Avaleht

Levi lühilainel

Elementaarset

CB lainealad

CB prefiksid

CB tehnika

QSL kaardid

PMR 446 MHz

CLUB 3Ø4

H A M

Skeemid

Kodukootud

Ringhääling

Galeriid

Universum

Mina ise

Varia

Linke ja pilte universumi uurimisest

Meie Päikesesüsteem Aeg tõusta hällist!
Suuremad kosmoseagentuurid ESA - ESO - SF RFSA ISRO CNSA JAXA CSA NASA Eraagentuurid
Missioonid Maa ISS HAMsat Kuu Päike Merkuur Veenus Marss Jupiter Saturn Uraan Neptuun
Kääbusplaneedid, asteroidid ja komeedid Aknad universumi
Müsteeriumid Maavälised portaalid Meie müstiline DNA Iidsete tsivilisatsioonide jälgedel

 

                                                                                                                                                                                           


Meie Päikesesüsteem



Päikesesüsteemi planeedid ja nende omavahelised suurused

Solar system - Päikesesüsteem

The planets today - Päikesesüsteemi planeetide hetke asukohad ümber Päikese

    Kuigi kõigi kaheksa planeedi tiirlemisperioodid on väga erinevad, kohtuvad nad aeg ajalt ka sirgjoonel ühelpool Päikesest.
    Päikesele lähimad viis planeeti, Merkuur, Veenus, Marss, Jupiter ja Saturn satuvad Maaga ühele joonele paar korda sajandi jooksul, eelmisel korral oli see 2000. aasta 5. mail, järgmisel korral 2040. aasta 8. septembril.
    Kaks välimist planeeti, Uraan ja Neptuun, satuvad omavahel lähiseisu umbes iga 172 aasta tagant ja kõik kaheksa planeeti on samaaegselt enam-vähem sirges reas ühelpool Päikest alles 2854. aastal.


Päikesesüsteemi kääbusplaneedid ja nende suurused, võrreldes Kuuga

 

    Lisaks planeetidele tiirlevad ümber Päikese kaks nn asteroidide vööd, millest sisemine asub Marsi ja Jupiteri vahel ning koosneb suurelt osalt seal kunagi asunud ja purunenud planeedi Phaeton tükkidest.
    Välimine, Kuiperi vöö asub planeet Neptuunist kaugemal laial alal ja koosneb Päikesesüsteemi moodustumise ajal sinna jäänud ja ka hiljem Päikese gravitatsioonivälja sattunud erineva suurusega asteroididest ning jääkamakatest koosnevatest komeedisarnastest taevakehadest.
    Kääbusplaneetidest Päikesele lähima planeedi Ceres'i orbiit asubki Marsi ja Jupiteri vahelises, sisemises asteroidide vöös. Ülejäänud kääbusplaneetide orbiidid asuvad kõik välimises, Kuiperi vöös.

 

Kuiperi vöös asuvad Päikesesüsteemi väikeplaneedid.
Kuiperi vöö välisserva jääb ka 2014. aastal avastatud, ~35 km läbimõõduga asteroid 2014 MU69 (Ultima Thule),
mis on NASA kosmosesondi New Horizons kaugeimaks uurimisobjektiks Pluuto järel.


Päikesesüsteemi planeetide looduslikud kaaslased (kuud)

Moons in our Solar System


Päikesesüsteemi müütiline planeet X

Planeet X - Nibiru - Nemesis

Kas päikesesüsteemi üheksas planeet või punasest kääbusest Päikese kaksiktäht?

Päikesesüsteemi müütiline planeet, mille kohta leidub andmeid juba iidsetelt Sumeritelt,
kes teadsid päikesesüsteemi kõiki planeete.
Ligikaudu 6 korda suurem Maast, tiirlemisperiood elliptilisel orbiidil ümmarguselt 3600 aastat?

 

  Tänapäeval pole selle müütilise planeedi asukohta suudetud leida, aga Kuiperi vöö välisserva jäävate, kuue kõige kaugema asteroidi ebatavalised orbiidid viitavad siiski üheksanda planeedi olemasolule, mille gravitatsioon mõjutab nende liikumisi.





Aeg tõusta hällist!


Kosmonautika pioneerid

       

    Sergei Koroljov                            Konstantin Tsiolkovski                        Verner von Braun.

 
Per aspera ad astra!

4. oktoober 1957
Esimene Maa tehiskaaslane, Sputnik 1, kosmoseajastu väljakuulutaja Maal.


   

12. aprill 1961                                                             20. juuli 1969        
Esimene inimene kosmoses, Juri Gagarin.         Esimesed inimesed teisel taevakehal, Kuul,   
                                                                                        Neil Armstrong ja Buzz Aldrin.
                                                                                        Keskel orbitaalmooduli piloot Michael Collins.


Esimene sõnum Maalt teistele tsivilisatsioonidele, graveerituna kuldsele metallplaadile,
2. märtsil 1972 Maalt startinud ja esimese kosmosesondina päikesesüsteemist lahkunud Pioneer-10 korpusel.




Suuremad kosmoseagentuurid

 

Euroopa kosmoseagentuur


       

European Space Agency - Euroopa Kosmoseagentuur ESA

ESA TV - Euroopa kosmoseagentuuri  ESA TV

 

Galileo - Global Navigation Satellite System (GNSS)
Euroopa kosmoseagentuuri  ESA satelliit-navigatsioonisüsteem

Uus, ESA satelliit-navigatsioonisüsteem Galileo
hakkab selle valmimisel koosnema 30-st kõrgorbiidil ringlevast satelliidist.


Järjekordsed neli Galileo navigatsioonisatelliiti (15, 16, 17, 18) enne kanderaketile Ariane 5 paigutamist.
Need lennutati orbiidile 17. novembril 2016. aastal.
Järgmised neli Galileo navigatsioonisatelliidi (19, 20, 21, 22) lennutati orbiidile 25. juulil 2018.


Sellised näevad välja Galileo navigatsioonisatelliidid Maa orbiidil.


*       *       *


Eesti kosmosebüroo

 

           

 

   Eesti Kosmosebüroo - Estonian Space Office (ESO) asutati 2010. aastal.
7. mail 2013 saadeti ESA kosmodroomilt Prantsuse Guajaanas Kourous Euroopa Kosmoseagentuuri kanderaketiga Vega
Maa orbiidile Eesti tudengisatelliidi programmi raames ehitatud Eesti esimene satelliit ESTCube-1.
1. septembril 2015 sai Eestist ametlikult Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA) 21. liikmesriik.

 

Estonian Space Office

ESTCube-1 - Eesti tudengisatelliidi programm

Eesti esimene kosmosepääsuke ESTCube-1.


Satelliidi ESTCube-1 tehtud foto Eestist (Eestis konstrueeritud ja valmistatud kaameraga).


ESTCube-2 (TTÜ100) - Eesti tudengisatelliit 2

Selline hakkab välja nägema järgmine Eesti tudengisatelliit ESTCube-2 (TTÜ100).


*       *       *


Soome kosmosebüroo

 

           

 

Space Finland - Soome Kosmosebüroo Space Finland

Soome esimene kosmosepääsuke Aalto-2 startis 18. aprillil 2017 kanderaketiga "Atlas-V"
rahvusvahelisse orbitaaljaama ISS varustuskonteineris Cygnus,
Orbitaaljaamast saadeti Aalto-2 mikrosatelliitide orbiidile lennutamise seadme kaudu ettenähtud orbiidile ümber Maa.


Mikrosatelliitide väljalennutamise seade rahvusvahelises orbitaaljaamas ISS.


Aalto-1 - Soome tudengisatelliidi programm

Soome tudengisatelliit Aalto-1 saadeti orbiidile teisena.

Esialgne stardiaeg 400 -750 km kõrgusele elliptilisele polaarorbiidile "SPACEX" kanderaketiga Falcon-9
oli planeeritud 2016. aasta kevadele, aga tõrgete tõttu kanderaketiga venis ooteaeg pikaks
ja lõpuks vahetati see India kanderaketi "PLSV" vastu, mis viis satelliidi orbiidile 23. juunil 2017.

Satelliidi Aalto-1 UHF saatjad töötavad sagedustel 437,22 MHz ja 2,402 GHz.




Venemaa kosmoseagentuur

 

           

Russian Federal Space Agency - Venemaa Kosmoseagentuur Roscosmos

Roscosmos TV - Venemaa kosmoseagentuuri Roscosmos  TV

 

Kosmoseveteran tööhobune, kanderakett R-7 järjekordse kosmoselaevaga Sojuz teel stardiplatsile.


Lunohod 1 - Esimene kaugjuhitav liikursond Kuul

   

Sellised nägid välja 17. novembril 1970 Kuule laskunud Lunohod 1 maandumismoodul ja Kuukulgur.


MIR - Kosmose orbitaaljaam MIR

Mitmest moodulist koosnev rahvuslik kosmose orbitaaljaam MIR
(Orbiidil 20 veebruar 1986 - 2 märts 2001).




India kosmoseagentuur

 

           

Indian Space Research Organisation - India Kosmoseagentuur ISRO

 

   

India esimene Kuu satelliit Chandrayaan 1 montaažialusel ja kanderakett GSLV-F01 stardiplatvormil.


Moon mission Chandrayaan 2 - ISRO teine Kuu missioon Chandrayaan 2

India teise Kuu missiooni Chandrayaan 2 eesmärk on laskumine Kuule ja selle uurimine kulgurrobotiga.


India enda, projekteerimisel olev, kolmekohalise meeskonna- ja maandumiskapsliga kosmoselaev.




Hiina kosmoseagentuur

 

           

China National Space Administration - Hiina Kosmoseagentuur CNSA

Space TV CNSA - Hiina Kosmoseagentuuri tutvustav TV

 

6. detsembril 2013 Kuule laskunud Hiina esimese Kuu missiooni Chang'e-3 maandumismoodul,
pildistatuna Kuukulgurilt.


Hiina esimese Kuu missiooni Chang'e-3 Kuukulgur "Nefriitjänes", pildistatuna maandurilt
(kahjuks lakkas varsti peale maandurilt mahasõitmist toimimast).


China National Space Station - Hiina kavandatav rahvuslik kosmose orbitaaljaam Tiangong-3

Selline hakkab välja nägema hiinlaste kavandatav rahvuslik orbitaaljaam Tiangong-3.




Jaapani kosmoseagentuur

 

           

Japan Aerospace Exploration Agency - Jaapani Kosmoseagentuur JAXA

 

   

Jaapani transpordilaev Kounotori-3 orbiidil, teel varustuslastiga orbitaaljaama ISS
ja selle kanderakett H-IIB stardiplatvormil enne väljasaatmist.


Rahvusvahelise orbitaaljaama ISS Jaapani moodul.




Kanada kosmoseagentuur

 

           

Canadian Space Agency - Kanada Kosmoseagentuur CSA

 

Kanada robotkäsi Canadarm-2 orbitaalajaamas ISS,
transpordilaevade põkkamiseks ja astronautide abistamiseks välitöödel.


Kanada astronaudid David Saint-Jacques (vasakul) ja Jeremy Hansen.




Ameerika Ühendriikide kosmoseagentuur

         

National Aeronautics and Space Administration - USA Kosmoseagentuur NASA

NASA TV - USA kosmoseagentuuri  NASA TV (Näitab pidevalt huvitavaid saateid)

All Topics A-Z - Kõik NASA-ga seotud kosmoseuuringud ja missioonid (tähestiku järjekorras)

 

Skylab - Kosmose orbitaaljaam Skylab

USA esimene rahvuslik kosmose orbitaaljaam Skylab
(Orbiidil 14 mai 1973 - 11 juuli 1979).

Gymnastics on board of the Skylab - Treeninguruum orbitaaljaamas Skylab

 

*       *       *

Space Shuttle - USA kosmosesüstikute programm

STS-135 - USA kosmosesüstikute programmi viimase missiooni start

STS-135 - Kosmosesüstikute viimase missiooni stardi video gabiinist

   

Missiooni STS-135 süstik Atlantis stardiplatvormil ning selle meeskond
Rex Walheim, Doug Hurley, komandör Chris Ferguson ja Sandy Magnus.


Kosmosesüstiku Atlantis piloodikabiin.


Tagasi maapinnal.

Space Shuttle Atlantis from the Inside - Kosmosesüstik Atlantis seest

 

*       *       *

ORION - USA uus mitmeotstarbeline kosmoseprogramm

   

Kosmoselaeva Orion meeskonna- ja maandumiskapsel ning selle kanderakett SLS (Space Launch System).


Kosmoselaeva Orion meeskonna- ja maandumiskapsli nelja- ja kuuekohaline variant.


NASA  Space Launch System - NASA kanderaketid SLS

NASA vanema- ja uue põlvkonna kanderakettide omavahelised suurused.


SLS  RS-25 engine - Kanderaketi SLS mootor RS-25

Kanderaketi SLS üks neljast, hetkel maailma võimsamast, vedelkütusel töötavast rakettmootorist
RS-25 teel katsetusstendi.

 

Orion Soars on First Flight Test - 5. detsember 2014. Kosmoselaeva ORION esimene, mehitamata testlend
(seekord veel kanderaketiga Delta IV)

Exploration Mission-1 - Kosmoselaeva ORION esimene kavandatav testlend ümber Kuu
(missiooni praegune planeeritud stardiaeg 15 detsember 2019)




Kosmoselendude eraagentuurid

 

Riiklike kosmoseagentuuride kõrval on hakanud kosmosetehnika väljaarendamisega tegelema ka erafirmad,
kes üritavad töötada välja odavamaid tehnoloogiaid inimeste kosmosesse viimiseks ja tagasitoomiseks,
et hakata pakkuma seda teenust riiklikele kosmoseagentuuridele.

 

*       *       *

Space Exploration Technologies Corporation (SpaceX)

SpaceX

   Space Exploration Technologies Corporation (SpaceX) on maailma esimene kosmosetehnoloogia eraettevõte, mis asutati 2002. aastal, et murranguliselt muuta kosmosetehnoloogiat. Selle asutajaks on Tesla Motorsi tegevjuht Elon Musk.
   SpaceX projekteerib ja toodab täiustatud rakette ja kosmoseaparaate eesmärgiga vähendada kosmosetranspordi kulusid. Ettevõttes välja töötatud kanderaketid Falcon 9 ja Falcon Heavy on mõlemad kavandatud mitmekordseks kasutamiseks.

SpaceX launch vehicles - SpaceX kanderaketid Falcon 9 ja Falcon Heavy

   

SpaceX kanderaketid Falcon 9 ja Falcon Heavy on komplekteeritud Merlin 1D mootoritega.


Dragon - SpaceX transpordikapsel Dragon

SpaceX kanderaketiga Falcon 9 orbiidile saadetud transpordikapsel Dragon
saabumas varustuslastiga rahvusvahelisse orbitaaljaama ISS.


Dragon V2 - SpaceX meeskonna- ja maandumiskapsel Dragon V2

Elon Musk esitlemas firma SpaceX kosmoselaeva 7 kohalist meeskonna- ja maandumiskapslit Dragon V2.

Dragon V2 - Meeskonna- ja maandumiskapsli Dragon V2 esitlus


6. veebruaril 2018 esimesele katselennule startinud SpaceX kolmeastmelise kanderaketi Falcon Heavy lastiks ei pandud ühtegi kallist satelliiti orbiidile viimiseks, sest sellise liitraketi esimese katselennu õnnestumine pole kunagi 100 % kindel.
Seepärast paigutas Elon Musk sellesse lastiks oma Tesla firma elektriauto Roadster.

SpaceX Falcon Heavy raketi pardal orbiidile ümber Päikese lendav punane Tesla Roadster,
mille roolis istub skafandrit kandev mannekeen Starman.

Falcon Heavy test launch - SpaceX Falcon Heavy esimene testlend


*       *       *

 

 

Boeing Crew Space Transportation (CST) System

CST-100 Starliner

    Boeing Crew Space Transportation (CST) kosmoseaparaate arendatakse koostöös NASA kommertspanga programmiga. CST-100 Starliner meeskonna- ja maandumiskapsel on kavandatud seitsmeliikmelise meeskonna või väiksema meeskonna ja varustuslasti segakomplekti saatmiseks Maa orbiidil olevatesse orbitaaljaamadesse ja sealt tagasi Maale toomiseks.
   CST-100 Starlineril on uuenduslik, keevitatud struktuur ja seda saab korduvalt kasutada kuni 10 korda kuue kuu jooksul. Samuti on selles meeskonna liikmete jaoks tahvelarvutitehnoloogia ja traadita internet.

 

Firmas Boeing väljatöötatud kosmoselaeva 7 kohaline meeskonna- ja maandumiskapsel CST-100 Starliner.

CST-100 Starliner - Meeskonna- ja maandumiskapsli esitlus

 

CST-100 Starliner esmalennu meeskond, kuhu kuulub ka Eesti juurtega astronaut Nicole Aunapu Mann.
Vasakult: Eric Boe, Nicole Aunapu Mann, Chris Ferguson.


*       *       *


 

Kosmosetehnoloogia ettevõte Blue Origin

Blue Origin

    Blue Origin on USA kosmosetööstuse eraettevõte, mille asutajaks on Amazon.com looja Jeff Bezos. Ettevõte töötab välja kosmosetehnoloogiat, mis võimaldaks kommertsalusel pääsu kosmosesse igale soovijale. Eesmärk on tuua kosmoselennu hinnad märkimisväärselt allapoole, ehitades sarnaselt firmaga SpaceX korduvkasutusega kanderakette, hoides seejuures tehnika töökindluse kõrgena.

 

Firma Blue Origin asutaja ja omanik Jeff Bezos turistide kosmosesse viimiseks mõeldud
meeskonna- ja maandumiskapsli ning selle taga asuva korduvkasutusega kanderaketi New Shepard juures.


Blue Origin kanderaketid on komplekteeritud, firma oma tehases valmistatud,
võimsate Blue Origin BE-4 mootoritega.


*       *       *

 

 

Kosmoseturismi firma Virgin Galactic

Virgin Galactic

    Virgin Galactic on Virgin Groupi kosmoselennufirma, mille asutajaks on Sir Richard Branson ja eesmärgiks kaubanduslike kosmosesõidukite arendamine, et pakkuda kosmoseturistidele suhteliselt mõistliku hinnaga suborbitaalseid kosmoselende
ja tulevikus ka orbitaalseid lende.
    Projekt koosneb maapinnalt startivast emalennukist, mille alt stardib umbes 15 km kõrgusel rakettmootoriga varustatud kosmosesüstik, tõustes turistidega 100 -120 km kõrgusele. Mootori seiskudes tekib süstikus umbes 5 minutiks kaaluta olek, mille järel hakkab süstik tagasi Maa poole lauglema.

 

Firma Virgin Galactic emalennuk White Knight Two,
selle alla kinnitatud suborbitaalse kosmosesüstikuga SpaceShipTwo.


Kosmosesüstik SpaceShipTwo suborbitaalsel lennul.


Firma Virgin Galactic asutaja Sir Richard Branson turistide kosmosesse viimiseks mõeldud
kosmosesüstiku SpaceShipTwo juures.




Universumi uurimise missioonid


 

Ignore observers while exploring the universe!

 

*       *       *

Spaceflight Launch Calendar - Tulevaste missioonide kalender

 

Esimene Kuu baasjaam mõne aasta pärast.




Tähtsamad Maalähedased missioonid

 

Orbitaalsed missioonid

Maa

 

Järjest rohkem riike on võimelised viima Maa orbiidile satelliitte oma kanderakettidega.

 

List of orbital launch systems - Erinevate riikide kanderakette

 

  Tänaseks ongi erinevad riigid saatnud Maa orbiidile tuhandeid satelliite, millest paljud on eksisteerimise juba ka lõpetanud, põledes ära Maa atmosfääris, aga pidevalt suurenev hulk vanu, töö lõpetanud satelliite koos neid üles viinud kanderakettide viimaste astmetega, jätkavad veel tiirlemist orbiidil, tekitades nüüd juba kasutu kosmoseprügina üha suureneva kokkupõrke ohu uute orbiidile saadetavate satelliitidega ja eriti mehitatud kosmoseaparaatidega.
   See on tekitanud tõsise probleemi, mis vajab edasiste kosmoseuuringute projekteerimisel kindlasti lahendamist.

 

Stuff in space - Orbiitidel tiirlevaid satelliite ja nende jäänuseid (kosmoseprügi)




Rahvusvaheline kosmose orbitaaljaam ISS

 

Off the Earth, for the Earth!

International Space Station - Rahvusvaheline kosmose orbitaaljaam ISS

International Space Station TV - Rahvusvahelise kosmose orbitaaljaama ISS TV

 

Rahvusvaheline kosmose orbitaaljaam ISS koos põkkunud kosmoselaevadega.
(Jaama külge saavad põkkuda korraga kuus kosmoselaeva.)

 

  Rahvusvaheline kosmosejaam ISS (International Space Station) on eri maade moodulitest koosnev ja koostööna valminud mehitatud kosmosejaam Maa orbiidil. Jaama esimesed moodulid viidi orbiidile 1998. aastal ja pidevalt täienedes on sellest kujunenud suurim seniehitatud kosmose orbitaaljaam.
   ISS on mikrogravitatsioonilise keskkonnaga kosmose uurimislabor, kus astronaudid / kosmonaudid viivad läbi bioloogia-, keemia-, meditsiini-, psühholoogia- ja füüsikaalaseid katseid ning teostavad astronoomilisi ja meteoroloogilisi vaatlusi. Kosmosejaam annab ainulaadse võimaluse testida erinevaid süsteeme, mida vajatakse tulevastel lendudel Kuule ja Marsile.
   ISSi orbiidi kõrgus on 330 - 435 km. Selle keskmine kiirus on 27743,8 km/h ja see teeb ööpäevas 15,54 tiiru ümber Maa.

 

Assembly of the ISS - Kosmose orbitaaljaama ISS erinevad segmendid ja moodulid

Orbitaaljaama kaitseluukidega vaatluskuppel.

 

*       *       *


Amatöörraadioside kosmosejaamas ISS

Amateur Radio on the ISS - Amatöörside kosmose orbitaaljaamas ISS

 

KE5FYE, NASA astronaut Sandra Magnus kosmosejaamas ISS, sideseansil raadioamatööridega.

 

IZØUDF, ESA astronaut Samantha Cristoforetti kosmosejaamas ISS, sideseansil raadioamatööridega.

Radio frequencies on the ISS - Kosmosejaamas ISS kasutatavaid raadiosagedusi

ISS real time tracking - Kosmosejaama ISS interaktiivne liikumiskaart




Amatöör raadioside satelliidid


CQ Cosmos

  Alates juba esimese Maa tehiskaaslase orbiidile lennutamise päevast 4. oktoobril 1957 on raadioamatööridel olnud unistus maapealsete amatöörside repiiterite viimisest Maa orbiidil tiirlevatele satelliitidele, mis suurendaks tunduvalt raadiosidede kaugusi ultralühilainetel.
   12. detsembril 1961 see unistus sai teoks, kui esimene amatöörside satelliit Oscar 1 lennutati Maalähedasele orbiidile. Sellest ajast alates on aegade jooksul eri maade raadioamatööride sidesatelliite lennutatud erinevatele orbiitidele hulgem.

Amateur radio satellites - Amatöörside satelliitide interaktiivne liikumiskaart

 

OSCAR 1 - Esimene raadioamatööride sidesatelliit

Esimene amatöörside satelliit Oscar 1 lennutati Maa orbiidile juba 1961. aasta detsembris.





Tähtsamad kauged missioonid

 

Kuu missioonid

Kuu

Moon Explorers - Kõik aegade jooksul Kuud uurima saadetud automaatjaamad ja mehitatud lennud

 

*       *       *

 

NASA Kuu uurimise mehitatud missioonid

The Apollo missions - Kuu uurimisprogrammi Apollo missioonid

 

Apollo 11 mission - Apollo 11 Kuu missioon

Esimesed kaasaegse inimese jalajäljed teisel taevakehal.
20. juuli 1969. Kosmoselaeva Apollo 11 astronaut Neil Armstrong Kuu pinnal.

 

Alates kosmoselaeva Apollo 15 missioonist oli Kuu lendudel kaasas ka Kuumaastur.

   

Kuul liikumiseks katsetati gabariitide ja kaalu vähendamiseks ka mootorratta varianti,
aga lõpuks otsustati siiski kokkulapatava auto kasuks.

 

Lunar Rover Vehicle Foldup Animation - Kuumaasturi kokkulappamise animatsioon

Lunar Rover Vehicle Deployment Animation - Kuumaasturi Kuul lahtilappamise animatsioon

Lunar "Grand Prix" - Kuumaasturi sõidu demo "Kuu Grand Prix" (Apollo 16 missioonilt)


   

Seni viimase mehitatud Kuu missiooni, 11. detsembril 1972 Kuule laskunud,
kosmoselaeva Apollo 17 maandumismoodul ja sellel asetsev meeskonna gabiiniga tõusumoodul.
Parempoolsel fotol, kaasasolev sõiduasendisse lahtilapatud Kuumaastur.


Kosmoselaeva Apollo 17 astronaudid maasturiga uurimisretkel Kuu maastikul,
võtmas proove teele jäänud suurelt kivirahnult.

 

Apollo 17 mission - Viimase Kuu missiooni video

   

Kaks seni viimastena Kuul kõndinud inimest,
kosmoselaeva Apollo 17 astronaudid Eugene Cernan ja Harrison Schmitt,
parempoolsel fotol orbitaalmooduli piloot Ronald Evans.

 

*       *       *

 

Paar huvitavat fakti kosmose lähinaabrist

Kuu meteoriidikraatrid, olenemata nende suurusest, on kõik praktiliselt ühesuguse sügavusega. Miks?


Kui Apollo astronaudid Kuult orbitaalmoodulisse naastes lasid tõusumoodulil tagasi Kuule kukkuda,
pani see kerge tõusumoodul (2,36 t) Kuu pinna mitmeks tunniks võnkuma, kõmisema nagu tühja tünni. Miks?

 

*       *       *

 

Rahvusvaheline Kuu orbitaaljaam DSG

 

Mission DSG - NASA Kuu uurimisprogrammi missioon DSG (Deep Space Gateway / Süvakosmose Värav)

   Kuu uurimise järgmiseks suureks väljakutseks on rahvusvahelise kosmose orbitaaljaama DSG ehitamine Kuu orbiidile. Orbitaaljaam pannakse kokku viiest moodulist, mis viiakse ükshaaval Kuu orbiidile kosmoselaevade Orion missioonidega.
   Kuu ümber tiirlevast mehitatud orbitaaljaamast on tunduvalt lihtsam sooritada uurimislende Kuu pinnale ja tagasi.
Orbitaaljaamast saab samuti tähtis vahejaam Kuu pinnale baasjaamade rajamisel ja sealsete meeskondade vahetamisel, aga ka süvakosmose edasisel uurimisel, eesmärgiga sooritada sealt lende Päikesesüsteemi teistele planeetidele. Kosmoselaeva väljasaatmine Kuu orbiidilt on tunduvalt odavam kui Maalt. Kuu orbitaaljaam on kavas valmis ehitada 2020. aastate keskel.

 

Kuu orbitaaljaama DSG moodulid ja montaaži järjekord. Paremal kosmoselaev Orion.


Selline hakkab välja nägema Kuu orbiidil tiirlev kosmosejaam DSG.




Päikese missioonid

Päike

 

ESA / NASA Ulysses Päikese missioon

Mission to Sun Ulysses - Päikese uurimisprogrammi Ulysses missioon

Päikese uurimissond Ulysses montaažihallis.

   Kosmosesond Ulysses startis Päikese suunas 1990. aasta 6. oktoobril Maa orbiidilt, kosmosesüstiku Discovery pardalt.
Ulysses oli Euroopa Kosmoseagentuuri ESA ja USA kosmoseagentuuri NASA ühisprojekt, et uurida lähemalt, mis toimub Päikese poolustel. Sond jõudis uurida nii Päikese lõuna- kui põhjapoolust kolm korda. Esimest korda uuris sond Päikese pooluseid 1995. aastal, teist korda aastatel 2000 - 2001 ning kolmandat korda 2007 - 2008.
   2008. aasta kevadel lõppesid Ulyssese energiavarud ning töö sondiga lõpetati. Ulyssese uurimistulemused näitasid muu hulgas, et päikesetuul puhub poolustel kiiremini (u 750 km/s) ja ühtlasemalt kui ekvaatoril (u 450 km/s).

 

*       *       *

 

NASA Parker Solar Probe Päikese missioon

Parker Solar Probe - Päikese uurimisprogrammi Parker Solar Probe missioon

Selline hakkab välja nägema Päikese uurimissond Parker Solar Probe enne päikesekroonist läbikihutamist.

   NASA kosmosesond "Parker Solar Probe" on esmakordne missioon Päikese "puudutamiseks". Sond startis Päikese suunas 12. augustil 2018, Cape Canaverali õhujõudude baasi stardiplatsilt Floridas, kanderaketiga "Delta IV Heavy".
   Päikese atmosfääri saladuste avamiseks kasutab Parker Solar Probe parima trajektoori leidmiseks Veenuse gravitatsiooni, et oma orbiiti järk-järgult Päikesele lähemale tuua. Selleks peab sond Veenusest mööda lendamisega tegelema kauem kui kuus aastat ja tegema seda vähemalt seitse korda, enne kui see veidi enne 2024. aasta jõule esimest korda Päikese lähedale läheb. Lõpporbiidil tiirlemise aeg on ainult 88 päeva, väikseim kaugus Päikesest 5,9 miljonit km. Kosmosesond kihutab läbi Päikese atmosfääri ülemisest osast kroonist, et uurida ülimalt lähedalt päikesetuulte ja päikeseenergia toimimist.
   Sond on ehitatud vastupidavast süsinik-komposiit materjalist, et taluda ligikaudu 1400 °C kuumust. Nime on sond saanud USA astrofüüsiku Eugene Parkeri järgi.

*       *       *

 

ESA / NASA Solar Orbiter Päikese missioon

Solar Orbiter mission - Päikese uurimisprogrammi Solar Orbiter missioon

Selline hakkab välja nägema Päikese uurimissond Solar Orbiter päikeselähedasel orbiidil.

   Solar Orbiter on Euroopa Kosmoseagentuuri ESA kavandatud missioon koostöös USA kosmoseagentuuriga NASA, Päikese pinna uurimiseks. Planeeritud start peaks toimuma 2018. aasta oktoobris Cape Canaverali neemelt NASA kanderaketiga.
   Solar Orbiter hakkab uurima Päikese tegevust lähemalt, kui taolised uurimissatelliidid kunagi varem, Päikesest ligikaudu 42 milljoni km kaugusel püsiorbiidil. Sond saadaks pilte ning andmeid Päikese polaarregioonide ning tagakülje kohta ka siis, kui need Maalt näha ei ole.




Merkuuri missioonid

Merkuur

Mercury missions - Merkuuri uurimisprogrammi missioonid

 

*       *       *

 

NASA Mariner 10 Merkuuri missioon

NASA space mission Mariner 10 - Merkuuri uurimisprogrammi Mariner 10 missioon

Esimese Merkuuri kosmosesondi Mariner 10 lennutrajektoor ümber Päikese,
kasutades Merkuurile lähenemiseks Veenuse gravitatsiooni.

   3. novembril 1973 startinud Mariner 10 oli ainuke uurimisprogrammi Mariner kosmosesondidest, mis saadeti Merkuuri poole. (Plaanis olnud Mariner 11 ja Mariner 12 viidi üle Voyageri programmi ja said nimeks Voyager 1 ja Voyager 2.)
   Mariner 10 kasutas esimese kosmosesondina oma lennutrajektoori muutmiseks teise taevakeha, Veenuse gravitatsiooni. Merkuurist möödus Mariner 10 kuuekuuliste intervallidega kolm korda, 29. märtsil 1974, 21. septembril 1974 ja 16. märtsil 1975. Möödalendude jooksul kaardistas sond 45% protsenti planeedi pinnast. Merkuuri aeglase pöörlemise tõttu jäi pool planeedist iga kord pimedusse.

*       *       *

 

NASA Messenger Merkuuri missioon

NASA space mission Messenger - Merkuuri uurimisprogrammi Messenger missioon

Teine Merkuuri kosmosesond Messenger planeedi orbiidil.

   Üle kolmekümne aasta hiljem, 3. augustil 2004 startinud teise uurimissondi Messenger eesmärgiks oli uurida Merkuuri pinna keemilist koostist, planeedi geoloogilist ajalugu, tema magnetvälja allikat, Merkuuri tuuma mõõtmeid ja selle olekut, pooluste lenduvat ainet ning planeedi eksosfääri ja magnetosfääri loomust planeedi orbiidilt.
   18. märtsil 2011 Merkuuri orbiidile jõudnud Messengeri missiooni kestuseks oli planeeritud üks Maa aasta, kuid kestis edukalt üle kahe.
   Kuna Messenger ei teinud möödalende Merkuurist nagu Mariner 10, vaid tiirles selle orbiidil, oli võimalik fotografeerida kogu planeedi pinda. Messengeri skaneerikisvõime oli tunduvalt parem kui Mariner 10-el. Samuti kaamerate lahutusvõime oli suurem, 18 m (Mariner 10-el 1,6 km).

*       *       *

 

ESA / JAXA BepiColombo Merkuuri missioon

ESA / JAXA space mission BepiColombo - Merkuuri uurimisprogrammi BepiColombo missioon

Sellised hakkavad välja nägema ESA/JAXA koostöö sondid
BepiColombo MMO (MIO) ja MPO Merkuuri orbiidil.

   BepiColombo on Euroopa Kosmoseagentuuri ESA ja Jaapani kosmoseagentuuri JAXA ühismissioon Merkuuri uurimiseks. Missioon koosneb kahest koos startivast kosmosesondist, Mercury Planetary Orbiter'ist (MPO) ja Mercury Magnetospheric Orbiter'ist (MIO). Missiooni algus on planeeritud 2018. aasta oktoobrisse ja saabumine Merkuuri orbiidile detsembris 2025. Missiooni eesmärgiks on põhjalikult uurida Merkuuri magnetvälja, pealispinda ja sisestruktuuri.

 

Arvutute meteoriidikraatritega Merkuuri pind sarnaneb Kuu maastikule,
aga Päikese läheduse tõttu on tunduvalt suurema pinnatemperatuuri kõikumisega (-173°C - +427°C).




Veenuse missioonid

Veenus

Venus Explorers - Kõik aegade jooksul Veenust uurima saadetud automaatjaamad

 

*       *       *

 

Nõukogude Liidu Venera-13 Veenuse missioon

Soviet space program Venera - Nõukogude Liidu Veenuse uurimisprogramm Venera

   

30. oktoobril 1981 startinud Veenuse uurimissond Venera-13 ja selle maandumismoodul montaažihallis.

  Nõukogude Liidu Veenuse uurimisprogrammi Venera uurimissondi Venera-13 maandumismoodul oli esimene Veenusele saadetud sondidest, mis enne liiga kõrge temperatuuri tõttu töö lõpetamist jõudis saata mõned värvifotod Veenuse pinnalt.


Üks vähestest planeet Veenuse pinnal tehtud fotodest, kosmosesondi Venera-13 poolt 1982. aastal.

 

*       *       *

 

NASA Magellan Veenuse missioon

NASA Magellan space mission - Veenuse uurimisprogrammi Magellan missioon

   

            Magellan montaažihallis.                               Selline nägi Magellan välja Veenuse orbiidil.

   Kuna Veenust ümbritseva tiheda pilvkatte tõttu on pinna fotografeerimine orbitaalsatelliitidelt võimatu, kasutas 5. mail 1989 kosmosesüstiku Atlantis pardalt Veenuse poole startinud kosmosesond Magellan planeedi pinna kaardistamiseks spetsiaalset radarit VOIR (Venus Orbital Imaging Radar).
   10. augustil 1990 jõudis Magellan Veenuse orbiidile, ja alates 15. septembrist hakkas saatma kõrgekvaliteedilisi Veenuse maastike radarimudelite kujutisi.


Planeet Veenuse pinnarelieef kosmosesondi Magellan radari VOIR kujutisena.

 

*       *       *

 

ESA Venus Express Veenuse missioon

ESA Venus Express mission - Veenuse uurimisprogrammi Venus Express missioon

Kosmosesond Venus Express (VEX) Veenuse polaarorbiidil.

  Kosmosesond Venus Express startis novembris 2005 ja saabus Veenuse polaarorbiidile aprillis 2006. Missiooni peamiseks eesmärgiks oli Veenuse atmosfääri pikaajaline vaatlemine. Kuna varemalt polnud Veenuse atmosfääri pikaajaliselt jälginud ükski missioon, lootsid teadlased, et Venus Express aitab saada rohkem infot atmosfääri dünaamika ja kliimamuutuse kohta.
   ESA lõpetas missiooni detsembris 2014 ning sond sisenes 2015. aasta alguses Veenuse atmosfääri, kus see hävis.




Marsi missioonid

Marss

Mars Explorers - Kõik aegade jooksul Marssi uurima saadetud automaatjaamad.
(suurendamiseks kliki pildil)

Mis põhjustab nii palju ebaõnnestumisi?

 

*       *       *

 

NASA Marsi uurimisprogramm kulgur-robotitega

Mars Rovers - Marsi uurimisprogrammi koduleht

Sellised nägid välja järjest kogukamaks muutuvad Marsi kulgur-robotid.
Ees keskel, NASA esimene, 4. juulil 1997 Marsile laskunud Sojourner.
Vasakul, 4. jaanuaril 2004 Marsile laskunud Spirit ja mõõtmetelt identne,
25. jaanuaril 2004 Marsile laskunud Opportunity (pildil ainult üks nendest).
Paremal, 6. augustil 2012 Marsile laskunud, tunduvalt suurem Curiosity.


Marsi maastik kulgur-robot Curiosity objektiivide läbi.


Lähifoto Marsi ühe paiga huvitavast pinnasevormist, Curiosity objektiivide läbi.

Mars Curiosity Image Gallery - Kulgur-robot Curiosity fotogalerii Marsist

 

*       *       *

Paar poleemikat tekitanud Marsi fotodest

Kas kellegi kunagise Marsi valduse säilinud "piirikivi"? (fragment Curiosity tehtud panoraamfotost).


Kulgur-robot Curiosity 26. oktoobril 2012 saadetud foto enda varjust Marsi pinnal.
Mille (või kelle?) vari on vasakul, Curiosity varju kõrval?

 

*       *       *

 

NASA Mars Reconnaissance Orbiter (MRO) Marsi missioon

Mars Reconnaissance Orbiter - Marsi uurimisprogrammi MRO missioon

12. augustil 2005 startinud Marsi uurimise kosmosesond MRO jõudis Marsi orbiidile 10. märtsil 2006.

    Missiooni peamiseks eesmärgiks oli Marsi pinna kaardistamine sondi kõrgresolutsioonilise kaameraga, et nende fotode abil valida maandumispaigad tulevastele Marsil maanduvatele missioonidele. Mars Reconnaissance Orbiteri tehtud fotosid kasutati näiteks Phoenixi ja Curiosity maandumispaikade valimisel. Satelliidi sidesüsteemid on nii võimsad, et NASA loodab sondi kasutada ülekandejaamana ka tulevastel missioonidel. MRO teised teadusseadmed uurivad Marsi atmosfääri, kliimat, geoloogiat ning sond otsib planeedilt ka vedelat vett.
  Missiooni tähtsaimaks avastuseks ongi Marsi pinnase settekihtide all asuvad hiiglaslikud jääkihid ehk suurema koguse vee olemasolu Marsil. Need jääkihid on ekvatoriaalaladel päevasel ajal päikese käes soojenedes kohati ka vedelas olekus. Kus on vedelat vett, on tõenäoliselt ka mingisugust elutegevust.

 

Ülalpool asuvast künkast väljavoolanud sulavee nirede jäljed Marsi pinnal.

 

*       *       *

 

NASA Phoenix Marsi missioon

Mars Phoenix mission - Marsi uurimisprogrammi Phoenix missioon

4. augustil 2007 startinud Marsi uurimise kosmosesond Phoenix laskus Marsi pinnale 25. mail 2008.

  NASA otsustas Marsi polaaralale kulguri asemel saata statsionaarse laboratooriumi, sest Phoenixi uuritav piirkond oli üsna ühtlane ja seetõttu poleks vahemaade läbimine missioonile midagi juurde andnud. Statsionaarse laboratooriumi kasutamine võimaldas lisada missioonile rohkem erinevaid uurimisseadmeid.

 

Phoenixi maandumiskoht Marsi polaaralal, põhjapooluse süsihappelumest mütsi lähedal.

    Phoenix oli kuues NASA kosmosesond, mis sooritas eduka maandumise Marsi pinnale ja esimene, mis maandati Marsi polaaralale. Missiooni peamiseks eesmärgiks oli Marsi vee geoloogilise ajaloo uurimine, et teha kindlaks kuidas minevikus kliima muutus ning teine eesmärk oli Marsi pinnase elukõlbulikkuse uurimine.
   Phoenix kinnitas kosmosesond MRO avastatud vee olemasolu ka Marsi polaaralal, kui võetud pinnaseproove kuumutades tõusis temperatuur üle 0 °C, tuvastas spektromeeter veeauru.

 

Eemaldatud pinnasekihi alt nähtavale tulnud jää (mitte süsihappelumi).

 

*       *       *

 

ISRO Mars Orbiter Marsi missioon

Mars Orbiter - Marsi uurimisprogrammi Mars Orbiter missioon

15. novembril 2013 Marsi suunas startinud India Marsi kosmosesond Mars Orbiter.

    Mars Orbiter Missioni eesmärgid on katsetada tehnoloogiaid ja arendada planeetidevaheliste missioonide jaoks tehnikat, planeerimist ja sondi töös hoidmist. Teaduslike eesmärkide jaoks on sondi pardal viis teadusinstrumenti.
    24. septembril 2014 Marsi orbiidile jõudnud Mars Orbiter oli ühtlasi India esimeseks planeetidevaheliseks missiooniks ja ISRO-st sai Roscosmose, NASA ja ESA järel neljas* kosmoseagentuur, mis on saatnud Marsi orbiidile oma kosmosesondi.

  * 4. juulil 1998 Marsi suunas saadetud Jaapani kosmoseagentuuri JAXA kosmosesond Nozomi läks Marsi lähedal kaduma.


Marsi satelliidi Mars Orbiter tehtud foto süsihappelume mütsist Marsi põhjapoolusel.

 

*       *       *

Veidi fantaasialendu

Fragment ühest India Marsi satelliidi Mars Orbiter tehtud Marsi fotost.
Kas ei meenuta veidi Põhja-Euroopa kaarti? Nagu Marsi Balti meri, Botnia lahe ja Soome lahega,
1. alla jääva Liivi lahe, 1. paremale jääva Hiiu- ja Saaremaa ning 2. ümber oleva Peipsi järvega?

 

*       *       *

 

NASA Maven Marsi missioon

MAVEN - Marsi uurimisprogrammi MAVEN missioon
(Mars Atmosphere and Volatile Evolution)

18. novembril 2013 Marsi suunas startinud NASA Marsi uurimissond MAVEN
170 km kõrgusel Marsi orbiidil.

    NASA kosmosesondi MAVEN eesmärgiks on uurida Marsi atmosfääri ja teha kindlaks, vee ja tiheda atmosfääri kadumise põhjused. MAVEN saabus Marsi orbiidile 22. septembril 2014.
   5. novembril 2015 teatas NASA sond MAVENi saadetud andmetele tuginedes, et Marsi atmosfääri kadu suureneb oluliselt päikesetormide ajal. Seetõttu arvatakse, et Marsi atmosfääri kadumise üheks põhjustajaks on päikesetuuled.

 

*       *       *

 

ESA ExoMars Marsi missioon

ExoMars - Marsi uurimisprogrammi ExoMars missioon

14. märtsil 2016 Marsi suunas startinud ESA Marsi uurimisprogrammi uus Marsi sond ExoMars.
Selle maandumismoodul-robot Schiaparelli laskus Marsi pinnale 19. oktoobril 2016 (kahjuks purunes).

    Projekti esimeses etapis saadeti Marsi orbiidile kosmosesond ExoMars Trace Gas Orbiter (TGO) ja maandur Schiaparelli. TGO jõudis 19. oktoobril 2016 edukalt Marsi orbiidile ja asus uurima atmosfääris leiduva metaani päritolu. Schiaparelli jäi maandumiskatsel kadunuks ja selle rusud leidis 21. oktoobril NASA kosmosesond Mars Reconnaissance Orbiter.
    Projekti teises etapis maandatakse 2020. aastal Marsile baasjaam, mis uurib Marsi atmosfääri ja kulgur, mis asub planeedi pinnast uurima. Kulgur kasutab sidejaamana Trace Gas Orbiteri. ExoMarsi missioon peaks kestma vähemalt 2022. aastani.

ExoMars - ESA Marsisondi ExoMars Marsile lennu animatsioon

 

*       *       *

 

NASA InSight Marsi missioon

Insight - Marsi uurimisprogrammi InSight missioon
(Interior Exploration using Seismic Investigations, Geodesy and Heat Transport)

Selline hakkab välja nägema Marsi labor InSight Marsi pinnal.

  Missioon InSight startis Marsi suunas 5. mail 2018, Vandenbergi õhujõudude baasist Californias, kanderaketiga Atlas V401. Missiooni eesmärgiks on viia Marsile statsionaarne laboratoorium, mis on varustatud ka seismomeetri ja soojusvoosondiga ning uurida planeedi varajast geoloogilist evolutsiooni, et täiendada teadmisi Päikesesüsteemi Maa tüüpi planeetide ajaloost (Merkuur, Veenus, Maa, Marss).
   Väliselt on Marsi labor InSight sarnane NASA eelmise Marsi laboriga Phoenix, mis laskus Marsi polaaralale 25. mail 2008. Phoenixi eesmärgiks oli otsida mikroobidele sobilikke keskkondi ja uurida Marsi vee ajalugu.
  Energiaallikana kasutatakse päikesepatareisid ning sel põhjusel tahetakse InSight maandada Marsi ekvaatorile võimalikult lähedale, mis kindlustaks tema tööajaks umbes kaks aastat. Maandumispaigaks on määratud Gale'i kraatrist põhja pool asuv Elysium Planitia. Marsile peaks InSight jõudma 26. novembril 2018.

 

*       *       *

 

NASA Mars 2020 Marsi mission

Mars 2020 Rover - Marsi uurimisprogrammi Mars 2020 missioon

Selline hakkab välja nägema Marsi kulgur-robot Mars 2020 Marsi pinnal.

   NASA järgmise uurimisprogrammi Mars 2020 missioon keskendub Marsi evolutsiooni astrobioloogilistele aspektidele. Uurimus, mis põhineb suures osas Curiosity Mars Science Laboratory Roveri projektil, viib läbi Marsi pinna geoloogiliste protsesside ja ajaloo uurimist, sealhulgas hinnangut mineviku elule ja bioloogiliste näitajate säilimisele ligipääsetavates geoloogilistes materjalides.
  Vaatamata oma sarnasusele Curiosityiga on uuel missioonil väga erinevad eesmärgid. Mars 2020 andurid ja 23 täiustatud kaamerat, mis võimaldavad lisaks 3-D värvifotodele teha ka kiirvideoid, hakkavad otsima iidsete eluviiside märke Marsil, uurides maastikku, mis on tänapäeval ebasõbralik, kuid oli 3,5 miljardit aastat tagasi täis voolavaid jõgesid ja laiuvaid järvi.
   Missiooni stardiaeg on planeeritud 1. augustile 2020.




Jupiteri missioonid

Jupiter

Outer planets missions - Hiidplaneetide uurimise missioonid

 

*       *       *

 

NASA Pioneer 10, esimene hiidplaneetide uurija

Pioneer 10 - Kosmosesondi Pioneer 10 missioon

   

2. märtsil 1972 startinud kosmosesond Pioneer 10 oli esimene Päikesesüsteemi hiidplaneetide uurimise sondidest,
samuti esimene kosmoseaparaat, mis peale asteroidide vöö ja Jupiteri lähiuuringuid väljus Päikesesüsteemi piiridest.
Seepärast oli kosmosesondi korpusele kinnitatud kuldne plaat sellele graveeritud sõnumiga teistele tsivilisatsioonidele.
Viimane väga nõrk signaal saadi sondilt 23. jaanuaril 2003 (!), siis oli Pioneer 10 Maast 12 miljardi km (80 aü*) kaugusel. Pärast seda pole kosmosesondi signaale enam vastu võetud.

      * (ingl AU) - astronoomiline ühik. 1 aü = 149,5 miljonit kilomeetrit (Maa keskmine kaugus Päikesest).

 

*       *       *

 

NASA Galileo Jupiteri missioon

Galileo Jupiter mission - Jupiteri uurimisprogrammi Galileo missioon

Galileo Probe mission - Galileo maanduri Probe missioon piltides

       

Uurimissond Galileo koos kanderaketiga peale starti Atlantiselt, Galileo Jupiteri orbiidil ja maandur Probe.

   Jupiteri uurimissond Galileo startis 18. oktoobril 1989 Maa orbiidilt, kosmosesüstiku Atlantis pardalt ja jõudis Jupiteri orbiidile 7. detsembril 1995, saades esimeseks Jupiteri tehiskaaslaseks.
   Sondil tekkisid probleemid peamise sideantenniga, mis ei avanenud täielikult. See muutis sondiga suhtlemise tunduvalt keerulisemaks, aga sellegipoolest suudeti kavandatud uurimisprogramm täita.
   1994. aasta juulis, olles veel teekonnal Jupiteri juurde, jälgis Galileo komeedi Shoemaker-Levy 9 kokkupõrget Jupiteriga.
   Jupiteri orbiidil eraldus Galileost maandur Probe, mis planeedi atmosfääri sisenedes mõõtis esmakordselt selle koostist.
   Galileo avastas Jupiteril Maalt nähtamatu rõngaste süsteemi, mis koosneb kolmest osast: sisemisest rõngast ehk halost, heledamast põhirõngast ja välimisest loor-rõngast, kaardistas planeedi magnetvälja ning uuris Jupiteri kuusid, Callistot, Ganymedest, Europat ja Iot.
   Uurimissondi Galileo missioon lõpetati 21. septembril 2003 ja sond suunati Jupiteri atmosfääri, et vältida planeedi kuude bioloogilist saastamist.

*       *       *

 

NASA Juno Jupiteri missioon

Juno Jupiter mission - Jupiteri uurimisprogrammi Juno missioon

   

Jupiteri uurimissond Juno ja paremal müstiline püsiv keeristorm Jupiteril.

   Jupiteri uurimissond Juno startis 5. augustil 2011 Floridast, kanderaketiga Atlas-5 ja Jupiterini jõudmiseks kulus tal viis aastat. Jupiteri orbiidile jõudis Juno 5. juulil 2016.
   Juno on Galileo järel teine Jupiteri orbiidile saadetud kosmosesond. Varasematest Päikesesüsteemi hiidplaneete uurinud sondidest erineb Juno sellepoolest, et see saab oma energia päikesepaneelidelt.
   Orbiidil mõõdab sond infrapuna ja mikrolainete abil sügavalt planeedi atmosfäärist pärinevat radiatsiooni. Need uuringud annavad aimu, kuidas planeet tekkis ja miks on Jupiteri atmosfäär stabiilselt triibuline. Teised instrumendid mõõdavad gravitatsioonivälja ja polaaralade magnetvälja.
   Juno jätkab esialgsete arvestuste kohaselt toimimist 2018. aasta juulikuuni. Seejärel, missiooni lõppedes suunatakse sond Jupiteri atmosfääri kus see ära põleb, et vältida sondi kukkumist planeedi kuudele ja võimalikku bioloogilist saastamist.


Aurora borealis

Virmalised Jupiteri poolustel pole sugugi harukordne nähtus.




Saturni missioonid

Saturn

 

NASA / ESA Cassini Saturni missioon

Cassini Saturn mission - Saturni uurimisprogrammi Cassini missioon

Kosmosesond Cassini teel Saturni ja selle kuu Titani juurde.

    NASA kosmosesond Cassini startis Saturni suunas 15. oktoobril 1997 ja seitsmeaastase lennu järel asetus 1. juulil 2004 esimese tehiskaaslasena Saturni orbiidile. Sond toimetas kohale ka Maal enne lendu steriliseeritud ESA maanduri Huygens, mis laskus edukalt Saturni suurimale kuule Titanile.
    Saturni ümber tiirlenud Cassini avastas Saturnil uusi kuid ja pildistas nende pinda, et välja selgitada nende geoloogilist ajalugu. Lisaks uuris Cassini Saturni rõngaid, nende struktuuri ja dünaamikat, Saturni pilvede dünaamikat, magnetosfääri, kaardistas samuti Titani pinda ja uuris selle vinejat atmosfääri ning pilvi.
    15. septembril 2017 lõpetas Cassini oma eduka missiooni, sööstes viimase tööna Saturni tihedasse atmosfääri ja hävines.


Kosmosesondi Cassini tehtud kaunis foto Saturnist (Päike jäi planeedi taha).

 

*       *       *

 

NASA / ESA Huygens Titani missioon

Titan

Huygens Titan mission - Titani uurimisprogrammi Huygens missioon

   

Saturni suurim kuu Titan oma metaani järvedega. Paremal ESA Titani maandur Huygens.

    14. jaanuaril 2005 kell 12:34 (UTC) laskus kosmosesondi Cassini maandur Huygens Saturni suurima kuu Titani pinnale.
Langevarjuga laskumine kestis 2 tundi 27 minutit, mille järel Huygens saatis enne töö lõpetamist andmeid veel 72 minutit.
See oli tänapäeva maailma esimene edukas katse maandada kosmosesond väljapool asteroidide vööd asuvale taevakehale.

    Päikesesüsteemi planeetide looduslikest kaaslastest on Titan ainuke, millel teatakse olevat tihe atmosfäär. See koosneb 98,4% lämmastikust ja 1,4% metaanist, troposfääri alumises osas 95% lämmastikust ja 4,9% metaanist.
  Titan on peale Maa ka ainus taevakeha Päikesesüsteemis, mille pinnal on vedelas olekus ainet merede ja järvedena. Sealsed vedelast metaanist koosnevad järved ületavad mahult enam kui sajad korrad maapealsed nafta ja maagaasi varud.




Uraani missioonid

Uraan

 

NASA Voyager 2 Uraani missioon

NASA kosmosesond Voyager 2

Voyager 2 Uranus mission - Uraani uurimisprogrammi Voyager 2 missioon

Planeet Uraan enda ümbertiirlevate kuude ja nõrga heledusega, Maalt mittenähtavate rõngastega.

    Kosmosesond Voyager 2 startis 20. augustil 1977 Cape Canaverali neemelt Titan IIIE-Centaur kanderaketiga. Sond on osa Voyageri programmist ning see saadeti uurima Päikesesüsteemi ja selle piirialasid. Sond lendas mööda Jupiterist, Saturnist, Uraanist ja Neptuunist ning nende möödalendude käigus tehti hiidplaneetidest esimesed detailsed fotod.
    Erinevalt teistest Päikesesüsteemi planeetidest on Uraani pöörlemistelje kalle ekliptika normaali suhtes on 97,77 kraadi ehk pöörlemistelg on peaaegu paralleelne Päikesesüsteemi tasandiga. Samuti pöörleb Uraan vastupidises suunas, võrreldes teiste planeetidega. Uraani ümber on ka Maalt mittenähtavad rõngad, mille olemasolu küll arvati, aga selgelt olid need näha alles 1986. aastal Voyager 2 poolt tehtud lähifotodel. Uraani pind ise on fotodel ühtlaselt rohekassinine.
    Voyager 2 on seni ainus kosmosesond, mis on Uraani lähedalt uurinud.




Neptuuni missioonid

Neptuun

 

NASA Voyager 2 Neptuuni missioon

Voyager 2 Neptune mission - Neptuuni uurimisprogrammi Voyager 2 missioon

Kosmosesond Voyager 2 möödalennul Planeet Neptuunist.

    Neptuun on kõige kaugemal asetsev seni teadaolevatest Päikesesüsteemi suurtest planeetidest. Läbimõõdult on Neptuun neljas planeet ja massi poolest kolmas planeet. Päikesesüsteemi hiidplaneetidest on Neptuun kõige tihedam.
    Neptuunil on samuti nõrga heledusega, aga katkendlik ja looga kujuline poolrõngaste süsteem, mis avastati 1968. aastal Maalt tehtud fotodelt, aga nende olemasolu tõestati alles 1989. aastal Voyager 2 Neptuunist möödalennul tehtud fotodega.
    Erinevalt Uraani ühtlaselt rohekassinisest atmosfäärist on Neptuuni atmosfääris nähtavad aktiivsed ilmastikumustrid. Kosmosesondi Voyager 2 möödalennu ajal 1989. aastal asus planeedi lõunapoolkeral Suur Tume Laik, mida võib võrrelda Jupiteri suure punase laiguga.
    Nagu Uraanigi puhul, on Voyager 2 seni ainus kosmosesond, mis on Neptuuni lähedalt uurinud.




Kääbusplaneetide, asteroidide ja komeetide uurimiste missioonid



Asteroidide vöö

 

       

 

   Marsi ja Jupiteri vahel asuv asteroidide vöö tekkis kunagi seal asunud Maa tüüpi planeedi Phaeton'i purunemisel, ilmselt kokkupõrke tagajärjel Päikesesüsteemi sattunud väikese hulkuva planeedi* või suure asteroidiga, paisates laiali lugematul arvul erineva suurusega tükke. Suur osa laialilennanud tükkidest jäi tiirlema samale orbiidile, moodustades ümber Päikese nn asteroidide vöö.
   Phaetoni ja hulkuva planeedi või suure asteroidi jäänustest moodustusid aegade jooksul samas asteroidide vöös tiirlevad, Päikese lähim kääbusplaneet Ceres ja sellest poole väiksem, asteroidiks liigitatud Vesta (üks hüpoteesidest).

   Huvitav on tõsiasi, et Ceresil, mida peetakse planeediks, on kivine tuum ja Vestal, mida peetakse asteroidiks on metallist (raud-nikkel) tuum, mis on planeedi tunnuseks.
   Teise hüpoteesi järgi ongi Vesta kunagise planeedi Phaetoni jäänus ja Ceres kunagine Phaetoni looduslik kaaslane kuu.

      * Hulkuvateks planeetideks kutsutakse planeete, mis tähtedevahelises ruumis vabalt ringi liiguvad. Need planeedid on tähesüsteemide moodustumise aegadel tõugatud välja oma ematähtede gravitatsiooniväljadest ja liiguvad kosmoses vabalt ringi, kuni mõne teise tähesüsteemi gravitatsioonivälja satuvad.

 

*       *       *

 

NASA Dawn Vesta - Ceres missioon

Asteroid Vesta

Kääbusplaneet Ceres

Dawn Vesta - Ceres mission - Vesta - Ceres uurimisprogrammi Dawn missioon

       

Kosmosesond Dawn, asteroid Vesta ja kääbusplaneet Ceres.

   27. septembril 2007 startinud NASA kosmosesondi Dawn eesmärk oli uurida Marsi ja Jupiteri vahelises asteroidide vöös asuvaid, kääbusplaneeti Ceres (ø 952 km) ja asteroidi Vesta (ø 525 km), Ceresi järel suurimat taevakeha asteroidide vöös.
   Ioonmootori kasutamine Dawnil võimaldas sondi saata tiirlema mitme taevakeha juurde.
   16. juulil 2011 saabus Dawn asteroid Vesta juurde. Uurinud Vestat 14 kuud, lahkus sond asteroidi juurest 2012. aastal. (Peale Dawni Vesta lähiuuringuid peavad teadlased nüüd asteroidi hoopis arengus toppama jäänud planeediks.)
   Cerese orbiidile jõudis Dawn 6. märtsil 2015 ja pärast uurimisprogrammi lõppu jääb kääbusplaneedi ümber tiirlema.


Kosmosesond Dawn uurib peale vee olemasolu ka mõistatuslike valguslaikude päritolu Ceresi pinnal.

 

*       *       *

 

NASA New Horizons Pluuto missioon

Kääbusplaneet Pluuto

New Horizons Pluto mission - Pluuto uurimisprogrammi New Horizons missioon

       

19. 01. 2006 startinud kosmosesondi New Horizons esimeseks missiooniks oli kääbusplaneet Pluuto uurimine.

    Kuna kosmosesond pidi õige lennutrajektoori saavutamiseks Maa orbiidilt lahkuma kohe, ilma hoovõtu ringi tegemata,
anti talle kiiruseks 16,26 km/s (58 536 km/h). See on suurim kiirus, millega kosmosesondid on Maa orbiidilt lahkunud.
   14. juulil 2015 möödus New Horizons Pluutost 12 500 km kauguselt. Tohutu kauguse tõttu kulus möödalennul kogutud andmete töötlemiseks ja saatmiseks Maale 16 kuud ja viimased andmed saabusid 25. oktoobril 2016.
   Planeet, mis alles hiljuti oli nimetatud ümber kääbusplaneediks, osutus kosmosesondiga New Horizons lähedalt uurides,
nii oma ehituselt kui ümber tiirlevate viie kuuga, ikkagi rohkem Päikesesüsteemi täieõiguslike planeetide hulka kuuluvaks.

 

*       *       *

 

NASA New Horizons Ultima Thule missioon

Asteroid Ultima Thule (2014 MU69)

New Horizons 2014 MU69 mission - Asteroid 2014 MU69 uurimisprogrammi New Horizons missioon

       

Kosmosesondi New Horizons järgmiseks missiooniks peale planeet Pluuto lähiuuringut on
2014. aastal avastatud, Kuiperi vöö välisservas asuva asteroidi 2014 MU69 (Ultima Thule) uurimine,
mille juurde sond peaks jõudma 2019. aasta algul.

 

*       *       *

 

NASA Stardust Wild 2 missioon

Komeet Wild 2 (81P/Wild)

Stardust - Komeet Wild 2 uurimisprogrammi Stardust missioon

       

7. 02. 1999 startinud kosmosesond Stardust lähenemas komeedile Wild 2 ja foto selle jäisest tuumast.
Paremal Stardusti maandumiskapsel proovidega peale maandumist Utah'is.

   Stardust missiooni eesmärgiks oli koguda tähtedevahelist tolmu ja komeedi Wild 2 saba osakesi ning tuua nende näidised tagasi Maale laboratoorseteks analüüsideks. Esimest korda kogus Stardust tähtedevahelist tolmu 22. veebruaril 2000.
   2. jaanuaril 2004 lendas kosmosesond mööda komeedi Wild 2 lähedalt, võttes proove komeedi sabaosakestest ja tehes detailseid ülesvõtteid komeedi ~ 5 km läbimõõduga jäisest tuumast.
 Proovid jõudsid Maale 2006. aastal, kui Stardusti maandumiskapsel sisenes Maa atmosfääri ja maandus USAs Utah osariigis.

 

*       *       *

 

ESA Rosetta 67P/C-G missioon

Komeet 67P/C-G

Rosetta - Komeet 67P/C-G uurimisprogrammi Rosetta missioon

2. 03. 2004. startinud ESA kosmosesond Rosetta ja sellest eraldunud maandursond Philae
laskumas komeedile 67P/C-G. 12. november 2014.

   Rosetta missioon startis 2. märtsil 2004 10-aastaseks reisiks komeedi 67P/C-G suunas. 20. jaanuaril 2014 "äratati" sond uneseisundist ja valmistati ette komeedile saabumiseks. Sama aasta 12. novembril eraldus Rosettast maandursond Philae, mis esmakordselt ajaloos laskus ja haakus komeedi külge sellelt proovide võtmiseks ja nende koostise uurimiseks.
   Peaaegu kaks aastat komeeti uurinud ESA kosmosesondi Rosetta missioon lõpetati plaanipäraselt 30. septembril 2016.

Philae facing eternal hibernation - Philae komeedile haakumise animatsioon

 

*       *       *

 

JAXA Hayabusa2 162173 Ryugu missioon

Asteroid 162173 Ryugu (1999 JU3)

Asteroid Explorer Hayabusa2 - Asteroid 162173 Ryugu uurimisprogrammi Hayabusa2 missioon

Ryugu on Maa lähedane, potentsiaalselt ohtlik asteroid, läbimõõduga ligikaudu 900 m.

   

3. 12. 2014 asteroidile 162173 Ryugu saadetud JAXA kosmosesond Hayabusa2 asteroidi juures.

   Tanegashima kosmosekeskusest Jaapanis startinud kosmoseagentuuri JAXA missioon Hayabusa2 on pretensioonikas, asteroidile 162173 Ryugu saadetakse kosmosesondiga väikene maandur ja kolm miniatuurset kulgurit.
  27. juunil 2018 jõudis Hayabusa2 asteroidi juurde, jäädes seda uurima umbes pooleteiseks aastaks, enne asteroidilt koos proovidega lahkumist 2019. aasta lõpus.
   Proovide võtmiseks asteroidilt kasutab Hayabusa2 kahurit. Kuulilöögist lahti paiskunud asteroidi tükkidest napsab see mõned kaasa ja naaseb nendega Maale. Tagasi Maale peaks Hayabusa2 jõudma 2020. aasta lõpus.

 

*       *       *

 

NASA OSIRIS-REx Bennu missioon

Asteroid 101955 Bennu

OSIRIS-REx Asteroid Sample Return Mission - Asteroid Bennu uurimisprogrammi OSIRIS-REx missioon

Bennu on Maa lähedane, potentsiaalselt ohtlik asteroid, läbimõõduga ligikaudu 500 m.

   

8. 09. 2016 asteroidi Bennu suunas startinud ja selle proovidega Maale naasev kosmosesond OSIRIS-REx.

   OSIRIS-REx (Origins, Spectral Interpretation, Resource Identification, Security, Regolith Explorer) on asteroidi uurimise missioon, mille eesmärgiks on uurida asteroidi 101955 Bennu, võtta sellest täpsema analüüsi jaoks proovid ja tuua need tagasi Maale.
OSIRIS-RExi missiooni operatsioonid asteroidi juures algavad 2018. aasta augustis, kui sond saadab kahe miljoni kilomeetri kauguselt esimesed lähifotod asteroidist ja jätkub kuni 2021. aasta märtsini, mil OSIRIS-REx alustab teekonda tagasi Maale, kuhu see peaks jõudma septembris 2023.
  Maale toodav materjal peaks andma teadlasele rohkem infot asteroidi koostisest, samuti Päikesesüsteemi tekke ja arengu algstaadiumi kohta ning võimaluse leida orgaanilisi aineid, mis viisid elu tekkimiseni Maal.

Miks valiti asteroid Bennu missiooni sihtmärgiks? Bennu on B-tüüpi asteroid, läbimõõduga 500 meetrit. Ühe tiiru ümber Päikese teeb Bennu 436 päevaga (1,2 aastaga) ja iga 6 aasta järel möödub Maast väga lähedalt, ~ 0,002 aü kauguselt. Bennu suurus ja potentsiaalselt ohtlik orbiit olidki OSIRIS-REx-i sihtmärgi valiku peapõhjusteks. Iga korraga Maast järjest lähemalt möödumised viivad suure tõenäosusega Bennu otsese kohtumiseni Maaga 22. sajandil.

To Bennu and Back - OSIRIS-REx asteroidi missiooni animatsioon




Aknad universumi



Universumi uurija, NASA kosmoseteleskoop Hubble

Stardi aeg 24. aprill 1990

Space telescope Hubble - Kosmoseteleskoobi Hubble missioon

Seni parim universumi fotograaf, kosmoseteleskoop Hubble Maa orbiidil.

Space telescope Hubble images - Kosmoseteleskoobi Hubble kaamerate kaunimad fotod universumist


*       *       *


Mustade aukude otsija, NASA kosmoseobservatoorium Chandra

Stardi aeg 23. juuli 1999

X-ray Observatory Chandra - Kosmoseobservatooriumi Chandra missioon

Röntgenkiirguse abil musti auke otsiv kosmoseobservatoorium Chandra Maa orbiidil.


*       *       *


Eksoplaneetide uurija, NASA kosmoseteleskoop Spitzer

Stardi aeg 25. august 2003

Space telescope Spitzer - Kosmoseteleskoobi Spitzer missioon

Eluks sobilike eksoplaneete otsiv kosmoseteleskoop Spitzer oma orbiidil Maa taga, ümber Päikese.

   Kosmoseteleskoobi Spitzer seni suurim avastus eksoplaneetide otsingul on Veevalaja tähtkujus, 39 valgusaasta kaugusel asuva päikesesüsteemi Trappist-1 päikese ümber tiirlevad seitse planeeti, millest kolm asuvad elukõlblikus tsoonis.

*

  Elukõlblikuks tsooniks kutsutakse tähtede ümber olevat tsooni, milles tiirlevate planeetide pinnatemperatuurid jäävad vahemiku, kus nende pinnal olev vesi on vedelas olekus. Ainult see võimaldab seal kõrgemate eluvormide tekkimist.
   Sellest tsoonist seespool tiirlevate planeetide pinnatemperatuurid on liiga kõrged, seepärast vett nende pinnal ei leidu.
  Tsoonist väljapoole jäävate planeetide pinnatemperatuurid on liiga madalad ja vett nende pinnal on ainult jäätunud olekus, mis samuti ei võimalda planeedi pinnal kõrgemate eluvormide tekkimist.


Meie päikesesüsteemi planeetidest asuvad elukõlblikus tsoonis ainult Maa ja Marss.
Veenus jääb tsooni servast juba veidi sissepoole.


*       *       *


Kaugete planeetide avastaja, NASA kosmoseteleskoop Kepler

Stardi aeg 6. märts 2009

Space telescope Kepler - Kosmoseteleskoobi Kepler missioon

Eluvõimalustega planeete otsiv kosmoseteleskoop Kepler Maa orbiidil.


*       *       *


Tähtede kaardistaja, ESA kosmoseteleskoop Gaia

Stardi aeg 19. detsember 2013

Space telescope Gaia - Kosmoseteleskoobi Gaia missioon

Maast 1,5 miljoni kilomeetri kaugusele kaugorbiidile,
Maa-Päikese Lagrange'i punkti L2 saadetud kosmoseteleskoop Gaia.

*

    Lagrange'i punktid ehk L-punktid on asukohad kosmoses, kus väikese massiga keha saab kahe, teineteise ümber tiirleva, suure massiga keha suhtes paigal püsida. Nendes punktides tasakaalustavad gravitatsioon ja orbitaalne liikumine teineteist.
    Maa-Päikese-süsteemi vaadates oleks L-punkt selline, mille tiirlemisperiood on võrdne Maaga (1 aasta) ning mille asukoht Maa ja Päikese suhtes ei muutu. Lagrange'i punkte on kokku viis, L1, L2, L3, L4 ja L5, millest kolm esimest on ebastabiilsed, nende asukohad muutuvad väikese raadiuse piires (vt fotol paremal all) ning kaks viimast stabiilsed punktid.


Maa-Päikese Lagrange'i punktid L1, L2, L3, L4 ja L5.


*       *       *


X-kiirguste uurija, JAXA kosmoseobservatoorium Hitomi (Astro-H)

Stardi aeg 17. veebruar 2016

X-ray Observatory Hitomi - Kosmoseobservatooriumi Hitomi missioon

X-kiirguste uurija, kosmoseobservatoorium Hitomi (Astro-H) Maa orbiidil.


*       *       *


NASA järgmise põlvkonna kosmoseteleskoop TESS (Transiting Exoplanet Survey Satellite)

Stardi aeg 18. aprill 2018

Space telescope TESS - Kosmoseteleskoobi TESS missioon

Eksoplaneetide avastaja-uurija, järgmise põlvkonna kosmoseteleskoop TESS Maa orbiidil.


*       *       *


RFSA / ESA kosmoseteleskoop Spektr-RG

Stardi aeg 15. september 2018

Space telescope Spektr-RG - Kosmoseteleskoobi Spektr-RG missioon

Vene-Saksa ühisprojekt, kosmoseteleskoop Spektr-RG
saadeti kaugorbiidile, Maa-Päikese Lagrange'i punkti L2.


*       *       *


NASA kosmoseteleskoop JWST (James Webb Space Telescope)

Space telescope JWST - Kosmoseteleskoobi JWST missioon

Kosmoseteleskoobi Hubble järglane, tunduvalt suurema peegliga, ø 6,5 m/25 m² (Hubble ø 2,4 m/4,5 m²)
ja suurema tundlikusega JWST, saadetakse kaugorbiidile, Maa-Päikese Lagrange'i punkti L2, 2020. aastal.




Müsteeriumid


Maavälised portaalid


Inimesed on alati arutlenud, kuidas saaksid maavälised olendid tähtedevahelisi suuri vahemaid läbida.
Nüüdseks on NASA avastanud Maa magnetväljas asuvate magnetportaalide olemasolu.
Kas need võiksid olla ka otseteedeks läbi aegruumi?

 

   NASA avastas Maa magnetväljas asuvad portaalid, nimetades neid elektronide difusiooni piirkondadeks ehk X-punktideks. Need on kohad, kus Maa magnetväli ühendub Päikese magnetväljaga, luues katkematu tee, mis viib meie planeedist päikese atmosfääri, 149,5 miljoni kilomeetri kaugusele. Ühendumine toimub siis, kui magnetväljade jõujooned põrkuvad, vabastades hiiglasliku voolava energia. Läbi nende portaalide saabub Päikeselt tohutu hulk laetud osakesi, mis tekitavad geomagnetilisi torme ja virmalisi.
   Portaalid avanevad ja sulguvad kümneid kordi päevas, asjaolu mis paneb tahtmatult spekuleerima, kas need portaalid võiksid olla ka täheväravateks, mille kaudu erinevad “tulnukad” liiguvad edasi-tagasi meie ja teiste tähesüsteemide vahel.
   NASA avastatud portaalid asuvad Maast kümnete tuhandete kilomeetrite kaugusel. Enamus portaalidest on väikesed ja lühiajalised, teine osa suured ja püsivad.

   Maa magnetväljas asuvate portaalide asukohtade määramiseks ja nende uurimiseks saatis NASA 12. märtsil 2015. aastal Maa orbiidile missiooni MMS (Magnetospheric Multiscale Mission), et uurida seda vähetuntud magnetühenduste nähtust.

 

The Magnetospheric Multiscale Mission - Maa magnetvälja uurimisprogramm MMS

Maa magnetväljas asuvate portaalide otsimise ja uurimise sondid MMS Maa kaugorbiidil.

   Missioon MMS koosneb neljast kosmosesondist, identse aparatuurikomplektiga (11 mõõteinstrumenti ja 25 sensorit).
   Need neli kosmosesondi lendavad reguleeritavas püramiidi moodustises, mis võimaldab neil jälgida magnetühenduste struktuuri kolmemõõtmelisena. Selline sondide komplekt annab vajaliku vaatlusvõimaluse, et teha kindlaks, kas portaalide magnetühendused leiavad aset isoleeritud piirkonnas, kõikjal suurema piirkonna sees korraga või ruumis ringi liikudes.

 

Hidden Magnetic Portals Around Earth - NASA video Maa magnetväljas asuvatest portaalidest




Meie müstiline DNA


Üks tulisemaid küsimusi paleoantropoloogide seas keskendub kaasaegse inimese päritolule.
Umbes 60 000 aastat tagasi toimus inimese arengu bioloogilises evolutsioonis järsk hüpe kui planeedile
ilmusid neandertallaste kõrvale kaasaegse inimese esivanemad kromanjoonlased, elades neandertallastega kõrvuti kuni viimaste väljasuremiseni. Teadus ei suuda seletada, kuidas need kaasaegse inimese esivanemad
said areneneda sellisteks nagu me oleme nii lühikese aja jooksul.

 

Kas inimese arengu bioloogilise evolutsiooni ühel etapil muutis miski neandertallase DNAd,
kiirendades hüppeliselt inimese arengut?

 

Professor Werner Gitti järeldused DNAst leitud informatsiooni põhjal

   Oma raamatus In the Beginning Was Information (Alguses oli informatsioon) teeb infosüsteemide ekspert, dr. Werner Gitt DNAst leitud informatsiooni põhjal teatud järeldused. Siin on kokkuvõte:

   • Kuna DNA koodil on kõik informatsiooni põhiomadused, siis peab sellel informatsioonil olema saatja.
   • Kuna DNA informatsiooni tihedus ja keerukus on miljoneid kordi suurem kui kaasaegsel inimtehnoloogial, peab saatja olema ülimuslikult arukas.
   • Kuna saatja peab olema kodeerinud (salvestanud) informatsiooni DNA molekuli ja ehitanud molekulaarsed bioseadmed kodeerimiseks, dekodeerimiseks ning rakkude käigus hoidmiseks, peab saatja olema eesmärgipärane ja ülimalt võimas.
   • Kuna informatsioon on mittemateriaalne olem ja ei saa pärineda mateeriast, peab saatjal olema mittemateriaalne komponent (vaim/hing).
   • Kuna informatsioon ei saa pärineda mateeriast ja seda loob ka inimene, peab ka inimloomuses olema mittemateriaalne komponent (vaim/hing).
   • Kuna bioloogiline informatsioon saab pärineda vaid mõistuslikult saatjalt ja kõik keemilise ning bioloogilise evolutsiooni teooriad rajanevad eeldusel, et informatsioon pärineb ainult mateeriast ja energiast (ilma saatjata), siis on keemilise ja bioloogilise evolutsiooni teooriad ekslikud.

   P.S.  Professor Werner Gitt on Saksa Füüsika ja Tehnoloogia Instituudi (Physikalisch-Technische Bundesanstalt) direktor. Tema uurimisprobleemideks olid infoteadused, matemaatika ja süsteemide juhtimise tehnoloogia. Tema paljud originaalsed uurimistulemused on avaldatud teaduslikes ajakirjades või on olnud ettekanneteks teaduskonverentsidel ja ülikoolides kogu maailmas.




Iidsete tsivilisatsioonide jälgedel

 

Universumis on lugematu arv tähti, mille ümber tiirleb lugematu arv ka selliseid planeete,
kus looduslikud tingimused on samasugused nagu Maal. Juba ainuüksi seetõttu on ülimalt rumal väita,
et mõistuslik elu universumis tekkis ainult meie Päikesesüsteemis ja ainult planeedil Maa.

 

Seda ajaloolased ei rutta tunnistama, kartes kogu muinasajaloo ümberhindamist!


Veidi mõtlemisainet . . .


  Sic transit gloria mundi!  

Nii mööduv on maailma kuulsus!

 

*       *       *

 

   Ka iidsest Marsist . . .

 

   

Planeet Marss, enne kunagise tsivilisatsiooni hävimist ja tänapäeval.

 Seda võib loomulikult pidada utoopiaks, aga viimase aja Marsi uuringud, kulgur-robotite võetud pinnaseproovide struktuur
ja radiatsiooni jäljed viitavad sellele, et Marsil kunagi eksisteerinud elu võis hävitada mitte looduse apokalüpsis, vaid hoopis tuumakatastroof !

 

  Evidence for a Large Anomalous Nuclear Explosions in Mars Past  

 

Kulgur-robotite Opportunity ja Curiosity maandumine nende kohtade lähedal polnud ilmselt juhuslik.

 

   Ja veel mõtlemisainet: Ööpäeva täpne pikkus Maal on 23 tundi 56 minutit. Kui Maa inimene lendab kosmosesse, muutub kaaluta olekus mõne aja möödudes tema sisemise bioloogilise kella ööpäev 24 tunni 37 minuti pikkuseks, sama pikaks kui ööpäeva pikkus Marsil. Miks?

*       *       *

 

. . . ja tänapäeva Maast   


Kas inimkond Maal suudab, oma praeguse tsivilisatsiooni ise hävitamise asemel,
jõuda vaimse arengu kõrgeimale astmele?

       

Planeet Maa tänapäeval ja selle ainuvõimalikud tuleviku perspektiivid, kui Maal peaks puhkema totaalne tuumaheitlus.


Õnneks ei lasta sellel juhtuda!


   













Tagasi algusesse