Avaleht

Levi lühilainel

Elementaarset

CB lainealad

CB prefiksid

CB 27 MHz DX

CB tehnika

QSL kaardid

PMR 446 MHz

CLUB 3Ø4

H A M

Skeemid

Kodukootud

Galeriid

Varia

Universum

Mina ise

Raadioamatörism CB lainealadel

PMR 446 Raadioside tervisespordiks Suure Reede Suur Nõiajaht
Eesti kõrgemad paigad ja vaatetornid Repiiterid Kaugusrekordid Eestist peetud kaugemad sided
Minu kaugemad sided PMR446 tehnika


                     


PMR 446 MHz


   PMR 446 (Private Mobile Radio 446) on rahvusvaheline, raadio teel sidepidamiseks vabasse kasutusse antud 446 MHz
(70 cm) laineala. Kasutusel 16 kanalit, lubatud modulatsioonid FM ja FSK, maksimaalne võimsus 0,5 W.

   Pole just palju, aga need kaubandusvõrgus vabalt müüdavad, väikesed ja kerged PMR446 käsijaamad, laineala nimetuse järgi "PeMaRid" on väga teretulnud abilisteks nii reisimistel, saab koossõitvate autode (mootorrataste) vahel pidevas ühenduses olla, kui matkaradadel, paadis, jalgrattal või jalgsi ja ka metsas seenel marjul käies, kui keegi leiab hea saagikoha või kipub eksima, samuti erinevatel väliüritustel jne.


PMR 446 kanalid ja sagedused

Kanal Sagedus-MHz Kanal Sagedus-MHz
P1446,00625P9446,10625
P2446,01875P10446,11875
P3446,03125P11446,13125
P4446,04375P12446,14375
P5446,05625P13446,15625
P6446,06875P14446,16875
P7446,08125P15446,18125
P8446,09375P16446,19375

Rahvusvaheline kutsekanal P8 ja lastekanal P1
(Detailsem kirjeldus lainealast alajaotusel "CB lainealad")


   Aga on ka veidi tõsisem põhjus neid omada. Tänapäeva, kiirelt muutuva kliimaga maailmas on hakanud üha sagedamini esinema tugevaid maavärinaid ja orkaane koos kaasnevate üleujutustega kohtades, kus neid varem pole olnud, aga samuti inimlikest eksimustest põhjustatud hädaolukordi, mille tõttu võib ära kaduda elekter ja lakata töötamast ka mobiiltelefonid.
   Kuigi Eestis on loodusõnnetusi juhtunud harva, oli kümmekond aastat tagasi Pärnumaal jaanuaritormi tekitatud üleujutus, kus inimesi jäi majade ülemistele korrustele lõksu ega saanud endast millegagi märku anda, hoiatuseks, et kliimamuutused hakkavad üha enam mõjutama ka Eestit.

   

2005. aasta jaanuaritormi tekitatud üleujutus Pärnus

   Kuna PMR446 MHz käsiraadiojaamad pole kallid ja on kaubandusvõrgus kõigile vabalt kättesaadavad, oleks hea kui selline käsiraadiojaam oleks olemas igas majapidamises, et hädaolukorras oleks vajaduse tekkimisel võimalus ühenduse saamiseks, samuti väikene, patareidel töötav AM/FM raadiovastuvõtja (need pole samuti kallid) uudiste ja teadaannete kuulamiseks.

Miniraadio, taskulamp, PMR446 käsiraadiojaam (kõik sama tüüpi patareidega, eelistatult AA) ja patareide tagavarapakk.
Selline, väikesesse kohvrikesse või karpi mahtuv kompaktne komplekt, mida on hädaolukorra tekkides ka kiirel asupaiga muutmise vajadusel lihtne kaasa haarata, võiks olla igas majapidamises, eriti mereäärsetel, madalatel aladel.



PMR 446 tervisespordiks


                                      


   Juba mitmed aastad on need väikesed 70 cm käsijaamad kogunud populaarsust ka raadioamatööride hulgas, sportliku vabaaja veetmise vahendina. Mitmel pool maailmas ronivad pemarimehed majade, tornide, küngaste või mägede otsa ja üritavad püstitada enda kaugusrekordeid PMR446 sides. Huvitav ja ka tervislik, saab värskes õhus jalutada ja üleliigsed kilod ronimisega maha.

   Üritamiste olemus ja sportlik hasart seisnevad just katsetamistes, kui suure vahemaa taha on võimalik omavahel sidet saada, erinevatest paikkadest ja eri kõrgustest, nende 0,5 W-ste käsijaamadega.

   Näiteks Soomes, kui ennustatakse head levi, panevad harrastajad oma foorumis välja kuupäeva koos kellaajaga ja siis on kõik pemarimehed samaaegselt kusagil kõrgetel kohtadel. Igalühel on enne välja arvutatud oma saatekoha lokaator, et saaks täpselt määrata saadud sidede vahemaad. Ja need ei piirdu kaugeltki andmetes lubatud kolme kilomeetriga.
   Oleme ka siin oma CB DX klubi liikmetega, kellel on PMR446 käsijaamad, võtnud osa põhjanaabrite breikamistest ja saanud nende poolevatistega üle lahe Soomega ühendusi Lasnamäelt, Tabasalu rannapangalt ja isegi Mustamäelt, mis asub rannast eemal.

  Samuti on Eestis korraldatud mitmeid huvitavaid üritusi sidekauguste testimisteks, nagu näiteks "PMR jalutuskäigud", testimised kõrgete paikkade vahel nii maapinnalt, kui vaatetornidest jne.
   Väga huvitavad on olnud Rootsis elava harrastaja Ralf-Windi korraldatud "Läänemere Kabulatestid", Eesti ja Soome harrastajate ühisosavõtul, mis kätkevad endas Tallinnast Stockholmi või Stockholmist Tallinna sõitvatelt reisilaevadelt PMR446 käsijaamaga sidekauguste testimist reisi vältel, mõlemal pool lahte olevate PMR446 käsijaamadega. Samuti on üks test olnud Stockholm - Riia marsruudil.


   Rahvapärimuse järgi on Suur Reede ka nõidade suur lustimise päev. Suure Reede õhtul lendavad nõiad kõikjal ringi, otsides rahva seast omale ohvreid, keda nõiavempudega lollitada.
   Tänapäeva nõiad on hakanud ohvrite otsimisel omavahel suhtlema luudade komplekti juurdelisatud PMR käsikabulatega, et mitte maksta mobiilikõnede eest. Aga samasuguste PMR käsikabulatega saab ka ringituiskavate vembutajate hõikamised kinni püüda ja oma loitsuga nad ükshaaval rajalt maha võtta.



   Esimene "Suure Reede Suur Nõiajaht" sai teoks 10. Aprillil 2009, kui samal ajal Soomlaste Suure Reede "Nõiaringi" võistlusega sai siinpool lahte läbi viidud kohalik PMR446 nõiajaht, kindla aja jooksul rajalt mahavõetud "nõidade" hulgale, mis läks siinsele rahvale hästi peale. See oli esimeseks PMR446 käsijaamade välivõistluseks sidede hulga, mitte sidekauguste peale (enne seda sai mitmel korral osa võetud Soomlaste nõiajahist).

   Võistlused said nimme korraldatud samal ajal, kuna siis on mõlemalpool lahte väljas hulgem jahiharrastajaid ja hea võimalus testida PMR446 käsijaamadega, mõlemapoolset suurt huvi pakkuvat, ülelahe nõiajahti.
   Õnneks oligi hea levi õigel ajal õiges kohas ja PMR poolevatistega saadi mitmed "nõiad" kätte ka teiseltpoolt lahte.

   Kaasa sai tehtud koos põhjanaabritega ka 2010 aasta Nõiajahis ja kuna huvi oli seegikord suur, tekkis mõte muuta siinpool lahte korraldatav Suure Reede Nõiajaht samuti igaaastaseks traditsiooniks.


Suure Reede Nõiajahil 2011, Rannamõisa kõrgel kaldapealsel


   Kuigi 2012. aasta Suure Reede ilm oli eelneva aasta kauni kevadilmaga võrreldes väga talvine, tuule ja lumelörtsiga, ei heidutanud see õigeid pemarimehi. Jahilisi oli väljas mitmel pool kõrgetel paikkadel nii Tallinnas kui selle ümbruses.

Suure Reede Nõiajahil 2012, Kristo1 ja U2 (ES2URN) lumisel Rummu tuhamäel (pilti tegi Skeem)

*

   2013. aasta Suure Reede ilm oli küll veel talvine, aga taevas oli selge ja ka tugevat tuult polnud. Jaht oli jällegi huvitav ja osavõturohke. Levi üle ei saanud samuti kurta, sest jahi ajal tehti Nõiajahtide side uus kaugusrekord.
   Pauhh (ES2ADF) sai oma jahipaigast, Pakri poolsaare tipus (loc. KP29AJ53), mille kõrgus merepinnast ~ 30 m, kätte Soomest, kaugel Pyölinvuori vaatetornis pesitseva "nõia" Waldomani (loc. KP30RM85). Torni vaateplatvormi kõrgus merepinnast 96 m. Sidekaugus 229,5 km !

 

Pauhhi jahirelvad Pakri poolsaare tipus ja Waldomani jahikoht Soomes, Pyölinvuori vaatetornis

*

   2014. aasta Suure Reede ilm oli jälle kevadiselt kaunis ja soe, soosides Nõiajahist osavõtjaid, mida jätkus nii tihedamalt asustatud põhjarannikule kui ka lõuna-regioonidesse, kuigi seal on vahemaad tunduvalt suuremad ja rahvast hõredamalt.

Hanno (ES6ACY) Nõiajahi relvad Põlvamaal (loc. KO38OA), suunaga Munamäele

*

   2015. aasta Suure Reede Nõiajaht. Ilmataat soosis seegi kord jahilisi, sest eelmise päeva vihm oli asendunud päikesega. Jahilisi oli sel aastal vähem kui eelmisel, aga karastunud jahikontingent oli kõik väljas. Veidi kurvaks tegi see, et levi oli sellel päeval vilets ja üle lahe põhjanaabritega sai ainult paar sidet, needki väljapool võistlusaega.

Taivo (ES4HTI) jahikoht Koplis, Paljassaarel, kus näha veel jäänuseid kunagisest "raudsest eesriidest"

*

   2016. aasta Suure Reede Nõiajaht. Jahipäev oli küll päikeseline, aga jahe ja tuuline. Jahihuvilisi oli sellel aastal väljas veel vähem kui eelmistel, mis paneb mõtlema, kas nõiajaht hakkab (ilmselt ka jahedate ilmade tõttu) oma populaarsust kaotama ja tuleks selle asemel korraldada uus PMR446 käsijaamade võistlus soojemal ajal, näiteks Volbriõhtul mil on samuti nõidade lustimispidu või siis veel hiljem ja hoopis mõne teise nime all (suvepoole on ka levi harilikult parem).
   Kahjuks oligi levi jälle vilets ja sided üle lahe jäid seekord hoopis pidamata.

Siilionu (ES2AST) "nõidu peilimas" oma jahipaigas Koplis, Paljassaare tipus

*

   Kuigi 2017. aasta Suureks Reedeks ennustas ilmajaam väga viletsat ilma ja plaanis oli isegi jaht edasi lükata Volbriõhtule, kinkis ilmataat just selleks päevaks kena päikeselise ilma. Ka temperatuur oli võrreldes eelnevate päevadega veidi soojem ja tuulevaiksem. Tänu sellele oli osavõtjaid jälle rohkem kui eelmisel aastal, mistõttu nõiajahi edasilükkamist suvisemale ajale esialgu ei plaani, aga asi vajab siiski mõtlemist ja arutamist.
   Seekord oli võitjale välja pandud ka väikene auhind, värske õhu "Sinise mikrofoni" karikas.

   

                                Kristo1 ja U2 jahipaigas Rummu tuhamäel             "Sinise mikrofoni" karikas läks jagamisele
                                                                                                                            Kalamaja ja Taivo vahel



Eesti kõrgemad paigad ja vaatetornid


Eestimaa kõrgeima punkti, Suure Munamäe (318 m merepinnast) vaatetorn.
Vaateplatvormi kõrgus merepinnast 346 m


   Üritan siia tabelisse kokku koguda PMR446 sidekauguste testideks sobivad Eesti kõrgemad paigad ja vaatetornid koos nende lokaatoritega, et lihtsustada sidede vahemaade arvutamist.

   Kuna nendest paikkadest on lisaks PMR446 sagedustele hea testida sidekaugusi ka HAM 70cm ja 2m sagedustel, koostasin tabeli ERAU Eesti regioonide jaotuse järgi (vaata HAM alajaotusel "Eesti regioonid").

    Ø regioon

  • Hiiumaa Kõpu tuletorn - kõrgus merepinnast 102 m - KO18CV39XT
  • Saaremaa Kuressare ordulinnuse vahitorn - kõrgus XX m - KO18FF79MF
  • Saaremaa Viidumäe vaatetorn - kõrgus 36 m - KO18BG98
  • Saaremaa Lümanda Kuusnõmme vaatetorn - kõrgus XX m - KO08XI24GJ
  • Keri saare majakas - rõdu kõrgus merepinnast ~35 m - KO29MQ27QR
  • Aegna saare piirivalve vaatetorn - kõrgus XX m - KO29JO11PI
  • 1 regioon

  • Tallinna Toompea Pika Hermani vaateplats - KO29IK84LJ
  • Tallinna Toompea Patkuli vaateplats - KO29IK85WG
  • Tallinna Toompea Kohtutänava vaateplats - KO29IK95BB
  • Tallinna Oleviste kiriku torni vaateplatvorm - kõrgus merepinnast ~70 m - KO29IK95QV
  • Tallinna teletorni vaateplatvorm - kõrgus merepinnast 194 m - KO29KL63LC
  • 2 regioon

  • Rannamõisa pank - kõrgus merepinnast ~35 m - KO29GK45
  • Türisalu pank - kõrgus merepinnast ~31 m - KO29DK93
  • Keila tankimägi - kõrgus XX m - KO29EH75IP
  • Padise kloostri vahitorn - kõrgus 15 m - KO29BF74BM
  • Kiiu Mungatorn - kõrgus XX m - KO29QK67
  • Kuusalu lähedal Põhja-Kõrvemaa Paukjärve vaatetorn - kõrgus 7 m - KO29UJ25UR
  • Kuusalu lähedal Põhja-Kõrvemaa Kõnnu Suursoo vaatetorn - kõrgus XX m - KO29UJ28OT
  • 3 regioon

  • Eidapere lähedal Mukri raba vaatetorn - kõrgus 21 m - KO28LR87FQ
  • Albu lähedal Kõrveküla Valgehobusemäe vaatetorn - kõrgus 25,5 m - KO29SF73NO
  • Albu lähedal Simisalu vaatetorn - kõrgus 18 m - KO29SC75OR
  • Paide Vallitorn - kõrgus XX m - KO28SV83PL
  • Haapsalu Piiskopi linnuse kellatorn - kõrgus 38 m - KO18SW47
  • Matsalu Suitsu vaatetorn - kõrgus 21 m - KO18
  • 4 regioon

  • Rakke lähedal Emumäe vaatetorn - kõrgus 40 m - KO38EW44WX
  • Porkuni Ordulossi (Paemuuseumi) väravatorn - kõrgus 21 m - KO39CE35LA
  • Oonurme lähedal Pikanõmme vaatetorn - kõrgus XX m - KO39LD
  • Kohtla-Järve vana õlivabriku Õlitorn - kõrgus 36 m - KO39OJ93
  • Iisaku Tärivere vaatetorn - kõrgus 28 m - KO39PC65PO
  • Ontika pank - kõrgus merepinnast ~55 m - KO39PK
  • Vaivara Pargimäe vaatetorn - kõrgus 24 m - KO39WI59
  • Ida-Virumaa Käva tehismägi - kõrgus 85 m - KO39PJ40KU
  • Narva linnuse Hermanni torn - kõrgus 51 m - KO49CJ40DD
  • 5 regioon

  • Jõgevamaa Raigastvere vaatetorn - kõrgus 20 m - KO38HN89XP
  • Jõgevamaa Elistvere vaatetorn - kõrgus XX m - KO38
  • Tartu Toomkiriku torn - kõrgus 20,8 m - KO38IJ51RF
  • Tartumaa Lähte vaatetorn - kõrgus 15 m - KO38IL29PG
  • Tartumaa Vitipalu vaatetorn - kõrgus 24 m - KO38FD
  • Tartumaa Meeksi Peramaa vaatetorn - kõrgus 28 m - KO38FD
  • 6 regioon

  • Põlvamaa Valgesoo vaatetorn - kõrgus 24 m - KO38MD66WT
  • Põlvamaa Kõrbjärve vaatetorn - kõrgus 24 m - KO37LX93QM
  • Põlvamaa Lüübnitsa vaatetorn - kõrgus 12,5 m - KO38TB13PF
  • Põlvamaa Voorepalu vaatetorn - kõrgus - kõrgus 12,5 m - KO38KD
  • Põlvamaa Pikalombi vaatetorn - kõrgus 20 m - KO38
  • Otepää Harimäe vaatetorn - kõrgus 27 m - KO37EX25XX
  • Suure Munamäe vaatetorn - kõrgus 28,6 m - KO37MR71GH
  • Võrumaa Meremäe vaatetorn - kõrgus 18 m - KO37RR07OH
  • Vana-Vastseliina linnusetorn - kõrgus 20 m - KO37QR35KI
  • Võrumaa Perajärve vaatetorn - kõrgus XX m - KO37FR85RV
  • Rõuge Ööbikuoru vaatetorn - kõrgus 20 m - KO37LR24KP
  • Paganamaa Krabi Raadimäe vaatetorn - kõrgus 20 m - KO37KO00KV
  • Karula rahvuspargi Tornimäe vaatetorn - kõrgus 29 m - KO37ER98CI
  • Taheva lähedal Tellingumäe vaatetorn - kõrgus 24 m - KO37DO
  • 7 regioon

  • Viljandi lähedal Karula tuulik - kõrgus XX m - KO28TJ
  • Viljandi (veetorn) vaatetorn - kõrgus 30 m - KO28TI27DB
  • Soomaa Oksa vaatetorn - kõrgus 20 m - KO28OL41AK
  • Leie lähedal Emajõe lähte vaatetorn - kõrgus 15 m - KO38BJ52
  • Tarvastu Poldri vaatetorn - kõrgus 15.5 m - KO28
  • 8 regioon

  • Kabli linnuvaatlustorn - kõrgus 7 m - KO28FA32LN
  • Häädemeeste lähedal Rannametsa RMK vaatetorn - kõrgus 15 m - KO28GD23
  • Soontagana maalinna vaatetorn - kõrgus 20 m - KO28BP98RP

   *  Kohad, mille kõrgus pole täpselt teada, on märgitud - XX m.


Hiiumaa Kõpu majakas (rõdu kõrgus merepinnast 102 m)


   P.S.  Nimekiri täieneb ja muutub täpsemaks vastavalt uue info saamisega.



PMR446 repiiterid

   Kuna sidekaugus kahe 0,5 W-se pemari vahel jääb madalal, maapinnalt maapinnale rääkides suhteliselt väikeseks, on viimasel ajal omavahelise sidekauguse suurendamiseks ka Eestis mitmes kohas amatööride poolt üles seatud, erinevatel PMR446 kanalitel, simpleks repiiterid (rahvakeeles papagoid).
   Paigaldades repiiteri linna / asula keskel mõne kõrge hoone katusele, suurendab see tunduvalt sidekauguse ulatust, võttes seal vastu ja automaatselt korrates kummagi vastaskorrespondendi juttu, võimaldades nii omavahelist sidet praktiliselt kogu linna / asula territooriumil.

Kõrgelasetsev repiiter suurendab PMR446 käsijaamade omavahelist sidekaugust mitmekümne kilomeetrini

   Sidepidamisel simpleks repiiteri kaudu peab olema kannatlik, sest peale sinu rääkimise lõpetamist kordab see kõigepealt uuesti sinu jutu, seejärel võtab mällu vastaspoole jutu (niikaua on eetris vaikus) ja alles siis kordab vastaspoole jutu sulle.
   Ja iga kord peale jaama saatele lülitamist oota hetk enne kui rääkima hakkad, sest repiiter avaneb väikese viitega ega jõua muidu sinu jutu algust mällu võtta.


Eestis töötavate ja Eesti territooriumi äärealadelt avatavate PMR446 repiiterite
asukohad, kanalid ja selektiivkutsungid (CTCSS)

Asukoht Lokaator Kanal Sagedus-MHz CTCSS Sagedus-Hz Märkused
TallinnKO29IJ45P3446,0312537241,8  
SuurupiKO29EL51P7446,0812500-------Hetkel ei tööta
KeilaKO29EH92P5446,0562500------- 
Keri saarKO29MQ27P6446,0687500-------Lõuna suunas
Keri saarKO29MQ27P4446,0437500-------Põhja suunas
SoonurmeKO39LH54P2446,0187500------- 
PangodiKO38GEP7446,0812500------- Hetkel ei tööta
PõlvaKO38MB83P2446,0187500-------  
ViljandiKO28TJ00P4446,0437537241,8  
LäänemaaKO18WX82P4446,0437500-------  
KuressaareKO18FG82P3446,0312500-------  
Salme (Saaremaa)KO18CDP5446,0562537241,8 Hetkel ei tööta
Koimla (Saaremaa)KO18BFP7446,0812500-------  
RuhnuKO17OT83P3446,0312500-------  
HelsinkiKP20 --P6446,0687500------- Hetkel ei tööta
EspooKP20IFP2446,0187526162,2  
VantaaKP20MIP7446,0812537241,8 Hetkel ei tööta


   Eesti põhjapoolseim PMR446 repiiter asub Soome lahes, tillukesel Keri saarel

http://keri.ee/

   Hetkel töötab Keri repiiter kahe PMR446 jaamaga, kummalgi oma antenn. Kanalil 6 töötava jaama Yagi antenn on suunatud lõuna poole, kanalil 4 töötava jaama Yagi antenn põhja poole. Vastuvõetud juttu kordavad mõlemad jaamad.

   Repiitereid on kasutusel kahte tüüpi:

   Esimene on juba eespool kirjeldatud simpleks repiiter ehk nn. "papagoi", mis võtab külgeühendatud PMR446 jaama abil signaali vastu ja salvestab selle.
   Kui signaal lõpeb, lülitab papagoi jaama ümber saatele ja mängib, samal sagedusel, sama jutu kohe uuesti maha.
   Peale jutu kordamist jääb repiiter vakka uut signaali ootama, alles siis saab vastaskorrespondent hakata vastama.
   "Papagoi" repiiteri pahupooleks ongi selle kaudu sidepidamisele kuluv pikk aeg.

   Teine repiiteri tüüp on dupleks repiiter. See erineb simpleks repiiterist selle poolest, et ei salvesta vastuvõetavat signaali, vaid lülitab saabuva signaaliga sisse teisel sagedusel töötava saatja, mis hakkab koheselt transleerima saabuvat sgnaali edasi.
   Vastaskorrespondent, kes kuulab teisel, repiiteri saatja sagedusel, kuuleb juttu samaaegselt rääkijaga. Jääb ära pikk ootus kuulata kordust, et siis alles vastata.
   Dupleks repiiteri pahupooleks on asjaolu, et mõlemal korrespondendil peab olema jaam, mis võimaldab töötada saatel ja vastuvõtul erinevatel sagedustel. Saatja pool repiiteri vastuvõtusagedusel ja vastuvõtja pool repiiteri saatesagedusel.

   P.S.  Kuna PMR446 jaamadel puudub võimalus sageduse automaatseks ümberlülitamiseks üleminekul saatelt vastuvõtule ja vastupidi, kasutatakse PMR446 lainealal ainult simpleks repiitereid.



Kaugusrekordid


  

PMR446 lainealas peetakse kaugusrekordite arvestust kahes erinevas kategoorias

  1. Omaantenniga, kus mõlemal operaatoril on kasutusel PMR446 käsijaam muutmata kujul, valmistajatehases paigaldatud, jaama oma antenniga. Sidepidamise kohad ja ka kõrgused, kuhu ronida, on vabalt valitavad, järgima peab ainult oma ohutust.

  2. Lisaantenniga, kus ühel või mõlemal operaatoril on kasutusel lisaantenn. Lisaantenniga testid on huvipakkuvad sellepoolest, et näha kui kaugele on üldse keegi suutnud ühendust saada sellel lainealal 0,5 watise jaamaga.


Tabasalu kaldapealsel kaugsidesid üritamas


   P.S.  Rekordite arvestust peetakse, sest testimiste tulemused on huvipakkuvad kõigile. Kuna aga testidel osalevate jaamade vastavus nõuetele pole kontrollitav, tuginedes küll testijate aususele, on siiski kõik rekordite tabelid mitteametlikud.

Finnish PMR446 Long Distance Records - Soome PMR446 sidede kaugusrekordite tabel



Eestist peetud kaugemad PMR446 sided


   Eestist peetud kaugeim side kahe PMR446 käsijaama vahel sai teoks 2013 aasta Suure Reede Suure Nõiajahi võistlusel, kui Pakri poolsaare tipus olevast jahipaigast (loc. KP29AJ53), mille kõrgus merepinnast on ~ 30 m, sai Pauhh (ES2ADF) ühenduse Ida-Soomes, Pyölinvuori vaatetornis oleva võistleja Waldoman'iga (loc. KP30RM85). Torni vaateplatvormi kõrgus merepinnast 96 m. Side kaugus 229,5 km !

Pauhhi (ES2ADF) jahiaparatuur Pakri poolsaare tipus


   Nüüd teisele kohale langenud PMR446-ga peetud kaugeim side Eestist peeti Rakke lähedalt, Emumäe vaatetornist (lokaator KO38EW) Soome, Hyvinkään Kulomäele (lokaator KP20JP), kahe Soome operaatori vahel. Emumäe tornis FIN1 (OH2MFE) ja Kulomäel ZERO (OH2EKI). Mõlemal jaamad YAESU VX-146 Vertex. Emumäe vaatetornis oli abiks viie elemendiga Yagi antenn (PMR-i antenn kuuendaks elemendiks - dipooliks). Side kaugus 209,8 km !

FIN1 (OH2MFE) Emumäe vaatetornis


   Tehases paigaldatud, PMR-i oma antenniga Eestist või kahe Eestis asuva punkti vahel tehtud kaugsidede kohta täpsed andmed (peale enda omade) puuduvad.

   Lisaantenniga kaugeim side kahe Eestis asuva punkti vahel toimus 22 juunil 2010, kui Peep (3Ø4ABC / ES2APR), pidades Keri saare tuletornist (KO29MQ27) sidet Tallinnaga, kuulis ootamatult kutsumist Lääne-Eestist, Paatsalust (KO18UM44), kus preikamas Alev (ES8TJM), jaama taga 2 m laineala (?) GP antenn. Side kaugus 151,2 km.
   Ka Taivo ja Marja-Jüri (3Ø4JK / ES1JKA) Tallinnast said enne levi vaibumist Aleviga side peetud.

   Kui kellelgi on lisainfot või on ise saanud hea side, andke teada. Kuna maismaal levib 446 MHz palju halvemini kui avavee kohal, on ka mõnekümne km pikkune side väga hea tulemus, mida ei pea häbenema.



Minu kaugemad PMR446 sided


   PMR 446 MHz lainealas hakkasin häält tegema 2003. aasta kevadel, peale seda kui rohkem naljaviluks sai ostetud käsikabulate paar Topcom / Twin Talker 1100.
   Mõniaeg hiljem kui olin nendega testinud sidekaugusi ja saanud üllatavaid tulemusi, hakkasid need PMR 446 kabulad juba huvi pakkuma kui sidepidamisvahendid ja ostsin lisaks kvaliteetse PMR / LPD profikabula MT-4000L.

   Pemarite muretsemisest saadik ongi need olnud mul alati kaasas nii reisimistel kui jalutuskäikudel ja olen kõikjal üritanud ka testida sidekaugusi nendega. Seda nii maismaal kui merel ja saanud ennastki üllatavaid tulemusi.
   Kaugemad ühendused nende 70 cm poolevatistega on olnud üle lahe Soome.

   Minu lokaator Tabasalus on KO29GK52. All, vasakul tabelis, minu 2003. - 2004. aasta kaugemad PMR446 sided (kõik üle lahe Soome), peetud Tabasalus, osa tornmaja katuselt ja osa isegi oma teisel korrusel asuva korteri aknalt.
  Hilisemad sided üle lahe on peetud peamiselt parempoolsel pildil olevalt, kõrgelt Rannamõisa pangalt (KO29GK45).


  • WEBU - (KP20MI) - 104,3 km
  • HELSINKI 71 - (KP20NF) - 92,3 km
  • MIKKO 1 - (KP20NJ) - 110,0 km
  • UUNO - (KP20KG10) - 93,3 km
  • FIN 1 - (KP20JD) - 78,7 km
  • BERTTA 99 - (KP20IF42) - 88,5 km
  • SIMPPA - (KP20MF72) - 92,7 km
  • DEADLOCK - (KP20JF) - 87,9 km
  • BOUCHU - (KP20KG10) - 93,3 km
                                   

Meelis jalutuspaik ja parim sidekoht Soome ja Tallinna suunal, looduspargi kõrge kaldapealne


   24.04.2005 - Rannamõisa kaldapangalt (KO29GK45) saadud ühendused Soome, Helsingi Malminkartano mäele (KP20KG10) kolme Soome operaatoriga.

  • Malminkartano mäel MIKKO-1, ZORLIM ja TLK. Sidede kaugus 90,8 km.

   9.07.2005 - Jalutuskäigul Rannamõisa kaldapealsel (KO29GK) peetud side Soome, Vantaa Petikkosse (KP20KG) oli minu 2005 aasta kaugeim PMR-iga saadud ühendus.

  • Vantaa Petikkos Polakka. Side kaugus ~ 95 km.

   8.01.2006 - Tõeliselt fantastiline tropolevi keskpäeval. Töötavaid jaamu oli kuulda igal kanalil. Kella 13.30 - 15.30 Rannamõisa kaldapangalt (KO29GK45) saadud kaugemad ühendused:

  • Vantaa Pöllökallio (KP20JG70) TLK, kaugus 90,5 km.
  • Nummela lennuväli (KP20DI50) KARWIO, DAIM 1a ja 193, kaugus 99,1 km.
  • Porvoo saarestik (KP20TF) PEKE 1, kaugus 103,4 km.
  • Pöyty Kärilänmäki, Haveri vaatetorn (KP10IT27) WALDOMAN, kaugus 183,3 km (uus isiklik kaugusrekord).

   Lausa uskumatu side Turku linna lähedale. Üritasin ühendust saada veel mitme kuuldud jaamaga Turku lähedalt (lokaatorite järgi), aga kahjuks rohkem sidekinnitusi ei saanud kätte, sest jaamu oli eetris palju ka mujal, breikasid samaaegselt ja segasid üksteist.


Rannamõisa pangal, talvisel poolevati DX jahil


   14.04.2006 - Tugev tropolevi!  Oma koduaknalt Tabasalus (KO29GK52) peetud sided Soome, Porvoo Emäsalosse (KP20TF) ja Nummelasse (KP20DI50).

  • Porvoo Emäsalos PEKE 1. Side kaugus 104,9 km.
  • Nummela Etnus Kyläkonstaapeli. Side kaugus 102,1 km.

  14.04.2006 - Samal päeval, jalutuskäigul pikki Rannamõisa kaldapealset (KO29GK) peetud sided Soome, Karkkila Kivimäele (KP20BL) kolme Soome operaatoriga.

  • Karkkila Kivimäel KARWIO, DAIM 1a ja 193. Sidede kaugus ~ 119 km.

   20.08.2006 - PMR446 test Tallinna teletornist (KO29KL63). Vaateplatvormi kõrgus merepinnast 194 m.
   Algus kl 15:00.
   Tallinnas ja lähiümbruses breikajaid jätkus, nii kõnevõimelisi kui röhitsejaidki. Sisemaa suunal kahjuks kaugemaid ühendusi ei saanud, kas polnud kedagi breikamas või ei kuulnud mina.
   Levi siiski oli, sest üle lahe Helsinki repiiter 4/37 ja Vantaa repiiter 7/37 kordasid mõlemad minu signaali 5/9.


Tallinna teletorn (314 m) ja selle vaateplatvormil, mille kõrgus maapinnast 170 m, merepinnast 194 m


   Soome suunal saadud huvitavaim otseühendus (mitte repiiterite kaudu) tuli kanalil 8, Helsinkist idapool asuva Kaunissaari lähedal merel seilava jahiga, milles breikamas tuttav HELSINKI 71. Jahis kasutatava käsijaama kõrgus merepinnast ligikaudu 1 m, aga signaal 5/6-7. Side kaugus ~ 90 km.



Minu PMR446 tehnika


   Sidetestideks 70 cm vabakasutuse lainealadel kasutan firma  K-PO  PMR446 / LPD433 Dual Band profikäsijaama
MT- 4000L.

  

 Nii näeb välja jaam kogupikkuses, selle esipaneel ja tagant akude/patareide pesa (ilma kaaneta)


   Kavatsus oli osta korralik käsijaam, millel nii PMR446 kui LPD433 lainealad, sest eriti huvitav on testida, kui kaugele on võimalik sidet saada ka mikrovõimsuse, 10 mW -iga LPD lainealas.
   Kuna selle mudeli kohta leidsin erinevate maade internetifoorumites ainult positiivseid hinnanguid (eriti selle hinna ja kvaliteedi suhtest), tekkiski soov omale nimelt see jaam muretseda.
   Kahjuks Eestis seda mudelit müügil ei leidunud, nii et tuli hakata otsima interneti kauplustest ja nende seast parima pakkumise sain Saksa internetikauplusest NEUNER.

   Nüüd on MT-4000L olnud mul kasutusel juba mitmed aastad ja olen aparaadiga väga rahul, nii selle hea tundlikuse, helikvaliteedi kui ka käsitsemismugavuse poolest.
   Eriti mugav on see, et toiteks sobivad nii akud kui patareid. Juhul kui välitingimustes akud tühjaks saavad, on võimalus lähimast kauplusest või bensiinijaamast osta asenduseks patareid ja lobisemine jätkub.
   Samuti see, et akud / patareid on just "AA" tüüpi, millede mahtuvus on tunduvalt suurem kui "AAA" tüüpi vastavatel (kasutan DURACELL AA 2650 mAh akusid ja need töötavad tõesti kaua).


TEHNILISED ANDMED
Sagedus PMR446   446.00625 MHz - 446.09375 MHz (8 kanalit 12,5 kHz sammuga)
Sagedus LPD433   433,075 MHz - 434,775 MHz (69 kanalit 25 kHz sammuga)
Antenn   1/4 λ ~17 cm (mitte eemaldatav)
Toide   4 tk AA tüüpi akut või patareid (4,8 V - 6 V)
Saatevõimsus   500 mW "HI" või 50 mW "LO" PMR kanalitel ja 10 mW LPD kanalitel    
Modulatsioon TX/RX   FM (F3E)
Deviatsioon   TX +/- 2,5 kHz (max.)
Vastuvõtja tundlikus   < 0,30 µV / 12 dB SINAD
Vahesagedus   esimene 21,4 MHz, teine 455 KHz
MS väljundvõimsus   240 mW (< 8% moonutusi maksimaalsel helitugevusel)
Helisagedusriba   300 Hz - 3000 Hz
Mikrofoni ja telefoni pesad   2,5 mm ja 3,5 mm standardpesad
Töötemperatuurid   -20° - +55°
Gabariidid   57 mm x 45 mm x 121 mm (ilma antennita)
Kaal ilma akudeta/patareideta   135 grammi
ERINEVAD FUNKTSIOONID
BATTERY SAVER   Vähendab tunduvalt voolutarvidust vastuvõtul valverežiimis
CTCSS   38 selektiivkutsungit (67,0 Hz - 250,3 Hz)
CALL ALERT   5 erinevat kutsetooni
SQUELCH   Kahinalukk (väljalülitatav)
SCAN   Kanalite skaneerimine
DUAL- WATCH   Kahe kanali samaaegne jälgimine
VOX   "Käed vabad" funktsioon (lülitub saatele häälega)
ROGER PEEP   Saate lõpupiiks (väljalülitatav)
KEYTONE   Klahvitoon (väljalülitatav)



Tagasi algusesse