Avaleht

Levi lühilainel

Elementaarset

CB lainealad

CB prefiksid

CB 27 MHz DX

CB tehnika

QSL kaardid

PMR 446 MHz

CLUB 3Ø4

H A M

Skeemid

Kodukootud

Galeriid

Varia

Universum

Mina ise

Linke ja pilte maailmaruumi uurimisest

Meie Päikesesüsteem Aeg tõusta hällist!
Suuremad kosmoseagentuurid ESA - ESO - SF RFSA ISRO CNSA JAXA CSA NASA Eraagentuurid
Missioonid ISS ARISS ARS Kuu Merkuur Veenus Marss Päikesesüsteemi hiidplaneedid
Asteroidid ja komeedid Aknad maailmaruumi Iidsed müsteeriumid

 

                                                                                                                                                                                           


Meie Päikesesüsteem



Päikesesüsteemi planeedid ja nende omavahelised suurused

Solar system - Päikesesüsteem

The planets today - Päikesesüsteemi planeetide hetke asukohad Päikese ümber

    Kuigi kõigi kaheksa planeedi tiirlemisperioodid on väga erinevad, kohtuvad nad aeg ajalt ka sirgjoonel ühelpool Päikesest.
    Päikesele lähimad viis planeeti, Merkuur, Veenus, Marss, Jupiter ja Saturn satuvad Maaga ühele joonele paar korda sajandi jooksul, eelmisel korral oli see 2000. aasta 5. mail, järgmisel korral 2040. aasta 8. septembril.
    Kaks välimist planeeti, Uraan ja Neptuun, satuvad omavahel lähiseisu umbes iga 172 aasta tagant ja kõik kaheksa planeeti on samaaegselt enam-vähem sirges reas ühelpool Päikest alles 2854. aastal.


Päikesesüsteemi kääbusplaneedid ja nende suurused, võrreldes Kuuga

(kauguse järjekorras Päikesest)

Ceres - Ceres

Päikesele lähima kääbusplaneedi Ceres'i orbiit asub Marsi ja Jupiteri vahel asteroidide vöös.
Ülejäänud kääbusplaneetide orbiidid asuvad kõik planeet Neptuuni orbiidist kaugemal.

Pluto - Pluuto

Pluuto - Planeet, mis hiljuti nimetati ümber kääbusplaneediks, osutus kosmosesondiga "New Horizons" lähemalt uurides,
nii oma ehituselt kui ümber tiirlevate viie kuuga, ikkagi rohkem päikesesüsteemi täieõiguslike planeetide hulka kuuluvaks.


Päikesesüsteemi planeetide looduslikud kaaslased (kuud)

List of natural satellites


Päikesesüsteemi müütiline planeet X

Kas päikesesüsteemi üheksas planeet või punaseks kääbuseks hiibunud kunagine Päikese kaksiktäht?

Planeet X - Nibiru - Nemesis - Päikesesüsteemi müütiline planeet,
mille kohta leidub andmeid juba iidsetelt Sumeritelt, kes teadsid päikesesüsteemi kõiki planeete.
Ligikaudu 6 korda suurem Maast, tiirlemisperiood elliptilisel orbiidil ümmarguselt 3600 aastat.

    P.S. Tänapäeval pole selle müütilise planeedi asukohta suudetud leida.




Aeg tõusta hällist!


Per aspera ad astra!


4. oktoober 1957
Esimene Maa tehiskaaslane, Sputnik 1, kosmoseajastu väljakuulutaja Maal


       

12. aprill 1961                                                             20. juuli 1969          
Esimene inimene kosmoses, Juri Gagarin             Esimesed inimesed teisel taevakehal, Kuul,   
                                                                                        Neil Armstrong ja Buzz Aldrin.
                                                                                          Keskel orbitaalmooduli piloot Michael Collins


Esimene sõnum Maalt teistele tsivilisatsioonidele, graveerituna kuldsele metallplaadile,
2. märtsil 1972 Maalt startinud ja esimese kosmosesondina päikesesüsteemist lahkunud Pioneer-10 korpusel


All Topics A-Z - Kõik NASA-ga seotud kosmoseuuringud ja missioonid (tähestiku järjekorras)

    Tänaseks on erinevad riigid saatnud Maa orbiidile tuhandeid satelliite, millest paljud on oma eksisteerimise ka lõpetanud, põledes ära Maa atmosfääris, aga pidevalt suurenev hulk vanu, töö lõpetanud satelliite koos neid üles viinud kanderakettide viimaste astmetega, jätkavad veel tiirlemist orbiidil, tekitades nüüd juba kasutu kosmoseprügina üha suureneva kokkupõrke ohu uute orbiidile saadetavate satelliitidega ja eriti mehitatud kosmoseaparaatidega. See on probleem, mis vajab kosmose edasiste uurimiste käigus kindlasti lahendamist.

Stuff in space - Orbiitidel tiirlevaid satelliite ja nende jäänuseid (kosmoseprügi)




Suuremad kosmoseagentuurid

List of orbital launch systems - Erinevate maade kanderakette



Euroopa kosmoseagentuur  

       

European Space Agency - Euroopa Kosmoseagentuur ESA

ESA TV - Euroopa kosmoseagentuuri  ESA TV


Galileo - Global Navigation Satellite System (GNSS)
Euroopa kosmoseagentuuri  ESA satelliit-navigatsioonisüsteem

Uus, ESA satelliit-navigatsioonisüsteem Galileo
hakkab selle valmimisel koosnema 30-st kõrgorbiidil ringlevast satelliidist


Järjekordsed neli Galileo navigatsioonisatelliiti (15, 16, 17, 18) enne kanderaketile Ariane 5 paigutamist.
Need lennutati orbiidile 17. novembril 2016. aastal


Selline näeb välja üks Galileo seni orbiidile saadetud 18-st navigatsioonisatelliidist Maa orbiidil



Eesti kosmosebüroo 

         

 

Estonian Space Office - Eesti Kosmosebüroo ESO

ESTCube - Eesti tudengisatelliidi programmi koduleht

Eesti Kosmosebüroo - ESTCube-1 Eesti esimene satelliit

Eesti esimene kosmosepääsuke ESTCube-1


Satelliidi ESTCube-1 tehtud foto Eestist (Eestis konstrueeritud ja valmistatud kaameraga)


ESTCube-2 - Estonian Student Satellite-2

Selline hakkab välja nägema järgmine Eesti tudengisatelliit ESTCube-2



Soome kosmosebüroo 

         

 

Space Finland - Soome Kosmosebüroo Space Finland

Soome esimene kosmosepääsuke Aalto-2 startis 18. aprillil 2017 kanderaketiga "Atlas-V"
rahvusvahelisse orbitaaljaama ISS varustuskonteineris Cygnus,
Orbitaaljaamast saadeti Aalto-2 mikrosatelliitide orbiidile lennutamise seadme kaudu ettenähtud orbiidile ümber Maa.


Mikrosatelliitide väljalennutamise seade rahvusvahelises orbitaaljaamas ISS


Aalto-1 - Soome tudengisatelliidi programm

Soome tudengisatelliit Aalto-1 saadeti orbiidile teisena

Esialgne stardiaeg 400 -750 km kõrgusele elliptilisele polaarorbiidile "SPACEX" kanderaketiga Falcon-9
oli planeeritud 2016. aasta kevadele, aga tõrgete tõttu kanderaketiga venis ooteaeg pikaks
ja lõpuks vahetati see India kanderaketi "PLSV" vastu, mis viis satelliidi orbiidile 23. juunil 2017.

Satelliidi Aalto-1 UHF saatjad töötavad sagedustel 437,22 MHz ja 2,402 GHz.



Venemaa kosmoseagentuur  

           

Russian Federal Space Agency - Venemaa Kosmoseagentuur Roscosmos

TV Roscosmos - Venemaa kosmoseagentuuri Roscosmos  TV


Kosmoseveteran tööhobune, kanderakett R-7 järjekordse kosmoselaevaga Sojuz teel stardiplatsile


Lunohod 1 - Esimene kaugjuhitav liikursond Kuul

     

Sellised nägid välja 17. novembril 1970 Kuule laskunud Lunohod 1 maandumismoodul ja Kuukulgur


MIR - Kosmose orbitaaljaam MIR

Esimene mitmest moodulist koosnev kosmose orbitaaljaam MIR
(Orbiidil 20 veebruar 1986 - 2 märts 2001)



India kosmoseagentuur  

           

Indian Space Research Organisation - India Kosmoseagentuur ISRO


       

India esimene Kuu satelliit Chandrayaan-1 montaažialusel ja kanderakett GSLV-F01 stardiplatvormil


India enda, projekteerimisel olev, kolmekohalise meeskonna- ja maandumiskapsliga kosmoselaev



Hiina kosmoseagentuur  

           

China National Space Administration - Hiina Kosmoseagentuur CNSA

Space TV CNSA - Hiina Kosmoseagentuuri tutvustav TV


6. detsembril 2013 Kuule laskunud Hiina esimese Kuu missiooni Chang'e-3 maandumismoodul,
pildistatuna Kuukulgurilt


Hiina esimese Kuu missiooni Chang'e-3 Kuukulgur "Nefriitjänes", pildistatuna maandurilt
(kahjuks lakkas varsti peale maandurilt mahasõitmist toimimast)


China National Space Station - Hiina kavandatav rahvuslik kosmose orbitaaljaam Tiangong-3

Selline hakkab välja nägema hiinlaste kavandatav rahvuslik orbitaaljaam Tiangong-3



Jaapani kosmoseagentuur  

           

Japan Aerospace Exploration Agency - Jaapani Kosmoseagentuur JAXA


       

Jaapani transpordilaev Kounotori-3 orbiidil, teel varustuslastiga orbitaaljaama ISS
ja selle kanderakett H-IIB stardiplatvormil enne väljasaatmist


Rahvusvahelise orbitaaljaama ISS Jaapani moodul



Kanada kosmoseagentuur  

           

Canadian Space Agency - Kanada Kosmoseagentuur CSA


Kanada robotkäsi Canadarm-2 orbitaalajaamas ISS,
transpordilaevade põkkamiseks ja astronautide abistamiseks välitöödel


Kanada astronaudid David Saint-Jacques (vasakul) ja Jeremy Hansen



Ameerika Ühendriikide kosmoseagentuur  

         

National Aeronautics and Space Administration - USA Kosmoseagentuur NASA

NASA TV - USA kosmoseagentuuri  NASA TV (Näitab pidevalt huvitavaid saateid)


Skylab - Kosmose orbitaaljaam Skylab

USA esimene kosmose orbitaaljaam Skylab
(Orbiidil 14 mai 1973 - 11 juuli 1979)


Space Shuttle - USA kosmosesüstikute programm

STS-135 - USA kosmosesüstikute programmi viimane missioon

       

Missiooni STS-135 süstik Atlantis stardiplatvormil ning selle meeskond
Rex Walheim, Doug Hurley, komandör Chris Ferguson ja Sandy Magnus


Tagasi maapeal

Space Shuttle Atlantis from the Inside - Kosmosesüstik Atlantis seest



ORION - USA uus mitmeotstarbeline kosmoseprogramm

       

Kosmoselaeva Orion meeskonna- ja maandumiskapsel ning selle kanderakett SLS (Space Launch System)


Kosmoselaeva Orion meeskonna- ja maandumiskapsli nelja- ja kuuekohaline variant


NASA vanema- ja uue põlvkonna kanderakettide omavahelised suurused

Orion Soars on First Flight Test - 5. detsember 2014. Kosmoselaeva ORION esimene, mehitamata testlend
(seekord veel kanderaketiga Delta IV)




Kosmosetehnoloogia eraagentuurid


Riiklike kosmoseagentuuride kõrval on hakanud kosmosetehnika väljaarendamisega tegelema ka erafirmad,
kes üritavad töötada välja odavamaid tehnoloogiaid inimeste kosmosesse viimiseks ja tagasitoomiseks,
et hakata pakkuma seda teenust riiklikele kosmoseagentuuridele.


Space Exploration Technologies Corporation (SPACEX)


SPACEX

Space Exploration Technologies Corporation kosmoseraketi meeskonna- ja maandumiskapsel Dragon V2

SPACEX Dragon V2 - Meeskonna- ja maandumiskapsli esitlus



Boeing Crew Space Transportation (CST) System


CST-100 Starliner

Firma Boeing väljatöötatud kosmoseraketi meeskonna- ja maandumiskapsel CST-100 Starliner

CST-100 Starliner - Meeskonna- ja maandumiskapsli esitlus




Missioonid


Ignore observers while exploring the universe!


Rahvusvaheline kosmose orbitaaljaam ISS

Off the Earth, for the Earth

International Space Station - Rahvusvahelise kosmosejaama ISS koduleht

International Space Station TV - Rahvusvahelise kosmosejaama ISS live TV

Rahvusvaheline kosmose orbitaaljaam ISS koos põkkunud kosmoselaevadega


Orbitaaljaama kaitseluukidega vaatluskuppel

Assembly of the ISS - Rahvusvahelise kosmosejaama ISS erinevad segmendid ja moodulid

ISS real time tracking - Rahvusvahelise kosmosejaama ISS interaktiivne liikumiskaart



Amatöörraadioside rahvusvahelises kosmosejaamas ISS

Amateur Radio on the ISS - Amatöörside rahvusvahelises kosmosejaamas ISS

KE5FYE, NASA astronaut Sandra Magnus rahvusvahelises kosmosejaamas ISS, sideseansil raadioamatööridega


IZØUDF, ESA astronaut Samantha Cristoforetti rahvusvahelises kosmosejaamas ISS, sideseansil raadioamatööridega

Radio frequencies on the ISS - Rahvusvahelises kosmosejaamas ISS kasutatavaid raadiosagedusi




Amatöörraadioside satelliidid


Amateur radio satellites - Amatöörside satelliitide interaktiivne liikumiskaart        

Esimene amatöörside satelliit

Esimene amatöörside satelliit Oscar1 lennutati Maa orbiidile juba 1961. aasta detsembris




Kuu uurimise missioonid

Moon - Kuu

Moon Explorers - Kõik aegade jooksul Kuud uurima saadetud automaatjaamad ja mehitatud lennud


NASA Kuu uurimise mehitatud missioonid

The Apollo missions - Kuu uurimise Apollo programm

     

Tähtsaim inimese elutalituse garanteerija avakosmoses, aga ka atmosfäärita taevakehadel nagu Kuu,
on vastupidav ja töökindel vaakumskafander


     

Seni viimase mehitatud Kuu missiooni, 11. detsembril 1972 Kuule laskunud,
kosmoselaeva Apollo 17 maandumismoodul ja kaasasolev Kuumaastur


Kosmoselaeva Apollo 17 astronaudid maasturiga uurimusretkel Kuu maastikul,
võtmas proove teele jäänud suurelt kivirahnult

Apollo 17 mission - Viimase Kuu missiooni video

Lunar "Grand Prix" - Kuumaasturi sõidu demo "Kuu Grand Prix" (Apollo 16 missioonilt)

*


Paar huvitavat fakti kosmose lähinaabrist

Kuu meteoriidikraatrid, olenemata nende suurusest, on kõik praktiliselt ühesuguse sügavusega. Miks?


Kui Apollo astronaudid Kuult orbitaalmoodulisse naastes lasid tõusumoodulil tagasi Kuule kukkuda,
pani see kerge tõusumoodul (2,36 t) Kuu pinna mitmeks tunniks võnkuma, kõmisema nagu tühja tünni. Miks?




Merkuuri uurimise missioonid

Merkuur - Mercury

Mercury missions - Merkuuri uurimise missioonid


3. novembril 1973 startinud esimene Merkuuri uurimise kosmosesond Mariner 10


Arvutute meteoriidikraatritega Merkuuri pind sarnaneb Kuu maastikule,
aga Päikese läheduse tõttu on tunduvalt suurema pinnatemperatuuri kõikumisega (-173°C - +427°C)




Veenuse uurimise missioonid

Veenus - Venus

Venus Explorers - Kõik aegade jooksul Veenust uurima saadetud automaatjaamad


Esimesed Veenuse pinna värvifotod

Nõukogude Liidu Veenuse uurimisprogrammi Venera uurimissondi Venera-13 maandumismoodul
oli esimene Veenusele saadetud sondidest, mis enne liiga kõrge pinnatemperatuuri tõttu töö lõpetamist
jõudis saata mõned värvifotod Veenuse pinnalt.

Soviet space program Venera - Nõukogude Liidu Veenuse uurimisprogramm Venera

       

30. oktoobril 1981 startinud Veenuse uurimissond Venera-13 ja selle maandumismoodul montaažihallis


Üks vähestest planeet Veenuse pinnal tehtud fotodest, kosmosesondi Venera-13 poolt 1982. aastal



Veenuse pinnareljeefi kaardistamine radariga

Kuna Veenust ümbritseva tiheda pilvkatte tõttu on pinna fotografeerimine orbitaalsatelliitidelt võimatu,
kasutas 4. mail 1989 Veenuse poole startinud satelliit Magellan planeedi pinna kaardistamiseks
spetsiaalset radarit VOIR (Venus Orbital Imaging Radar)

NASA space mission Magellan - NASA Veenuse missioon Magellan

       

            Magellan montaažihallis                                       Selline nägi Magellan välja Veenuse orbiidil


Planeet Veenuse pinnarelieef satelliidi Magellan radari VOIR kujutisena




Marsi uurimise missioonid

Marss - Mars

Mars Explorers - Kõik aegade jooksul Marssi uurima saadetud automaatjaamad


NASA Marsi uurimisprogramm kulgurrobotitega

Mars Rowers - Marsi uurimisprogrammi koduleht

Sellised nägid välja järjest kogukamaks muutuvad Marsi kulgurrobotid.
Ees keskel, NASA esimene, 4. juulil 1997 Marsile laskunud Sojourner.
Vasakul, 4. jaanuaril 2004 Marsile laskunud Spirit ja mõõtmetelt identne,
25. jaanuaril 2004 Marsile laskunud Opportunity (pildil ainult üks nendest).
Paremal, 6. augustil 2012 Marsile laskunud, tunduvalt suurem Curiosity


Marsi maastik kulgurroboti Curiosity objektiivide läbi


Lähifoto Marsi ühe paiga huvitavast pinnasevormist, Curiosity objektiivide läbi

*


Paar poleemikat tekitanud fotot Marsist

Kas kellegi kunagise Marsi valduse säilinud "piirikivi"? (fragment Curiosity tehtud panoraamfotost)


Kulgurroboti Curiosity saadetud foto enda varjust Marsi pinnal.
Mille (või hoopis kelle?) vari on vasakul, Curiosity varju kõrval?



ESA Marsi uurimisprogrammi missioon ExoMars

ExoMars - Marsi uurimisprogrammi ExoMars koduleht

14. märtsil 2016 Marsi suunas startinud ESA Marsi uurimisprogrammi uus Marsi sond ExoMars.
Selle maandumismoodul-robot Schiaparelli laskus Marsi pinnale 19. oktoobril 2016 (kahjuks purunes)

ExoMars - ESA Marsisondi ExoMars Marsile lennu animatsioon



India Marsi uurimisprogrammi missioon Mars Orbiter

Mars Orbiter - Marsi uurimisprogrammi Mars Orbiter koduleht

24. septembril 2014 Marsi orbiidile jõudnud, India Marsi uurimise kosmosesond Mars Orbiter


Marsi satelliidi Mars Orbiter tehtud foto süsihappelume mütsist Marsi poolusel


Veidi fantaasialendu

Fragment ühest India Marsi satelliidi Mars Orbiter tehtud Marsi fotost.
Kas ei meenuta veidi Põhja-Euroopa kaarti? Balti meri, Botnia lahe ja Soome lahega,
1. alla jääva Liivi lahe, paremale jääva Hiiu- ja Saaremaa ning 2. ümber oleva Peipsi järvega?




Päikesessüsteemi hiidplaneetide uurimise missioonid

                Jupiter - Jupiter                                           Saturn - Saturn                                   Uraan - Uranus           Neptuun - Neptune

Outer planets missions - Hiidplaneetide uurimise missioonid


Esimene hiidplaneetide uurija

     

3. märtsil 1972 startinud kosmosesond Pioneer 10 oli esimene Päikesesüsteemi hiidplaneetide uurimise sondidest,
samuti esimene kosmoseaparaat, mis peale asteroidide vöö ja Jupiteri lähiuuringuid väljus Päikesesüsteemi piiridest.
Seepärast oli kosmosesondi korpusele kinnitatud kuldne plaat sellele graveeritud sõnumiga teistele tsivilisatsioonidele.
Viimane väga nõrk signaal saadi sondilt 23. jaanuaril 2003 (!), siis oli Pioneer 10 Maast 12 miljardi km (80 aü*) kaugusel. Pärast seda pole kosmosesondi signaale enam vastu võetud.

      * (ingl AU) - astronoomiline ühik - Maa keskmine kaugus Päikesest (149,5 miljonit kilomeetrit)

*


Müütiline planeet Phaeton, asteroidide vöö ja kääbusplaneet Ceres

   

Marsi ja Jupiteri vahel asuv asteroidide vöö tekkis kunagi seal asunud Maa tüüpi planeedi Phaeton'i purunemisel,
kokkupõrke tagajärjel hulkuva* planeediga, paisates igas suunas laiali lugematul arvul erineva suurusega tükke.
Suur osa laialilennanud tükkidest jäid tiirlema samale orbiidile, moodustades ümber Päikese nn asteroidide vöö.
Planeedi tuuma jäänustest moodustus lõpuks samas asteroidide vöös tiirlev, Päikese lähim kääbusplaneet Ceres.
(üks hüpoteesidest)

      * Hulkuvateks planeetideks kutsutakse planeete, mis tähtedevahelises ruumis vabalt ringi liiguvad. Need planeedid on tähesüsteemide moodustumise ajal tõugatud välja oma ematähtede gravitatsiooniväljadest ja liiguvad kosmoses vabalt ringi kuni mõne teise tähesüsteemi gravitatsioonivälja satuvad.

*


Hiidplaneetide uurimise prioriteedid

Prioritize outer planet missions

Virmalised Jupiteri poolustel pole sugugi harukordne nähtus


Kosmosesondi Cassini tehtud kaunis foto Saturnist (Päike jäi planeedi taha)




Asteroidide ja komeetide uurimise missioonid

Asteroids and Comets missions - Asteroidide ja komeetide uurimise missioonid


Maale ohtlikud asteroidid ja komeedid

Komeet Wild 2 (81P/Wild)

Stardust - Uurimisprogrammi Stardust missioon

     

7. 02. 1999 startinud kosmosesond Stardust lähenemas komeedile Wild 2 ja foto selle jäisest tuumast

   Stardust missiooni eesmärgiks oli koguda tähtedevahelist tolmu ja komeedi Wild 2 saba osakesi ning tuua nende näidised tagasi Maale laboratoorseteks analüüsideks. Esimest korda kogus Stardust tähtedevahelist tolmu 22. veebruaril 2000.
   2. jaanuaril 2004 lendas kosmosesond mööda komeedi Wild 2 lähedalt, võttes proove komeedi sabaosakestest ja tehes detailseid ülesvõtteid komeedi ~ 5 km läbimõõduga jäisest tuumast.
   Proovid jõudsid Maale 2006. aastal, kui Stardusti maanduskapsel sisenes Maa atmosfääri ja maandus USAs Utah' osariigis.



Komeet 67P/C-G

Rosetta - Komeedi 67P/C-G uurimisprogrammi Rosetta koduleht

2. 03. 2004. startinud ESA kosmosesondilt Rosetta eraldunud maandumismoodul Philae
laskumas komeedile 67P/C-G. 12. november 2014

Philae facing eternal hibernation - Philae komeedile haakumise animatsioon



Asteroid Bennu

OSIRIS-REx Asteroid Sample Return Mission - Uurimisprogrammi OSIRIS-REx koduleht

8. 09. 2016 asteroidile Bennu startinud ja proovidega Maale naasev kosmosesond OSIRIS-REx
(tagasi Maale koos asteroidi pinnaseproovidega peaks jõudma septembris 2023)

To Bennu and Back - OSIRIS-REx asteroidi missiooni animatsioon




Aknad maailmaruumi



Maailmaruumi uurija, kosmoseteleskoop Hubble

Stardi aeg 24. aprill 1990

Space telescope Hubble - Kosmoseteleskoobi Hubble koduleht

Seni parim maailmaruumi fotograaf, kosmoseteleskoop Hubble Maa orbiidil

Space telescope Hubble images - Kosmoseteleskoobi Hubble kaamerate kaunimad fotod maailmaruumist



Mustade aukude otsija, kosmoseobservatoorium Chandra

Stardi aeg 23. juuli 1999

X-ray Observatory Chandra - Kosmoseobservatooriumi Chandra koduleht

Röntgenkiirguse abil musti auke otsiv kosmoseobservatoorium Chandra Maa orbiidil



Eksoplaneetide uurija, kosmoseteleskoop Spitzer

Stardi aeg 25. august 2003

Space telescope Spitzer - Kosmoseteleskoobi Spitzer koduleht

Eluks sobilike eksoplaneete uuriv kosmoseteleskoop Spitzer oma orbiidil Maa taga, ümber Päikese

   Kosmoseteleskoobi Spitzer seni suurim avastus eksoplaneetide otsingul on Veevalaja tähtkujus, 39 valgusaasta kaugusel asuva päikesesüsteemi Trappist-1 päikese ümber tiirlevad seitse planeeti, millest kolm asuvad elukõlblikus tsoonis.

*

  Elukõlblikuks tsooniks kutsutakse tähtede ümber olevat tsooni, milles tiirlevate planeetide pinnatemperatuurid jäävad vahemiku, kus nende pinnal olev vesi on vedelas olekus. Ainult see võimaldab seal kõrgemate eluvormide tekkimist.
   Sellest tsoonist seespool tiirlevate planeetide pinnatemperatuurid on liiga kõrged, seepärast vett nende pinnal ei leidu.
  Tsoonist väljapoole jäävate planeetide pinnatemperatuurid on liiga madalad ja vett nende pinnal on ainult jäätunud olekus, mis samuti ei võimalda planeedi pinnal kõrgemate eluvormide tekkimist.


Meie päikesesüsteemi planeetidest asuvad elukõlblikus tsoonis ainult Maa ja Marss.
Veenus jääb tsooni servast juba veidi sissepoole.



Kaugete planeetide avastaja, kosmoseteleskoop Kepler

Stardi aeg 6. märts 2009

Space telescope Kepler - Kosmoseteleskoobi Kepler koduleht

Eluvõimalustega planeete otsiv kosmoseteleskoop Kepler Maa orbiidil



Tähtede kaardistaja, ESA kosmoseteleskoop Gaia

Stardi aeg 19. detsember 2013

Space telescope Gaia - Kosmoseteleskoobi Gaia koduleht

Maast 1,5 miljoni kilomeetri kaugusele kaugorbiidile,
Maa-Päikese Lagrange'i punkti L2 saadetud kosmoseteleskoop Gaia

*

    Lagrange'i punktid ehk L-punktid on asukohad kosmoses, kus väikese massiga keha saab kahe, teineteise ümber tiirleva, suure massiga keha suhtes paigal püsida. Nendes punktides tasakaalustavad gravitatsioon ja orbitaalne liikumine teineteist.
    Maa-Päikese-süsteemi vaadates oleks L-punkt selline, mille tiirlemisperiood on võrdne Maaga (1 aasta) ning mille asukoht Maa ja Päikese suhtes ei muutu. Lagrange'i punkte on kokku viis, L1, L2, L3, L4 ja L5, millest kolm esimest on ebastabiilsed, nende asukohad muutuvad väikese raadiuse piires (vt fotol paremal all) ning kaks viimast stabiilsed punktid.


Maa-Päikese Lagrange'i punktid L1, L2, L3, L4 ja L5


X-kiirguste uurija, Jaapani kosmoseobservatoorium Hitomi (Astro-H)

Stardi aeg 17. veebruar 2016

X-ray Observatory Hitomi - Kosmoseobservatooriumi Hitomi koduleht

X-kiirguste uurija, kosmoseobservatoorium Hitomi (Astro-H) Maa orbiidil



Kosmoseteleskoop JWST (James Webb Space Telescope)

Space telescope JWST - Kosmoseteleskoobi JWST koduleht

Kosmoseteleskoobi Hubble järglane, tunduvalt suurema peegliga, ø 6,5 m/25 m², (Hubble ø 2,4 m/4,5 m²)
ja suurema tundlikusega JWST saadetakse kaugorbiidile, Maa-Päikese Lagrange'i punkti L2, 2018. aastal



Järgmise põlvkonna kosmoseteleskoop TESS (Transiting Exoplanet Survey Satellite)

Space telescope TESS - Kosmoseteleskoobi TESS koduleht

Eksoplaneetide avastaja-uurija, järgmise põlvkonna kosmoseteleskoop TESS
saadetakse orbiidile ümber Päikese 2018. aastal




Iidsed müsteeriumid


Mida nii arheloogid kui ajaloolased teavad, aga ametlikult ei tunnista ?


Ainult mõned näited mõtlemisaineks

Sic transit gloria mundi! - Nii mööduv on maailma kuulsus!



Marsi müsteeriumist . . .

   

Planeet Marss, enne kunagise tsivilisatsiooni hävimist ja tänapäeval

Seda võib muidugi pidada utoopiaks, aga viimase aja Marsi uuringud, kulgurrobotite võetud pinnaseproovide struktuur
ja radiatsiooni jäljed viitavad, et Marsil kunagi eksisteerinud elu ei hävitanud looduse apokalüpsis vaid tuumakatastroof !



. . . ja tänapäeva Maast

Kas inimkond Maal suudab, ennast hävitamata, jõuda kõrgeimale arenguastmele ?

       

Planeet Maa tänapäeval ja selle ainuvõimalikud tuleviku perspektiivid, kui Maal peaks puhkema totaalne tuumaheitlus


Õnneks ei lasta sellel juhtuda


   













Tagasi algusesse