Avaleht

Levi lühilainel

Elementaarset

CB lainealad

CB tehnika

QSL kaardid

PMR 446 MHz

CLUB 3Ø4

H A M

Skeemid

Kodukootud

Ringhääling

Galeriid

Varia

Universum

Müsteerium

Mina ise

Amburi koduleht           Fotodele tardunud hetki läbi aegade           Amburi koduleht

Kõigepealt Eesti lipust
Elu on seiklus läbi aegade Kas tunned Eestimaad? Järelpõlv



               

 

See, eelmise sajandi viiekümnendate algul minu vanaema Anete õpetatud salmike on ikka aegajalt
mälusoppide unustusehõlmast esile kerkinud ja uuesti ehedaks muutunud kaheksakümnendate lõpus . . .

 

     

              Minu vanaisa, vanaema (paremal)         Vanaema minu isaga 1920-te alguses.
ja vanaema vanem õde 1910-tel.                                                                   

 

   Pisikese poisina oli väga huvitav aegajalt vaadata vanaema mahukat fotoalbumi, kus oli palju vanu, juba eelmise sajandi algusaegade fotosid erinevatest inimestest, sündmustest ja paikkadest. Ka vanaisast, keda minu sünniajaks enam polnud.

   Sealsamas fotoalbumi vahel oli krabisevast paberist ümbrises ka väikene siidist taevasinine-must-valge lipp.
   Meie kodus seisis kirjutuslaual Pikk Hermanni torniga lipualus, mille vardas oli sama suurune, aga punane, sini-valgete lainetega lipp. Minu pärimise peale, mis lipp see siin albumi vahel on, vastas vanaema, et see ongi tegelikult õige Eesti lipp, aga praegu ei tohi seda Toompea torni vardasse heisata. Ei saanud tol ajal sellest veel õieti aru miks, aga vanaemale antud lubadust, et see albumi vahel olev lipuke on meie saladus, mida teised ei tohi teada, hoidsime vennaga kindlalt.

   Küsimusele, miks sellel lipul sellised värvid on, vastas vanaema niimoodi: "Need kolm värvi sümboliseerivad neid kolme elementi, mis on eestlasele elamiseks vajalikud.
   Sinist taevast tärkamiseks, Musta mulda kasvamiseks, Valget rahu olemiseks. Ülejäänuga saab eestlane juba ise hakkama."

   Ja tõesti, sajandeid kestnud orjapõlve, võõramaiseid vallutajaid ja okupante trotsides, on eestlane suutnud säilitada oma idenditeedi, keele ja vabadusemeele, saavutanud oma targa talumeheliku jonniga selle, mida paljud suuremadki rahvad pole suutnud, omariikluse.

   Ausalt öeldes, ka 1980-te keskel, ikka albumi vahel olevat kaunist lippu vaadates polnud veel usku, et see võiks kunagi taas Eesti riigi lipuks saada. Aga 16. novembril 1988 olin ka mina koos rahvaga Toompea lossi platsil piketeerimas selle unistuse saavutamiseks.
   Ja nüüd lehvib see taevasinine-must-valge siidilipp jälle uhkelt Pikk Hermanni torniga lipualuse vardas . . . meie kodus . . .

   Kahjuks on Eesti iseseisvuse taastamise järel võimu juurde jäänud nõukogudeaegsed "kunstnikud" omavoliliselt võõbanud Eesti Vabariigi õigusjärgse riigilipu taevasinise tahmakarva potisiniseks, sonides mingist lipu rukkilille sinisest.
    Rukkilill on Eesti rahvuslill, aga selle värvil pole midagi pistmist Eesti Vabariigi õigusjärgse riigilipu taevasinise värviga (Pantone 298 C ennesõjaaegse värvitabeli järgi). Seda enam, et rukkilill kuulutati Eesti rahvuslilleks alles 1968. aastal.

   Suuremal osal lippudest erinevatel trükistel, toidukaupade pakenditel, ka kaupluste hinnasiltidel ja isegi Eestit esindavate sportlaste spordiriiete embleemidel pole lipu taevasinine isegi mitte potisinine vaid mäkerdatud lausa pajapõhja siniseks.
   Kust on võetud selline omavolitsemise õigus, solkida suvaliselt Eesti Vabariigi ametliku riigilipu värvi?

   Tahestahtmata tekib küsimus, kas nn "taasiseseisvunud" Eesti Vabariigi riigilipu värvi on tahtlikult muudetud rõhutamaks, et praegune, teine vabariik pole okupatsioonieelse Eesti Vabariigi õigusjärgne?

 

           

        Eesti Vabariigi riigilipp (1918 - 1940).         "Taasiseseisvunud" Eesti Vabariigi riigilipp.
                                                                                        (nüüdse lipu etalonilt)

 

    Aga, olenemata selliste Eesti riigilipu "uuendajate" tegelikest motiividest, usun. . . tsiteerides Kalevipoega:
   "Aga ükskord algab aega. . .", mil Eesti lipul taas lööb särama kirgas sinine taevas. Küll siis hakkab viimasel ajal tusatsema kippuv Eesti rahvas samuti jälle särama.


Eesti Üliõpilaste Selts eksponeerimas Eesti esimest sini-must-valget lippu

See lipp pühitseti Eesti Üliõpilaste Seltsi lipuna 4. juunil 1884. aastal.
Sama värvikombinatsioon kinnitati peale Eesti iseseisvumist 1918. aastal Eesti Vabariigi riigilipuks.


Lipp, mille all kuulutati välja Eesti Vabariik

1918. aasta 23 veebruaril luges Pärnus Endla teatri rõdult advokaat Hugo Kuusner rahvale ette Eesti iseseisvuse manifesti, millega kuulutati välja Eesti Vabariik. Tema kõrval rõdul seisis Tõnis Hiibus, hoides üleval suurt sini-must-valget lippu,
just sedasama lippu, mida fotol hoiab käes Helmut Aasamäe, kelle pere on seda hoolikalt säilitanud läbi aegade.


ESTO päevade õigetes värvides Eesti Wabariigi riigilipp,
mille kohalikud potisinise kummardajad poliitikud ja kunstnikud
võiks lippude trükkimistel omale eeskujuks võtta.

*       *       *

   Ja ennäe imet, 5. 07. 2014 aasta laulupeo rongkäikul Tallinnas oli juba üsna rohkesti säravaid taevasiniseid-must-valgeid Eesti Vabariigi riigilippe ning säravate nägudega inimesi neid kandmas ja nendega lehvitamas. Ja veel rohkem lauluväljakul.
   Lugupidamine neile, kes üritavad Eesti Vabariigi õigusjärgset riigilippu ja sellega ka Eesti riigi õigusjärgsust taastada!

   Jääb vaid loota, et ka ülejäänud kunstnikud ja trükkalid lõpetavad Eesti Vabariigi riigilipu mõnitamise ja hakkavad seda kaunist lippu maalima ja trükkima õigetes värvides (ka Toompeal Pikk Hermanni tornis lehvivat).

   Kahjuks 2019. aasta suurel, 150. aastapäeva juubelilaulupeol olid lauluväljakul müügil jälle ainult Tallinna lipuvabriku nn "teise vabariigi" potisinised-must-valged lipud.




Sinist taevast tärkamiseks     Musta mulda kasvamiseks     Valget rahu olemiseks        

 

Elu on seiklus läbi aegade


Saagu valgus . . .


Mina (paremal) koos vanema vennaga 1940-te lõpus.


Ja 1970-te alguses (keskel ühe põlve peal) "tsivilisatsiooni äärealadel".


Sellel, samuti vanal fotol koos abikaasa Inge ja ühe "kauge sugulasega",
kelle liigikaaslastel oli au käia kosmoses enne inimesi.


Sellel värskel fotol koos abikaasaga ühe Tallinna suurkuju seltsis istumas.


Tütretütre Kertuga Tallinna Merepäevadel 2013, külastamas "Adam Johann von Krusensterni"...


... ja veidi kaasaegsemat alust.


Lodjaga "Jõmmu" seilamas Emajõel ja Võrtsjärvel. Juuli 2013.

Varsti peale Jõmmu Emajõe suudmest järvele väljumist maandus see väike rändur minu särgi varrukale
ja hoidis seal ennast kramplikult kinni kuni üle järve Oiu sadamani, siis jätkas rahumeeli oma teekonda.


Firma suvepäeval oma tähemärgi järgi saadud hüüdnime au kaitsmas.


Raadioamatööride suvelaagris 2013.
Põhjamaalane Markus, Lõunamaalane Lucy ja Pool-põhjamaalane Mati.


Põhjanaabrite juures Suomenlinnas, allveelaeva "Vesikko" kõrval.


Lõunanaabrite juures tutvumas nende hobilennundusega.




Kas tunned Eestimaad?



Jaapani aias olete käinud?


Või Panga pangal?


Aga Gulliveri kuningriigis?


     

Kas Hawaii rannas ...?                                                               ... ja kuumas preerias?
                                                                                                            Kas vesi... või viirastus?


Minu QTH   Minu QTH

Ühe "Nautiluse" pardal.
Tütretütar Kertu valmistumas veealuse maailmaga tutvuma, mina veepealset ümbrust jälgimas?


Ookeaniauriku "Titanic" tekilt peasaali viival suurel trepil?


Imetlemas jäämägede kunstiteoseid?


Jalutuskäigul üle mere Pakri saartele . . .


. . . ja paar aastat hiljem Võrtsjärve Tondisaarele 25.02.2018.

 

Peaaegu kohal.


 

Puhkehetk mammutitekülas.


Vabariigi sünnipäeval koos Varbola linnuse vahvate valvuritega. 24.02.2016.
Linnus, mida kogu selle pika eksisteerimisaja jooksul ei suutnud vallutada ükski võõramaiste piirajate vägi.


Mõnusa söögikoha ees Võrus.


Järjekordselt matkaradadel, seekord Eestimaa kaunitel saartel.
"Maadeuurijad" Mati, Kristjan ja Pille (pildimeistriks Inge).




Järelpõlv



"Tütred ei sünni, tütred tulevad südamest!"

                                                                                            (6 aastane tütretütar Kertu)

     

Koos abikaasa ja tütardega Tallinnas Hirvepargis karu kõrval 1979. aastal.


Tütred Anne ja Pille 1981. aastal.


Meie pere Tabasalu ühisgümnaasiumis, noorema tütre Anne lõpuaktusel.

 

*       *       *

 

     

Vanem tütar Pille oma töö ja hobi kütkes, suvel ja talvel.

Pille spordifotode galeriid


     

Pille teine hobi: Vasakul, esimene "Mosseralli" ja paremal, Mosseliiga algusaegade rallisprindil "Apelsini" roolis.


     

Selles "Sirtsus" Pille kaardilugejana, koos paarimehe Kristjaniga, rahvusvahelisel ajakirjanike rallil Leedus,
mille programmi kuulus ka vigursõidu katse Segway'del kaardilugejatele. Juuni 2013.


Ka "ralli" treening. Pille kõikuvas trenažöörautos täpsust harjutamas.

 

*       *       *

 

Aasta võrra noorem tütar Anne koos oma tütre Kertuga TTÜ õuel,
peale arhitektuuri eriala magistrikraadi ja diplomi kätteandmise tseremooniat. 20.06.2016.

Üks Anne projekteeritud hoonetest


     

Anne koos oma tütre Kertuga loomaaias. Suvi 2012.


3 aastane tütretütar Kertu loomaaia pronkspelikani seltsis. suvi 2012.


Kaks "kalameest" enne edukaks kujunenud kalapüüki Paatsalus. August 2013.
Kertu koos oma issi Argoga kalapüügi varustust üle vaatamas.


Peaaegu nelja-aastane Kertu koos emmega talisprindil. Märts 2013.


     

Kertu talisprindil, oma isa poolt kolmerattaliseks ümberehitatud võrri testimas.
Ja soe marjatee peale tuulist testi. Märts 2013.


Tütar Anne, Kertu ema kardi roolis, talisprindil. Märts 2013.


Väimees Argo, Kertu isa kardi roolis, talisprindil. Märts 2013...


... Ja suvisel kardivõistlusel "Rannarootsi Grand Prix 2012", retrokartide klassis. Mai 2012.


Ka ühe hobujõuline tuleb ära testida. Mai 2014.


     

Peale kesklinnast vanaema ja vanaisa kõrval laulupeo rongkäigus marssimist väike puhkus ja jäätis Kadriorus.
Siis, pärast tuliseks kõnnitud taldade meres jahutamist, lennuka sammuga edasi laulupeole. 05.07.2014.


     

  Tütretütar Kertu ise treeningul Tabasalu kardirajal...                           ja rajalt boksi sõitmas.                              
(Kuna õhutemperatuur oli +31° varjus, ei tahetud tunkesid selga tõmmata) August 2014.


Kertu oma esimese kardivõistluse stardis Rapla kardirajal, number 8 all. August 2014.


Ja kihutamas võistlusrajal. August 2014.


     

Koos isaga Põltsamaa kardirajal, võistlejate rivistuses ja võistluse järel õnnelikuna,
peale auringi noorima kihutaja tammepärjaga. September 2014.


Talvekart 2015, Rapla kardirada. Kertu koos isa Argoga ettevalmistumas stardiks. 31.01.2015.


Talvekart 2015, Rapla kardirada. Võistluse järel juunioride klassi II koha auhinnapoodiumil. 31.01.2015.


Talvekart 2016, Tabasalu kardirada. 13.02.2016        

     

Kertu isaga, valmistumas järjekordseks sõiduks.                                         Stardi ootel...                                            


... ja taas kihutamas võistlusrajal. 13.02.2016.
Kahepoolne raadioside võimaldab isa Argol vajadusel ka võistluse ajal õpetusi jagada.


Tabasalu kardirada 05.03.2016. Eduka talvehooaja lõpetamine.
(6 aastane Kertu keskel).


Veel üks tütretütre hobi

Juunioride Judovõistluse autasustamisel (hõbedane Kertu pildil punase vööga). 02.04.2016.


Kardispordi Eesti meistrivõistluste avaetapp, Tabasalu. 15.04.2017.

     

Kertu uues varustuses Tabasalu kardirajal.


Talvekart 2018, Alesti kardirada. 10.02.2018

Isa Argo ja tütar Kertu, mõlemale oma klassis esikoht!


Kardispordi Eesti meistrivõistluste 2018. aasta 4. etapp. Hiiumaa, Käina. 27.07.2018.

     

Kertu Micro klassi III koha auhinnapoodiumil.                                         III koha medal ja karikas.    


Prokart Eesti 2 etapp, Aravete. 11.08.2018,

     

Kertu Prokardi oma klassi II koha auhinnapoodiumil ja meeskondliku III koha auhinnapoodiumil.


Väike sõjatants sõitude vahel.


Eesti meistrivõistluste 2019. aasta 4. etapp, Rapla. 13.07.2019.

Kertu Rapla kardirajal.



Tagasi algusesse