Avaleht

Levi lühilainel

Elementaarset

CB lainealad

CB prefiksid

CB 27 MHz DX

CB tehnika

QSL kaardid

PMR 446 MHz

CLUB 3Ø4

H A M

Skeemid

Kodukootud

Galeriid

Varia

Universum

Mina ise

Linke ja pilte universumi uurimisest

Meie Päikesesüsteem Aeg tõusta hällist!
Suuremad kosmoseagentuurid ESA - ESO - SF RFSA ISRO CNSA JAXA CSA NASA Eraagentuurid
Missioonid ISS ARISS ARS Päike Kuu Merkuur Veenus Marss Jupiter Saturn Uraan Neptuun
Kääbusplaneedid, asteroidid ja komeedid Aknad universumi Iidsete tsivilisatsioonide jälgedes

 

                                                                                                                                                                                           


Meie Päikesesüsteem



Päikesesüsteemi planeedid ja nende omavahelised suurused

Solar system - Päikesesüsteem

The planets today - Päikesesüsteemi planeetide hetke asukohad ümber Päikese

    Kuigi kõigi kaheksa planeedi tiirlemisperioodid on väga erinevad, kohtuvad nad aeg ajalt ka sirgjoonel ühelpool Päikesest.
    Päikesele lähimad viis planeeti, Merkuur, Veenus, Marss, Jupiter ja Saturn satuvad Maaga ühele joonele paar korda sajandi jooksul, eelmisel korral oli see 2000. aasta 5. mail, järgmisel korral 2040. aasta 8. septembril.
    Kaks välimist planeeti, Uraan ja Neptuun, satuvad omavahel lähiseisu umbes iga 172 aasta tagant ja kõik kaheksa planeeti on samaaegselt enam-vähem sirges reas ühelpool Päikest alles 2854. aastal.


Päikesesüsteemi kääbusplaneedid ja nende suurused, võrreldes Kuuga

 

    Lisaks planeetidele tiirlevad ümber Päikese kaks nn asteroidide vööd, millest sisemine asub Marsi ja Jupiteri vahel ning koosneb seal kunagi asunud ja purunenud planeedi Phaeton tükkidest.
    Välimine, Kuiperi vöö asub planeet Neptuunist kaugemal laial alal ja koosneb Päikesesüsteemi moodustumise ajal sinna jäänud ja ka hiljem Päikese gravitatsioonivälja sattunud erineva suurusega asteroididest ning jääkamakatest koosnevatest komeedisarnastest taevakehadest.
    Kääbusplaneetidest Päikesele lähima planeedi Ceres'i orbiit asubki Marsi ja Jupiteri vahelises, sisemises asteroidide vöös. Ülejäänud kääbusplaneetide orbiidid asuvad kõik välimises, Kuiperi vöös.

 

Kuiperi vöö välisserva jääb ka 2014. aastal avastatud, ~35 km läbimõõduga asteroid 2014 MU69,
mis on NASA kosmosesondi New Horizons järgmiseks uurimisobjektiks.


Päikesesüsteemi planeetide looduslikud kaaslased (kuud)

Moons in our Solar System

 

Päikesesüsteemi müütiline planeet X

Kas päikesesüsteemi üheksas planeet või punaseks kääbuseks hiibunud kunagine Päikese kaksiktäht?

Planeet X - Nibiru - Nemesis - Päikesesüsteemi müütiline planeet,
mille kohta leidub andmeid juba iidsetelt Sumeritelt, kes teadsid päikesesüsteemi kõiki planeete.
Ligikaudu 6 korda suurem Maast, tiirlemisperiood elliptilisel orbiidil ümmarguselt 3600 aastat.

    P.S. Tänapäeval pole selle müütilise planeedi asukohta suudetud leida.




Aeg tõusta hällist!


Per aspera ad astra!

Kosmonautika pioneerid

   

    Sergei Koroljov                          Konstantin Tsiolkovski                      Verner von Braun.


4. oktoober 1957
Esimene Maa tehiskaaslane, Sputnik 1, kosmoseajastu väljakuulutaja Maal.


       

12. aprill 1961                                                             20. juuli 1969          
Esimene inimene kosmoses, Juri Gagarin.             Esimesed inimesed teisel taevakehal, Kuul,   
                                                                                        Neil Armstrong ja Buzz Aldrin.
                                                                                          Keskel orbitaalmooduli piloot Michael Collins.


Esimene sõnum Maalt teistele tsivilisatsioonidele, graveerituna kuldsele metallplaadile,
2. märtsil 1972 Maalt startinud ja esimese kosmosesondina päikesesüsteemist lahkunud Pioneer-10 korpusel.


List of orbital launch systems - Erinevate riikide kanderakette

 

    Tänaseks on erinevad riigid saatnud Maa orbiidile tuhandeid satelliite, millest paljud on oma eksisteerimise ka lõpetanud, põledes ära Maa atmosfääris, aga pidevalt suurenev hulk vanu, töö lõpetanud satelliite koos neid üles viinud kanderakettide viimaste astmetega, jätkavad veel tiirlemist orbiidil, tekitades nüüd juba kasutu kosmoseprügina üha suureneva kokkupõrke ohu uute orbiidile saadetavate satelliitidega ja eriti mehitatud kosmoseaparaatidega. See on probleem, mis vajab kosmose edasiste uurimiste käigus kindlasti lahendamist.

Stuff in space - Orbiitidel tiirlevaid satelliite ja nende jäänuseid (kosmoseprügi)



Suuremad kosmoseagentuurid


Euroopa kosmoseagentuur


       

European Space Agency - Euroopa Kosmoseagentuur ESA

ESA TV - Euroopa kosmoseagentuuri  ESA TV


Galileo - Global Navigation Satellite System (GNSS)
Euroopa kosmoseagentuuri  ESA satelliit-navigatsioonisüsteem

Uus, ESA satelliit-navigatsioonisüsteem Galileo
hakkab selle valmimisel koosnema 30-st kõrgorbiidil ringlevast satelliidist.


Järjekordsed neli Galileo navigatsioonisatelliiti (15, 16, 17, 18) enne kanderaketile Ariane 5 paigutamist.
Need lennutati orbiidile 17. novembril 2016. aastal.

Järgmise nelja Galileo navigatsioonisatelliidi (19, 20, 21, 22) lennutamine orbiidile on planeeritud 25. juulile 2018.


Sellised näevad välja Galileo navigatsioonisatelliidid Maa orbiidil.



Eesti kosmosebüroo

 

         

 

Estonian Space Office - Eesti Kosmosebüroo ESO

ESTCube - Eesti tudengisatelliidi programmi koduleht

Eesti Kosmosebüroo - ESTCube-1 Eesti esimene satelliit

Eesti esimene kosmosepääsuke ESTCube-1.


Satelliidi ESTCube-1 tehtud foto Eestist (Eestis konstrueeritud ja valmistatud kaameraga).


ESTCube-2 - Estonian Student Satellite-2

Selline hakkab välja nägema järgmine Eesti tudengisatelliit ESTCube-2.



Soome kosmosebüroo

 

         

 

Space Finland - Soome Kosmosebüroo Space Finland

Soome esimene kosmosepääsuke Aalto-2 startis 18. aprillil 2017 kanderaketiga "Atlas-V"
rahvusvahelisse orbitaaljaama ISS varustuskonteineris Cygnus,
Orbitaaljaamast saadeti Aalto-2 mikrosatelliitide orbiidile lennutamise seadme kaudu ettenähtud orbiidile ümber Maa.


Mikrosatelliitide väljalennutamise seade rahvusvahelises orbitaaljaamas ISS.


Aalto-1 - Soome tudengisatelliidi programm

Soome tudengisatelliit Aalto-1 saadeti orbiidile teisena.

Esialgne stardiaeg 400 -750 km kõrgusele elliptilisele polaarorbiidile "SPACEX" kanderaketiga Falcon-9
oli planeeritud 2016. aasta kevadele, aga tõrgete tõttu kanderaketiga venis ooteaeg pikaks
ja lõpuks vahetati see India kanderaketi "PLSV" vastu, mis viis satelliidi orbiidile 23. juunil 2017.

Satelliidi Aalto-1 UHF saatjad töötavad sagedustel 437,22 MHz ja 2,402 GHz.




Venemaa kosmoseagentuur

 

           

Russian Federal Space Agency - Venemaa Kosmoseagentuur Roscosmos

TV Roscosmos - Venemaa kosmoseagentuuri Roscosmos  TV


Kosmoseveteran tööhobune, kanderakett R-7 järjekordse kosmoselaevaga Sojuz teel stardiplatsile.


Lunohod 1 - Esimene kaugjuhitav liikursond Kuul

     

Sellised nägid välja 17. novembril 1970 Kuule laskunud Lunohod 1 maandumismoodul ja Kuukulgur.


MIR - Kosmose orbitaaljaam MIR

Esimene mitmest moodulist koosnev kosmose orbitaaljaam MIR
(Orbiidil 20 veebruar 1986 - 2 märts 2001).




India kosmoseagentuur

 

           

Indian Space Research Organisation - India Kosmoseagentuur ISRO


       

India esimene Kuu satelliit Chandrayaan 1 montaažialusel ja kanderakett GSLV-F01 stardiplatvormil.


Moon mission Chandrayaan 2 - ISRO teine Kuu missioon Chandrayaan 2

India teise Kuu missiooni Chandrayaan 2 eesmärk on laskumine Kuule ja selle uurimine kulgurrobotiga.


India enda, projekteerimisel olev, kolmekohalise meeskonna- ja maandumiskapsliga kosmoselaev.




Hiina kosmoseagentuur

 

           

China National Space Administration - Hiina Kosmoseagentuur CNSA

Space TV CNSA - Hiina Kosmoseagentuuri tutvustav TV


6. detsembril 2013 Kuule laskunud Hiina esimese Kuu missiooni Chang'e-3 maandumismoodul,
pildistatuna Kuukulgurilt.


Hiina esimese Kuu missiooni Chang'e-3 Kuukulgur "Nefriitjänes", pildistatuna maandurilt
(kahjuks lakkas varsti peale maandurilt mahasõitmist toimimast).


China National Space Station - Hiina kavandatav rahvuslik kosmose orbitaaljaam Tiangong-3

Selline hakkab välja nägema hiinlaste kavandatav rahvuslik orbitaaljaam Tiangong-3.




Jaapani kosmoseagentuur

 

           

Japan Aerospace Exploration Agency - Jaapani Kosmoseagentuur JAXA


       

Jaapani transpordilaev Kounotori-3 orbiidil, teel varustuslastiga orbitaaljaama ISS
ja selle kanderakett H-IIB stardiplatvormil enne väljasaatmist.


Rahvusvahelise orbitaaljaama ISS Jaapani moodul.




Kanada kosmoseagentuur

 

           

Canadian Space Agency - Kanada Kosmoseagentuur CSA


Kanada robotkäsi Canadarm-2 orbitaalajaamas ISS,
transpordilaevade põkkamiseks ja astronautide abistamiseks välitöödel.


Kanada astronaudid David Saint-Jacques (vasakul) ja Jeremy Hansen.




Ameerika Ühendriikide kosmoseagentuur

         

National Aeronautics and Space Administration - USA Kosmoseagentuur NASA

NASA TV - USA kosmoseagentuuri  NASA TV (Näitab pidevalt huvitavaid saateid)


All Topics A-Z - Kõik NASA-ga seotud kosmoseuuringud ja missioonid (tähestiku järjekorras)

Skylab - Kosmose orbitaaljaam Skylab

USA esimene kosmose orbitaaljaam Skylab
(Orbiidil 14 mai 1973 - 11 juuli 1979).

Gymnastics on board of the Skylab - Treeninguruum orbitaaljaamas Skylab


Space Shuttle - USA kosmosesüstikute programm

STS-135 - USA kosmosesüstikute programmi viimase missiooni start

STS-135 - Kosmosesüstikute viimase missiooni stardi video gabiinist

       

Missiooni STS-135 süstik Atlantis stardiplatvormil ning selle meeskond
Rex Walheim, Doug Hurley, komandör Chris Ferguson ja Sandy Magnus.


Kosmosesüstiku Atlantis piloodikabiin.


Tagasi maapinnal.

Space Shuttle Atlantis from the Inside - Kosmosesüstik Atlantis seest

 

ORION - USA uus mitmeotstarbeline kosmoseprogramm

       

Kosmoselaeva Orion meeskonna- ja maandumiskapsel ning selle kanderakett SLS (Space Launch System).


Kosmoselaeva Orion meeskonna- ja maandumiskapsli nelja- ja kuuekohaline variant.


NASA  Space Launch System - NASA kanderaketid SLS

NASA vanema- ja uue põlvkonna kanderakettide omavahelised suurused.


SLS  RS-25 engine - Kanderaketi SLS mootor RS-25

Kanderaketi SLS üks neljast, hetkel maailma võimsamast, vedelkütusel töötavast rakettmootorist
RS-25 teel katsetusstendi.


Orion Soars on First Flight Test - 5. detsember 2014. Kosmoselaeva ORION esimene, mehitamata testlend
(seekord veel kanderaketiga Delta IV)

Exploration Mission-1 - Kosmoselaeva ORION esimene kavandatav testlend ümber Kuu
(missiooni praegune planeeritud stardiaeg 15 detsember 2019)




Kosmosetehnoloogia eraagentuurid


Riiklike kosmoseagentuuride kõrval on hakanud kosmosetehnika väljaarendamisega tegelema ka erafirmad,
kes üritavad töötada välja odavamaid tehnoloogiaid inimeste kosmosesse viimiseks ja tagasitoomiseks,
et hakata pakkuma seda teenust riiklikele kosmoseagentuuridele.


Space Exploration Technologies Corporation (SpaceX)

SpaceX launch vehicles - SpaceX kanderaketid Falcon 9 ja Falcon Heavy

     

SpaceX kanderaketid Falcon 9 ja Falcon Heavy on komplekteeritud Merlin 1D mootoritega.


Dragon - SpaceX transpordikapsel Dragon

SpaceX kanderaketiga Falcon 9 orbiidile saadetud transpordikapsel Dragon
saabumas varustuslastiga rahvusvahelisse orbitaaljaama ISS.


Dragon V2 - SpaceX meeskonna- ja maandumiskapsel Dragon V2

Elon Musk esitlemas firma SpaceX kosmoselaeva 7 kohalist meeskonna- ja maandumiskapslit Dragon V2.

Dragon V2 - Meeskonna- ja maandumiskapsli Dragon V2 esitlus


6. veebruaril 2018 esimesele katselennule startinud SpaceX kolmeastmelise kanderaketi Falcon Heavy lastiks ei pandud ühtegi kallist satelliiti orbiidile viimiseks, sest sellise liitraketi esimese katselennu õnnestumine pole kunagi 100 % kindel.
Seepärast paigutas Elon Musk sellesse lastiks oma Tesla firma elektriauto Roadster.

SpaceX Falcon Heavy raketi pardal orbiidile ümber Päikese lendav punane Tesla Roadster,
mille roolis istub skafandrit kandev mannekeen Starman.

Falcon Heavy test launch - SpaceX Falcon Heavy esimene testlend


 

 

Boeing Crew Space Transportation (CST) System


CST-100 Starliner

Firmas Boeing väljatöötatud kosmoselaeva 7 kohaline meeskonna- ja maandumiskapsel CST-100 Starliner.

CST-100 Starliner - Meeskonna- ja maandumiskapsli esitlus

*

SpaceX'i ja Boeing'i esimesed mehitatud testlennud astronautidega pardal on planeeritud 2018. aasta lõppu.



 

Kosmosetehnoloogia ettevõte Blue Origin


Blue Origin

 

    Blue Origin on USA kosmosetööstuse eraettevõte, mille asutajaks on Amazon.com-i looja Jeff Bezos. Ettevõte töötab välja kosmosetehnoloogiat, mis võimaldaks kommertsalusel pääsu kosmosesse igale soovijale. Eesmärk on tuua kosmoselennu hinnad märkimisväärselt allapoole, ehitades sarnaselt firmaga SpaceX korduvkasutusega kanderakette, aga hoida tehnika töökindlus seejuures kõrgena.

 

Firma Blue Origin asutaja ja omanik Jeff Bezos turistide kosmosesse viimiseks mõeldud
meeskonna- ja maandumiskapsli ning selle taga asuva korduvkasutusega kanderaketi New Shepard juures.


Blue Origin kanderaketid on komplekteeritud, firma oma tehases valmistatud,
võimsate Blue Origin BE-4 mootoritega.




Universumi uurimise missioonid


Ignore observers while exploring the universe!

*

Spaceflight101 Launch Calendar - Erinevate tulevaste missioonide stardiajad




Missioon ISS


Rahvusvaheline kosmose orbitaaljaam ISS

Off the Earth, for the Earth

International Space Station - Rahvusvaheline kosmose orbitaaljaam ISS

International Space Station TV - Rahvusvahelise kosmose orbitaaljaama ISS TV


Rahvusvaheline kosmose orbitaaljaam ISS koos põkkunud kosmoselaevadega.


Orbitaaljaama kaitseluukidega vaatluskuppel.

Assembly of the ISS - Kosmose orbitaaljaama ISS erinevad segmendid ja moodulid




Amatöörraadioside kosmosejaamas ISS

 

Amateur Radio on the ISS - Amatöörside kosmose orbitaaljaamas ISS

KE5FYE, NASA astronaut Sandra Magnus kosmosejaamas ISS, sideseansil raadioamatööridega.


IZØUDF, ESA astronaut Samantha Cristoforetti kosmosejaamas ISS, sideseansil raadioamatööridega.

Radio frequencies on the ISS - Kosmosejaamas ISS kasutatavaid raadiosagedusi

ISS real time tracking - Kosmosejaama ISS interaktiivne liikumiskaart




Amatöörraadioside satelliidid


Esimene amatöörside satelliit

Esimene amatöörside satelliit Oscar1 lennutati Maa orbiidile juba 1961. aasta detsembris.

 

Amateur radio satellites - Amatöörside satelliitide interaktiivne liikumiskaart        




Päikese missioonid

Päike - Sun


ESA / NASA Päikese missioon Ulysses

Mission to Sun Ulysses - Päikese uurimismissioon Ulysses

Päikese uurimissond Ulysses montaažihallis.

   Kosmosesond Ulysses startis Päikese suunas 1990. aasta 6. oktoobril Maa orbiidilt, kosmosesüstiku Discovery pardalt.
Ulysses oli Euroopa Kosmoseagentuuri ESA ja USA kosmoseagentuuri NASA ühisprojekt, et uurida lähemalt, mis toimub Päikese poolustel. Sond jõudis uurida nii Päikese lõuna- kui põhjapoolust kolm korda. Esimest korda uuris sond Päikese pooluseid 1995. aastal, teist korda aastatel 2000 - 2001 ning kolmandat korda 2007 - 2008.
   2008. aasta kevadel lõppesid Ulyssese energiavarud ning töö sondiga lõpetati. Ulyssese uurimistulemused näitasid muu hulgas, et päikesetuul puhub poolustel kiiremini (u 750 km/s) ja ühtlasemalt kui ekvaatoril (u 450 km/s).



NASA Päikese missioon Parker Solar Probe

Parker Solar Probe - Päikese uurimisprogramm Parker Solar Probe

Selline hakkab välja nägema Päikese uurimissond Parker Solar Probe enne päikesekroonist läbi kihutamist.

   NASA kosmosesond Parker Solar Probe on esmakordne missioon Päikese "puudutamiseks". Sondi start on planeeritud 2018. aasta suvele.
   Päikese atmosfääri saladuste avamiseks kasutab Parker Solar Probe parima trajektoori leidmiseks Veenuse gravitatsiooni, et oma orbiiti järk-järgult Päikesele lähemale tuua. Selleks peab sond Veenusest mööda lendamisega tegelema kauem kui kuus aastat ja tegema seda vähemalt seitse korda, enne kui see veidi enne 2024. aasta jõule esimest korda Päikese lähedale läheb. Lõpporbiidil tiirlemise aeg on ainult 88 päeva, väikseim kaugus Päikesest 5,9 miljonit km. Kosmosesond kihutab läbi Päikese atmosfääri ülemisest osast kroonist, et uurida ülimalt lähedalt päikesetuulte ja päikeseenergia toimimist.
   Sond on ehitatud vastupidavast süsinik-komposiit materjalist, et taluda ligikaudu 1400°C kuumust. Nime on sond saanud USA astrofüüsiku Eugene Parkeri järgi.



ESA / NASA Päikese missioon Solar Orbiter

Solar Orbiter mission - Päikese uurimisprogramm Solar Orbiter

Selline hakkab välja nägema Päikese uurimissond Solar Orbiter päikeselähedasel orbiidil.

   Solar Orbiter on Euroopa Kosmoseagentuuri ESA kavandatud missioon koostöös USA kosmoseagentuuriga NASA, Päikese pinna uurimiseks. Planeeritud start peaks toimuma 2018. aasta oktoobris Cape Canaverali neemelt NASA kanderaketiga.
   Solar Orbiter hakkab uurima Päikese tegevust lähemalt, kui taolised uurimissatelliidid kunagi varem, Päikesest ligikaudu 42 milljoni km kaugusel püsiorbiidil. Sond saadaks pilte ning andmeid Päikese polaarregioonide ning tagakülje kohta ka siis, kui need Maalt näha ei ole.




Kuu missioonid

Moon - Kuu

Moon Explorers - Kõik aegade jooksul Kuud uurima saadetud automaatjaamad ja mehitatud lennud


NASA Kuu uurimise mehitatud missioonid

The Apollo missions - Kuu uurimisprogrammi Apollo missioonid

     

Tähtsaim inimese elutalituse garanteerija avakosmoses, aga ka atmosfäärita taevakehadel nagu Kuu,
on vastupidav ja töökindel vaakumskafander.


     

Kuul liikumiseks katsetati gabariitide ja kaalu vähendamiseks ka mootorratta varianti,
aga lõpuks otsustati siiski kokkulapatava auto kasuks.

Lunar Rover Vehicle Foldup Animation - Kuumaasturi kokkulappamise animatsioon      

Lunar Rover Vehicle Deployment Animation - Kuumaasturi Kuul lahtilappamise animatsioon

Lunar "Grand Prix" - Kuumaasturi sõidu demo "Kuu Grand Prix" (Apollo 16 missioonilt)


     

Seni viimase mehitatud Kuu missiooni, 11. detsembril 1972 Kuule laskunud,
kosmoselaeva Apollo 17 maandumismoodul koos sellel asetseva, meeskonna gabiiniga tõusumooduliga.
Parempoolsel fotol, kaasasolev sõiduasendisse lahtilapatud Kuumaastur.


Kosmoselaeva Apollo 17 astronaudid maasturiga uurimisretkel Kuu maastikul,
võtmas proove teele jäänud suurelt kivirahnult.


Apollo 17 mission - Viimase Kuu missiooni video

     

Kaks seni viimastena Kuul kõndinud inimest,
kosmoselaeva Apollo 17 astronaudid Eugene Cernan ja Harrison Schmitt,
parempoolsel fotol orbitaalmooduli piloot Ronald Evans.

*

Paar huvitavat fakti kosmose lähinaabrist

Kuu meteoriidikraatrid, olenemata nende suurusest, on kõik praktiliselt ühesuguse sügavusega. Miks?


Kui Apollo astronaudid Kuult orbitaalmoodulisse naastes lasid tõusumoodulil tagasi Kuule kukkuda,
pani see kerge tõusumoodul (2,36 t) Kuu pinna mitmeks tunniks võnkuma, kõmisema nagu tühja tünni. Miks?



Kuu uurimise järgmised missioonid

 

Mission DSG - NASA Kuu uurimisprogrammi missioon DSG (Deep Space Gateway / Süvakosmose Värav)

   Kuu uurimise järgmiseks suureks väljakutseks on rahvusvahelise kosmose orbitaaljaama DSG ehitamine Kuu orbiidile. Orbitaaljaam pannakse kokku viiest moodulist, mis viiakse ükshaaval Kuu orbiidile kosmoselaevade Orion missioonidega.
   Kuu ümber tiirlevast mehitatud orbitaaljaamast on tunduvalt lihtsam sooritada uurimislende Kuu pinnale ja tagasi.
Orbitaaljaamast saab samuti tähtis vahejaam Kuu pinnale baasjaamade rajamisel ja sealsete meeskondade vahetamisel, aga ka süvakosmose edasisel uurimisel, eesmärgiga sooritada sealt lende Päikesesüsteemi teistele planeetidele. Kosmoselaeva väljasaatmine Kuu orbiidilt on tunduvalt odavam kui Maalt. Kuu orbitaaljaam on kavas valmis ehitada 2020. aastate keskel.

 

Kuu orbitaaljaama DSG moodulid ja montaaži järjekord. Paremal kosmoselaev Orion.


Selline hakkab välja nägema Kuu orbiidil tiirlev kosmosejaam DSG.




Merkuuri missioonid

Merkuur - Mercury

Mercury missions - Merkuuri uurimisprogrammi missioonid


NASA Merkuuri missioon Mariner 10

NASA space mission Mariner 10 - NASA Merkuuri uurimismissioon Mariner 10

Esimese Merkuuri kosmosesondi Mariner 10 lennutrajektoor ümber Päikese,
kasutades Merkuurile lähenemiseks Veenuse gravitatsiooni.

   3. novembril 1973 startinud Mariner 10 oli ainuke uurimisprogrammi Mariner kosmosesondidest, mis saadeti Merkuuri poole. (Plaanis olnud Mariner 11 ja Mariner 12 viidi üle Voyageri programmi ja said nimeks Voyager 1 ja Voyager 2.)
   Mariner 10 kasutas esimesena oma lennutrajektoori muutmiseks Veenuse gravitatsiooni. Merkuurist möödus Mariner 10 kuuekuuliste intervallidega kolm korda, 29. märtsil 1974, 21. septembril 1974 ja 16. märtsil 1975. Möödalendude jooksul kaardistas sond 45% protsenti planeedi pinnast. Merkuuri aeglase pöörlemise tõttu jäi pool planeedist iga kord pimedusse.



NASA Merkuuri missioon Messenger

NASA space mission Messenger - NASA Merkuuri uurimismissioon Messenger

Teine Merkuuri kosmosesond Messenger planeedi orbiidil.

   Üle kolmekümne aasta hiljem, 3. augustil 2004 startinud teise uurimissondi Messenger eesmärgiks oli uurida Merkuuri pinna keemilist koostist, planeedi geoloogilist ajalugu, tema magnetvälja allikat, Merkuuri tuuma mõõtmeid ja selle olekut, pooluste lenduvat ainet ning planeedi eksosfääri ja magnetosfääri loomust planeedi orbiidilt.
   18. märtsil 2011 Merkuuri orbiidile jõudnud Messengeri missiooni kestuseks oli planeeritud üks Maa aasta, kuid kestis edukalt üle kahe.
   Kuna Messenger ei teinud möödalende Merkuurist nagu Mariner 10, vaid tiirles selle orbiidil, oli võimalik fotografeerida kogu planeedi pinda. Messengeri skaneerikisvõime oli tunduvalt parem kui Mariner 10-el. Samuti kaamerate lahutusvõime oli suurem, 18 m (Mariner 10-el 1,6 km).



ESA / JAXA Merkuuri missioon BepiColombo

ESA / JAXA space mission BepiColombo - ESA / JAXA Merkuuri uurimismissioon BepiColombo

Sellised hakkavad välja nägema ESA/JAXA koostöö sondid
BepiColombo MMO ja MPO Merkuuri orbiidil.

   BepiColombo on Euroopa Kosmoseagentuuri ESA ja Jaapani kosmoseagentuuri JAXA ühismissioon Merkuuri uurimiseks. Missioon koosneb kahest koos startivast kosmosesondist, Mercury Planetary Orbiter'ist (MPO) ja Mercury Magnetospheric Orbiter'ist (MMO). Missiooni algus on planeeritud 2018. aasta oktoobrisse ja saabumine Merkuuri orbiidile detsembris 2025. Missiooni eesmärgiks on põhjalikult uurida Merkuuri magnetvälja, sisestruktuuri ja pealispinda.


Arvutute meteoriidikraatritega Merkuuri pind sarnaneb Kuu maastikule,
aga Päikese läheduse tõttu on tunduvalt suurema pinnatemperatuuri kõikumisega (-173°C - +427°C).




Veenuse missioonid

Veenus - Venus

Venus Explorers - Kõik aegade jooksul Veenust uurima saadetud automaatjaamad


Esimesed Veenuse pinna värvifotod

Nõukogude Liidu Veenuse uurimisprogrammi Venera uurimissondi Venera-13 maandumismoodul
oli esimene Veenusele saadetud sondidest, mis enne liiga kõrge pinnatemperatuuri tõttu töö lõpetamist
jõudis saata mõned värvifotod Veenuse pinnalt.

Soviet space program Venera - Nõukogude Liidu Veenuse uurimisprogramm Venera

       

30. oktoobril 1981 startinud Veenuse uurimissond Venera-13 ja selle maandumismoodul montaažihallis.


Üks vähestest planeet Veenuse pinnal tehtud fotodest, kosmosesondi Venera-13 poolt 1982. aastal.



Veenuse pinnareljeefi kaardistamine radariga

Kuna Veenust ümbritseva tiheda pilvkatte tõttu on pinna fotografeerimine orbitaalsatelliitidelt võimatu,
kasutas 4. mail 1989 Veenuse poole startinud satelliit Magellan planeedi pinna kaardistamiseks
spetsiaalset radarit VOIR (Venus Orbital Imaging Radar)

NASA space mission Magellan - NASA Veenuse uurimismissioon Magellan

       

            Magellan montaažihallis.                                       Selline nägi Magellan välja Veenuse orbiidil.


Planeet Veenuse pinnarelieef satelliidi Magellan radari VOIR kujutisena.




Marsi missioonid

Marss - Mars

Mars Explorers - Kõik aegade jooksul Marssi uurima saadetud automaatjaamad.
(suurendamiseks kliki pildil)

Mis põhjustab nii palju ebaõnnestumisi?


NASA Marsi uurimisprogramm kulgurrobotitega

Mars Rowers - Marsi uurimisprogrammi koduleht

Sellised nägid välja järjest kogukamaks muutuvad Marsi kulgurrobotid.
Ees keskel, NASA esimene, 4. juulil 1997 Marsile laskunud Sojourner.
Vasakul, 4. jaanuaril 2004 Marsile laskunud Spirit ja mõõtmetelt identne,
25. jaanuaril 2004 Marsile laskunud Opportunity (pildil ainult üks nendest).
Paremal, 6. augustil 2012 Marsile laskunud, tunduvalt suurem Curiosity.


Marsi maastik kulgurrobot Curiosity objektiivide läbi.


Lähifoto Marsi ühe paiga huvitavast pinnasevormist, Curiosity objektiivide läbi.

Mars Curiosity Image Gallery - Kulgurrobot Curiosity fotogalerii Marsist

 

*

Paar poleemikat tekitanud Marsi fotodest

Kas kellegi kunagise Marsi valduse säilinud "piirikivi"? (fragment Curiosity tehtud panoraamfotost).


Kulgurrobot Curiosity saadetud foto enda varjust Marsi pinnal.
Mille (või kelle?) vari on vasakul, Curiosity varju kõrval?



ESA Marsi missioon ExoMars

ExoMars - Marsi uurimisprogrammi ExoMars missioon

14. märtsil 2016 Marsi suunas startinud ESA Marsi uurimisprogrammi uus Marsi sond ExoMars.
Selle maandumismoodul-robot Schiaparelli laskus Marsi pinnale 19. oktoobril 2016 (kahjuks purunes).

ExoMars - ESA Marsisondi ExoMars Marsile lennu animatsioon



NASA Marsi missioon Mars Reconaissance Orbiter (MRO)

Mars Reconaissance Orbiter - Marsi uurimisprogrammi MRO missioon

12. augustil 2005 startinud Marsi uurimise kosmosesond MRO jõudis Marsi orbiidile 10. märtsil 2006.
Missioon pidi algselt kestma kaks aastat, kuid on kestnud edukalt juba üle kümne aasta.
MRO missiooni tähtsaimaks avastuseks on Marsi pinnase settekihtide all olevad hiiglaslikud jääkihid.



India Marsi missioon Mars Orbiter

Mars Orbiter - Marsi uurimisprogrammi Mars Orbiter missioon

24. septembril 2014 Marsi orbiidile jõudnud, India Marsi uurimise kosmosesond Mars Orbiter.


Marsi satelliidi Mars Orbiter tehtud foto süsihappelume mütsist Marsi poolusel.

*

Veidi fantaasialendu

Fragment ühest India Marsi satelliidi Mars Orbiter tehtud Marsi fotost.
Kas ei meenuta veidi Põhja-Euroopa kaarti? Nagu Marsi Balti meri, Botnia lahe ja Soome lahega,
1. alla jääva Liivi lahe, 1. paremale jääva Hiiu- ja Saaremaa ning 2. ümber oleva Peipsi järvega?



NASA Marsi missioon InSight

Insight - Marsi uurimisprogrammi InSight missioon
(Interior Exploration using Seismic Investigations, Geodesy and Heat Transport)

Selline hakkab välja nägema Marsi labor InSight Marsi pinnal.

  Marsi missiooni InSight eesmärgiks on maandada Marsile statsionaarne laboratoorium, mis on varustatud seismomeetri ja soojusvoosondiga, ning uurida planeedi varajast geoloogilist evolutsiooni, et täiendada teadmisi Päikesesüsteemi Maatüüpi planeetidest (Merkuur, Veenus, Maa, Marss).
   Väliselt on Marsi labor InSight sarnane NASA eelmise Marsi laboriga Phoenix, mis laskus Marsi polaaralale 25. mail 2008. Phoenixi eesmärgiks oli otsida mikroobidele sobilikke keskkondi ja uurida Marsi vee ajalugu.
   Missioon InSight startis Marsi suunas 5. mail 2018, Vandenbergi õhujõudude baasist Californias, kanderaketiga Atlas V401. Marsile peaks InSight jõudma 26. novembril 2018.




Jupiteri missioonid

Jupiter - Jupiter

Outer planets missions - Hiidplaneetide uurimise missioonid


NASA Esimene hiidplaneetide uurija Pioneer 10

Pioneer 10 - Kosmosesondi Pioneer 10 missioon

     

2. märtsil 1972 startinud kosmosesond Pioneer 10 oli esimene Päikesesüsteemi hiidplaneetide uurimise sondidest,
samuti esimene kosmoseaparaat, mis peale asteroidide vöö ja Jupiteri lähiuuringuid väljus Päikesesüsteemi piiridest.
Seepärast oli kosmosesondi korpusele kinnitatud kuldne plaat sellele graveeritud sõnumiga teistele tsivilisatsioonidele.
Viimane väga nõrk signaal saadi sondilt 23. jaanuaril 2003 (!), siis oli Pioneer 10 Maast 12 miljardi km (80 aü*) kaugusel. Pärast seda pole kosmosesondi signaale enam vastu võetud.

      * (ingl AU) - astronoomiline ühik. 1 aü = 149,5 miljonit kilomeetrit (Maa keskmine kaugus Päikesest).



NASA Jupiteri missioon Galileo

Galileo Jupiter mission - NASA Jupiteri uurimisprogrammi Galileo missioon

Galileo Probe mission - Galileo maanduri Probe missioon piltides

   

Uurimissond Galileo koos kanderaketiga peale starti Atlantiselt, Galileo Jupiteri orbiidil ja maandur Probe.

   Jupiteri uurimissond Galileo startis 18. oktoobril 1989 Maa orbiidilt, kosmosesüstiku Atlantis pardalt ja jõudis Jupiteri orbiidile 7. detsembril 1995, saades esimeseks Jupiteri tehiskaaslaseks.
   Sondil tekkisid probleemid peamise sideantenniga, mis ei avanenud täielikult. See muutis sondiga suhtlemise tunduvalt keerulisemaks, aga sellegipoolest suudeti kavandatud uurimisprogramm täita.
   1994. aasta juulis, olles veel teekonnal Jupiteri juurde, jälgis Galileo komeedi Shoemaker-Levy 9 kokkupõrget Jupiteriga.
   Jupiteri orbiidil eraldus Galileost maandur Probe, mis planeedi atmosfääri sisenedes mõõtis esmakordselt selle koostist.
   Galileo avastas Jupiteril Maalt nähtamatu rõngaste süsteemi, mis koosneb kolmest osast: sisemisest rõngast ehk halost, heledamast põhirõngast ja välimisest loor-rõngast, kaardistas planeedi magnetvälja ning uuris Jupiteri kuusid, Callistot, Ganymedest, Europat ja Iot.
   Uurimissondi Galileo missioon lõpetati 21. septembril 2003 ja sond suunati Jupiteri atmosfääri, et vältida planeedi kuude bioloogilist saastamist.



NASA Jupiteri missioon Juno

Juno Jupiter mission - NASA Jupiteri uurimisprogrammi Juno missioon

 

Jupiteri uurimissond Juno ja paremal müstiline püsiv keeristorm Jupiteril.

   Jupiteri uurimissond Juno startis 5. augustil 2011 Floridast, kanderaketiga Atlas-5 ja Jupiterini jõudmiseks kulus tal viis aastat. Jupiteri orbiidile jõudis Juno 5. juulil 2016.
   Juno on Galileo järel teine Jupiteri orbiidile saadetud kosmosesond. Varasematest Päikesesüsteemi hiidplaneete uurinud sondidest erineb Juno sellepoolest, et see saab oma energia päikesepaneelidelt.
   Orbiidil mõõdab sond infrapuna ja mikrolainete abil sügavalt planeedi atmosfäärist pärinevat radiatsiooni. Need uuringud annavad aimu, kuidas planeet tekkis ja miks on Jupiteri atmosfäär stabiilselt triibuline. Teised instrumendid mõõdavad gravitatsioonivälja ja polaaralade magnetvälja.
   Juno jätkab esialgsete arvestuste kohaselt toimimist 2018. aasta juulikuuni. Seejärel, missiooni lõppedes suunatakse sond Jupiteri atmosfääri kus see ära põleb, et vältida sondi kukkumist planeedi kuudele ja võimalikku bioloogilist saastamist.


Virmalised Jupiteri poolustel pole sugugi harukordne nähtus.




Saturni missioonid

Saturn - Saturn


NASA / ESA Saturni missioon Cassini

Cassini Saturn mission - NASA / ESA Saturni uurimisprogrammi Cassini missioon

Cassini Titan mission - NASA / ESA Titani uurimisprogrammi Cassini - Huygens missioon

 

Kosmosesond Cassini teel Saturni ja selle kuu Titani juurde. Paremal ESA Titani maandur Huygens.

    NASA kosmosesond Cassini startis Saturni suunas 15. oktoobril 1997 ja seitsmeaastase lennu järel asetus 1. juulil 2004 esimese tehiskaaslasena Saturni orbiidile. Sond toimetas kohale ka Maal enne lendu steriliseeritud ESA maanduri Huygens, mis 14. jaanuaril 2005 laskus edukalt Saturni suurimale kuule Titanile.
    Saturni ümber tiirlenud Cassini avastas Saturnil uusi kuid ja pildistas nende pinda, et välja selgitada nende geoloogilist ajalugu. Lisaks uuris Cassini Saturni rõngaid, nende struktuuri ja dünaamikat, Saturni pilvede dünaamikat, magnetosfääri, kaardistas samuti Titani pinda ja uuris selle vinejat atmosfääri ning pilvi.
    15. septembril 2017 lõpetas Cassini oma eduka missiooni, sööstes viimase tööna Saturni tihedasse atmosfääri ja hävines.


Kosmosesondi Cassini tehtud kaunis foto Saturnist (Päike jäi planeedi taha).




Uraani missioonid

Uraan - Uranus


NASA Uraani missioon Voyager 2

NASA kosmosesond Voyager 2

Voyager 2 Uranus mission - NASA Uraani uurimisprogrammi Voyager 2 missioon

Planeet Uraan enda ümbertiirlevate kuude ja nõrga heledusega, Maalt mittenähtavate rõngastega.

    Kosmosesond Voyager 2 startis 20. augustil 1977 Cape Canaverali neemelt Titan IIIE-Centaur kanderaketiga. Sond on osa Voyageri programmist ning see saadeti uurima Päikesesüsteemi ja selle piirialasid. Sond lendas mööda Jupiterist, Saturnist, Uraanist ja Neptuunist ning nende möödalendude käigus tehti hiidplaneetidest esimesed detailsed fotod.
    Erinevalt teistest Päikesesüsteemi planeetidest on Uraani pöörlemistelje kalle ekliptika normaali suhtes on 97,77 kraadi ehk pöörlemistelg on peaaegu paralleelne Päikesesüsteemi tasandiga. Samuti pöörleb Uraan vastupidises suunas, võrreldes teiste planeetidega. Uraani ümber on ka Maalt mittenähtavad rõngad, mille olemasolu küll arvati, aga selgelt olid need näha alles 1986. aastal Voyager 2 poolt tehtud lähifotodel. Uraani pind ise on fotodel ühtlaselt rohekassinine.
    Voyager 2 on seni ainus kosmosesond, mis on Uraani lähedalt uurinud.




Neptuuni missioonid

Neptuun - Neptune


NASA Neptuuni missioon Voyager 2

Voyager 2 Neptune mission - NASA Neptuuni uurimisprogrammi Voyager 2 missioon

Kosmosesond Voyager 2 möödalennul Planeet Neptuunist.

    Neptuun on kõige kaugemal asetsev seni teadaolevatest Päikesesüsteemi suurtest planeetidest. Läbimõõdult on Neptuun neljas planeet ja massi poolest kolmas planeet. Päikesesüsteemi hiidplaneetidest on Neptuun kõige tihedam.
    Neptuunil on samuti nõrga heledusega, aga katkendlik ja looga kujuline poolrõngaste süsteem, mis avastati 1968. aastal Maalt tehtud fotodelt, aga nende olemasolu tõestati alles 1989. aastal Voyager 2 Neptuunist möödalennul tehtud fotodega.
    Erinevalt Uraani ühtlaselt rohekassinisest atmosfäärist on Neptuuni atmosfääris nähtavad aktiivsed ilmastikumustrid. Kosmosesondi Voyager 2 möödalennu ajal 1989. aastal asus planeedi lõunapoolkeral Suur Tume Laik, mida võib võrrelda Jupiteri suure punase laiguga.
    Nagu Uraanigi puhul, on Voyager 2 seni ainus kosmosesond, mis on Neptuuni lähedalt uurinud.




Kääbusplaneetide, asteroidide ja komeetide uurimiste missioonid



Asteroidide vöö ja kääbusplaneet Ceres

   

Marsi ja Jupiteri vahel asuv asteroidide vöö tekkis kunagi seal asunud Maa tüüpi planeedi Phaeton'i purunemisel,
kokkupõrke tagajärjel ühe väikese hulkuva planeediga*, paisates laiali lugematul arvul erineva suurusega tükke.
Suur osa laialilennanud tükkidest jäid tiirlema samale orbiidile, moodustades ümber Päikese nn asteroidide vöö.
Planeedi tuuma jäänustest moodustus lõpuks samas asteroidide vöös tiirlev, Päikese lähim kääbusplaneet Ceres.
(üks hüpoteesidest)

      * Hulkuvateks planeetideks kutsutakse planeete, mis tähtedevahelises ruumis vabalt ringi liiguvad. Need planeedid on tähesüsteemide moodustumise aegadel tõugatud välja oma ematähtede gravitatsiooniväljadest ja liiguvad kosmoses vabalt ringi, kuni mõne teise tähesüsteemi gravitatsioonivälja satuvad.



Kääbusplaneet Ceres

Dawn Ceres mission - NASA uurimisprogrammi Dawn missioon

 

Kosmosesond Dawn kääbusplaneet Ceresi lähedal. Paremal asteroid Vesta.

   27. septembril 2007 startinud NASA kosmosesondi Dawn eesmärk oli uurida Marsi ja Jupiteri vahelises asteroidide vöös asuvaid, kääbusplaneeti Ceres (ø 952 km) ja asteroidi Vesta (ø 525 km), mis on Ceresi järel suurim taevakeha asteroidide vöös. Ioonmootori kasutamine võimaldas sondi saata tiirlema mitme taevakeha juurde.
   16. juulil 2011 saabus Dawn asteroid Vesta juurde. Uurinud Vestat 14 kuud, lahkus sond asteroidi juurest 2012. aastal. Cerese orbiidile jõudis Dawn 6. märtsil 2015 ja pärast uurimisprogrammi lõppu jääb kääbusplaneedi ümber tiirlema.


Kosmosesond Dawn uurib peale vee olemasolu ka mõistatuslike valguslaikude päritolu Ceresi pinnal.



Kääbusplaneet Pluuto

New Horizons Pluto mission - NASA uurimisprogrammi New Horizons Pluuto missioon

19. 01. 2006 startinud kosmosesondi New Horizons esimeseks missiooniks oli kääbusplaneet Pluuto uurimine.

    Kuna kosmosesond pidi õige lennutrajektoori saavutamiseks Maa orbiidilt lahkuma kohe, ilma hoovõtu ringi tegemata,
anti talle kiiruseks 16,26 km/s (58 536 km/h). See on suurim kiirus, millega kosmosesondid on Maa orbiidilt lahkunud.
   14. juulil 2015 möödus New Horizons Pluutost 12 500 km kauguselt. Tohutu kauguse tõttu kulus möödalennul kogutud andmete töötlemiseks ja saatmiseks Maale 16 kuud ja viimased andmed saabusid 25. oktoobril 2016.
   Planeet, mis alles hiljuti oli nimetatud ümber kääbusplaneediks, osutus kosmosesondiga New Horizons lähedalt uurides,
nii oma ehituselt kui ümber tiirlevate viie kuuga, ikkagi rohkem Päikesesüsteemi täieõiguslike planeetide hulka kuuluvaks.



Asteroid Ultima Thule (2014 MU69)

New Horizons 2014 MU69 mission - NASA uurimisprogrammi New Horizons 2014 MU69 missioon

     

Kosmosesondi New Horizons järgmiseks missiooniks peale planeet Pluuto lähiuuringut on
2014. aastal avastatud, Kuiperi vöö välisservas asuva asteroidi 2014 MU69 (Ultima Thule) uurimine,
mille juurde sond peaks jõudma 2019. aasta algul.



Komeet Wild 2 (81P/Wild)

Stardust - NASA Uurimisprogrammi Stardust missioon

     

7. 02. 1999 startinud kosmosesond Stardust lähenemas komeedile Wild 2 ja foto selle jäisest tuumast.

   Stardust missiooni eesmärgiks oli koguda tähtedevahelist tolmu ja komeedi Wild 2 saba osakesi ning tuua nende näidised tagasi Maale laboratoorseteks analüüsideks. Esimest korda kogus Stardust tähtedevahelist tolmu 22. veebruaril 2000.
   2. jaanuaril 2004 lendas kosmosesond mööda komeedi Wild 2 lähedalt, võttes proove komeedi sabaosakestest ja tehes detailseid ülesvõtteid komeedi ~ 5 km läbimõõduga jäisest tuumast.
 Proovid jõudsid Maale 2006. aastal, kui Stardusti maandumiskapsel sisenes Maa atmosfääri ja maandus USAs Utah osariigis.



Komeet 67P/C-G

Rosetta - ESA uurimisprogrammi Rosetta missioon

2. 03. 2004. startinud ESA kosmosesondilt Rosetta eraldunud maandumismoodul Philae
laskumas komeedile 67P/C-G. 12. november 2014.

Philae facing eternal hibernation - Philae komeedile haakumise animatsioon



Asteroid 1999 JU3 (162173 Ryugu)

Asteroid Explorer Hayabusa2 - JAXA Uurimisprogrammi Hayabusa2 missioon

3. 12. 2014 startinud JAXA kosmosesond Hayabusa2 asteroidi 1999 JU3 juures.

   Tanegashima kosmosekeskusest Jaapanis startinud kosmoseagentuuri JAXA missioon Hayabusa2 on pretensioonikas, asteroidile 1999 JU3 saadetakse kosmosesondiga väikene maandur ja kolm miniatuurset kulgurit. Asteroidi juurde jõuab Hayabusa2 2018. aasta keskpaigas, jäädes sinna poolteiseks aastaks enne asteroidilt lahkumist 2019. aasta lõpus.
   Proovide võtmiseks asteroidilt kasutab Hayabusa2 kahurit. Kuulilöögist lahti paiskunud asteroidi tükkidest napsab see mõned kaasa ja naaseb nendega Maale. Tagasi Maale peaks Hayabusa2 jõudma 2020. aasta lõpul.



Asteroid Bennu

OSIRIS-REx Asteroid Sample Return Mission - NASA Uurimisprogrammi OSIRIS-REx missioon

8. 09. 2016 asteroidile Bennu startinud ja proovidega Maale naasev kosmosesond OSIRIS-REx
(Tagasi Maale koos asteroidi pinnaseproovidega peaks sond jõudma septembris 2023).

To Bennu and Back - OSIRIS-REx asteroidi missiooni animatsioon




Aknad universumi



Universumi uurija, kosmoseteleskoop Hubble

Stardi aeg 24. aprill 1990

Space telescope Hubble - NASA kosmoseteleskoobi Hubble missioon

Seni parim universumi fotograaf, kosmoseteleskoop Hubble Maa orbiidil.

Space telescope Hubble images - Kosmoseteleskoobi Hubble kaamerate kaunimad fotod universumist



Mustade aukude otsija, kosmoseobservatoorium Chandra

Stardi aeg 23. juuli 1999

X-ray Observatory Chandra - NASA kosmoseobservatooriumi Chandra missioon

Röntgenkiirguse abil musti auke otsiv kosmoseobservatoorium Chandra Maa orbiidil.



Eksoplaneetide uurija, kosmoseteleskoop Spitzer

Stardi aeg 25. august 2003

Space telescope Spitzer - NASA kosmoseteleskoobi Spitzer missioon

Eluks sobilike eksoplaneete otsiv kosmoseteleskoop Spitzer oma orbiidil Maa taga, ümber Päikese.

   Kosmoseteleskoobi Spitzer seni suurim avastus eksoplaneetide otsingul on Veevalaja tähtkujus, 39 valgusaasta kaugusel asuva päikesesüsteemi Trappist-1 päikese ümber tiirlevad seitse planeeti, millest kolm asuvad elukõlblikus tsoonis.

*

  Elukõlblikuks tsooniks kutsutakse tähtede ümber olevat tsooni, milles tiirlevate planeetide pinnatemperatuurid jäävad vahemiku, kus nende pinnal olev vesi on vedelas olekus. Ainult see võimaldab seal kõrgemate eluvormide tekkimist.
   Sellest tsoonist seespool tiirlevate planeetide pinnatemperatuurid on liiga kõrged, seepärast vett nende pinnal ei leidu.
  Tsoonist väljapoole jäävate planeetide pinnatemperatuurid on liiga madalad ja vett nende pinnal on ainult jäätunud olekus, mis samuti ei võimalda planeedi pinnal kõrgemate eluvormide tekkimist.


Meie päikesesüsteemi planeetidest asuvad elukõlblikus tsoonis ainult Maa ja Marss.
Veenus jääb tsooni servast juba veidi sissepoole.



Kaugete planeetide avastaja, kosmoseteleskoop Kepler

Stardi aeg 6. märts 2009

Space telescope Kepler - NASA kosmoseteleskoobi Kepler missioon

Eluvõimalustega planeete otsiv kosmoseteleskoop Kepler Maa orbiidil.



Tähtede kaardistaja, kosmoseteleskoop Gaia

Stardi aeg 19. detsember 2013

Space telescope Gaia - ESA kosmoseteleskoobi Gaia missioon

Maast 1,5 miljoni kilomeetri kaugusele kaugorbiidile,
Maa-Päikese Lagrange'i punkti L2 saadetud kosmoseteleskoop Gaia.

*

    Lagrange'i punktid ehk L-punktid on asukohad kosmoses, kus väikese massiga keha saab kahe, teineteise ümber tiirleva, suure massiga keha suhtes paigal püsida. Nendes punktides tasakaalustavad gravitatsioon ja orbitaalne liikumine teineteist.
    Maa-Päikese-süsteemi vaadates oleks L-punkt selline, mille tiirlemisperiood on võrdne Maaga (1 aasta) ning mille asukoht Maa ja Päikese suhtes ei muutu. Lagrange'i punkte on kokku viis, L1, L2, L3, L4 ja L5, millest kolm esimest on ebastabiilsed, nende asukohad muutuvad väikese raadiuse piires (vt fotol paremal all) ning kaks viimast stabiilsed punktid.


Maa-Päikese Lagrange'i punktid L1, L2, L3, L4 ja L5.


X-kiirguste uurija, kosmoseobservatoorium Hitomi (Astro-H)

Stardi aeg 17. veebruar 2016

X-ray Observatory Hitomi - Jaapani kosmoseobservatooriumi Hitomi missioon

X-kiirguste uurija, kosmoseobservatoorium Hitomi (Astro-H) Maa orbiidil.



Järgmise põlvkonna kosmoseteleskoop TESS (Transiting Exoplanet Survey Satellite)

Stardi aeg 18. aprillil 2018

Space telescope TESS - NASA kosmoseteleskoobi TESS missioon

Eksoplaneetide avastaja-uurija, järgmise põlvkonna kosmoseteleskoop TESS Maa orbiidil.



Kosmoseteleskoop JWST (James Webb Space Telescope)

Space telescope JWST - NASA kosmoseteleskoobi JWST missioon

Kosmoseteleskoobi Hubble järglane, tunduvalt suurema peegliga, ø 6,5 m/25 m² (Hubble ø 2,4 m/4,5 m²)
ja suurema tundlikusega JWST, saadetakse kaugorbiidile, Maa-Päikese Lagrange'i punkti L2, 2020. aastal.




Iidsete tsivilisatsioonide jälgedes


Mida nii arheloogid kui ajaloolased teavad, aga ametlikult ei tunnista?


Mõned näited mõtlemisaineks


Sic transit gloria mundi!

Nii mööduv on maailma kuulsus!



   Ka Marsi müsteeriumist . . .

   

Planeet Marss, enne kunagise tsivilisatsiooni hävimist ja tänapäeval.

  Seda võib loomulikult pidada utoopiaks, aga viimase aja Marsi uuringud, kulgurrobotite võetud pinnaseproovide struktuur
ja radiatsiooni jäljed viitavad sellele, et Marsil kunagi eksisteerinud elu võis hävitada mitte looduse apokalüpsis, vaid hoopis tuumakatastroof !

 

    Ööpäeva täpne pikkus Maal on 23 tundi 56 minutit. Kui Maa inimene lendab kosmosesse, muutub kaaluta olekus mõne aja möödudes tema sisemise bioloogilise kella ööpäev 24 tunni 37 minuti pikkuseks, sama pikaks kui on ööpäeva pikkus Marsil.
   Miks?

 


. . . ja tänapäeva Maast   

Kas inimkond Maal suudab, ennast hävitamata, jõuda kõrgeimale arenguastmele ?

       

Planeet Maa tänapäeval ja selle ainuvõimalikud tuleviku perspektiivid, kui Maal peaks puhkema totaalne tuumaheitlus.


Õnneks ei lasta sellel juhtuda


   













Tagasi algusesse