuva punkti vahel toimus 22 juunil 2010, kui Peep (3Ø4ABC / ES2APR), pidades Keri saare tuletornist (KO29MQ27) sidet Tallinnaga, kuulis ootamatult kutsumist Lääne-Eestist, Paatsalust (KO18UM44), kus preikamas Alev (ES8TJM), jaama taga 2 m laineala (?) GP antenn. Side kaugus 151,2 km.
   Ka Taivo ja Marja-Jüri (3Ø4JK / ES1JKA) Tallinnast said enne levi vaibumist Aleviga side peetud.

   Kui kellelgi on lisainfot või on ise saanud hea side, andke teada. Kuna maismaal levib 446 MHz palju halvemini kui avavee kohal, on ka mõnekümne km pikkune side väga hea tulemus, mida ei pea häbenema.

Minu kaugemad PMR 446 sided

   PMR 446 MHz lainealas hakkasin häält tegema 2003. aasta kevadel, peale seda kui rohkem naljaviluks sai ostetud käsikabulate paar Topcom / Twin Talker 1100.
   Mõniaeg hiljem kui olin nendega testinud sidekaugusi ja saanud üllatavaid tulemusi, hakkasid need PMR 446 kabulad juba huvi pakkuma kui sidepidamisvahendid ja ostsin lisaks kvaliteetse PMR / LPD profikabula MT-4000L.

   Pemarite muretsemisest saadik ongi need olnud mul alati kaasas nii reisimistel kui jalutuskäikudel ja olen kõikjal üritanud ka testida sidekaugusi nendega. Seda nii maismaal kui merel ja saanud ennastki üllatavaid tulemusi.
   Kaugemad ühendused nende 70 cm poolevatistega on olnud üle lahe Soome.

   Minu lokaator Tabasalus on KO29GK52. All, vasakul tabelis, minu 2003. - 2004. aasta kaugemad PMR446 sided (kõik üle lahe Soome), peetud Tabasalus, osa tornmaja katuselt ja osa isegi oma teisel korrusel asuva korteri aknalt.
  Hilisemad sided üle lahe on peetud peamiselt parempoolsel pildil olevalt, kõrgelt Rannamõisa pangalt (KO29GK45).

WEBU - (KP20MI) - 104,3 km HELSINKI 71 - (KP20NF) - 92,3 km MIKKO 1 - (KP20NJ) - 110,0 km UUNO - (KP20KG10) - 93,3 km FIN 1 - (KP20JD) - 78,7 km BERTTA 99 - (KP20IF42) - 88,5 km SIMPPA - (KP20MF72) - 92,7 km DEADLOCK - (KP20JF) - 87,9 km BOUCHU - (KP20KG10) - 93,3 km

Meelis jalutuspaik ja parim sidekoht Soome ja Tallinna suunal, looduspargi kõrge kaldapealne.

   24.04.2005 - Rannamõisa kaldapangalt (KO29GK45) saadud ühendused Soome, Helsingi Malminkartano mäele (KP20KG10) kolme Soome operaatoriga.

• Malminkartano mäel MIKKO-1, ZORLIM ja TLK. Sidede kaugus 90,8 km.

   9.07.2005 - Jalutuskäigul Rannamõisa kaldapealsel (KO29GK) peetud side Soome, Vantaa Petikkosse (KP20KG) oli minu 2005 aasta kaugeim PMR-iga saadud ühendus.

• Vantaa Petikkos Polakka. Side kaugus ~ 95 km.

   8.01.2006 - Tõeliselt fantastiline tropolevi keskpäeval. Töötavaid jaamu oli kuulda igal kanalil. Kella 13.30 - 15.30 Rannamõisa kaldapangalt (KO29GK45) saadud kaugemad ühendused:

• Vantaa Pöllökallio (KP20JG70) TLK, kaugus 90,5 km.
• Nummela lennuväli (KP20DI50) KARWIO, DAIM 1a ja 193, kaugus 99,1 km.
• Porvoo saarestik (KP20TF) PEKE 1, kaugus 103,4 km.
• Pöyty Kärilänmäki, Haveri vaatetorn (KP10IT27) WALDOMAN, kaugus 183,3 km (uus isiklik kaugusrekord).

   Lausa uskumatu side Turku linna lähedale. Üritasin ühendust saada veel mitme kuuldud jaamaga Turku lähedalt (lokaatorite järgi), aga kahjuks rohkem sidekinnitusi ei saanud kätte, sest jaamu oli eetris palju ka mujal, breikasid samaaegselt ja segasid üksteist.

Rannamõisa pangal, talvisel poolevati DX jahil.

   14.04.2006 - Tugev tropolevi!  Oma koduaknalt Tabasalus (KO29GK52) peetud sided Soome, Porvoo Emäsalosse (KP20TF) ja Nummelasse (KP20DI50).

• Porvoo Emäsalos PEKE 1. Side kaugus 104,9 km.
• Nummela Etnus Kyläkonstaapeli. Side kaugus 102,1 km.

  14.04.2006 - Samal päeval, jalutuskäigul pikki Rannamõisa kaldapealset (KO29GK) peetud sided Soome, Karkkila Kivimäele (KP20BL) kolme Soome operaatoriga.

• Karkkila Kivimäel KARWIO, DAIM 1a ja 193. Sidede kaugus ~ 119 km.

   20.08.2006 - PMR 446 test Tallinna teletornist (KO29KL63). Vaateplatvormi kõrgus merepinnast 194 m.
   Algus kl 15:00.
   Tallinnas ja lähiümbruses breikajaid jätkus, nii kõnevõimelisi kui röhitsejaidki. Sisemaa suunal kahjuks kaugemaid ühendusi ei saanud, kas polnud kedagi breikamas või ei kuulnud mina.
   Levi siiski oli, sest üle lahe Helsinki repiiter 4/37 ja Vantaa repiiter 7/37 kordasid mõlemad minu signaali 5/9.

Tallinna teletorn (314 m) ja selle vaateplatvormil, mille kõrgus maapinnast 170 m, merepinnast 194 m.

   Soome suunal saadud huvitavaim otseühendus (mitte repiiterite kaudu) tuli kanalil 8, Helsinkist idapool asuva Kaunissaari lähedal merel seilava jahiga, milles breikamas tuttav HELSINKI 71. Jahis kasutatava käsijaama kõrgus merepinnast ligikaudu
1 m, aga signaal 5/6-7. Side kaugus ~ 90 km.

Minu PMR 446 tehnika

   Minu esimesteks PMR 446 käsijaamadeks, peale laineala vabasse kasutusse andmist Eestis, olid firma TopCom väikeste käsijaamade Twin Talker 1100 paar. Neid oli hea kasutada välitöödel väikese maa taha, näiteks antennide häälestamisel katusel, ühenduse pidamiseks katuselt tuppa ja tagasi.
  Hiljem, kui PMR 446 käsijaamade populaarsus plahvatuslikult kasvas, tekkis ka endal huvi nendega sidekauguseid testida. Selleks aga 0,5 vatiste TopComide, tegelikuses ~ 0,3 vatised võimsused ja lühikesed antennijupatsid ei sobinud.

Käsijaamad "Twin Talker 1100" koos "valvekoeraga".

  Kavatsus oli osta korralik käsijaam, millel PMR 446 lainealale lisaks ka LPD 433 laineala (sellised olid just müügile tulnud), sest eriti huvitav on testida, kui kaugele on võimalik sidet saada 10 mW-se mikrovõimsusega LPD 433 lainealas.
   Internetis otsides jäi pilk peatuma firma K-PO profijaama mudelile MT-4000L. Kuna selle mudeli kohta leidsin erinevates foorumites ainult positiivseid hinnanguid, tekkiski soov omale just see jaam muretseda.
  Kahjuks Eestis seda mudelit ei müüdud, seepärast hakkasin otsima interneti kauplustest, millede seast parima pakkumise sain Saksa internetikauplusest NEUNER.

K-PO  PMR446 / LPD433 Dual Band profikäsijaam MT- 4000L

Nii näeb välja käsijaam kogupikkuses, selle esipaneel ja tagant akude/patareide pesa (ilma kaaneta).

   Nüüd on firma K-PO profijaam MT-4000L olnud mul kasutusel juba mitmed aastad, olen sellega teinud hulgem sideteste
ja väga rahul, nii jaama suurepärase tundlikuse, helikvaliteedi kui ka käsitsemismugavuse poolest.
   Eriti mugav on see, et toiteks sobivad nii akud kui patareid. Juhul kui välitingimustes akud tühjaks saavad, on võimalus lähimast kauplusest või bensiinijaamast osta asenduseks patareid ja lobisemine võib jätkuda.
   Samuti see, et akud / patareid on just "AA" tüüpi, millede mahtuvus on tunduvalt suurem kui "AAA" tüüpi vastavatel (kasutan DURACELL AA 2650 mAh akusid ja need töötavad tõesti kaua).

   P.S.  Kuigi tänapäeval kasutan ka käsijaamade uuemaid, mitme laineala ja mitmefunktsioonilisi mudeleid, on käepärane
ja nii kuuma suveilma kui külma talveilmaga ikka töökindel veteran K-PO MT-4000L jäänud peamiseks PMR 446 testidel kasutatavaks käsijaamaks.

Tagasi algusesse