Avaleht

Levi lühilainel

Elementaarset

CB lainealad

CB prefiksid

CB 27 MHz DX

CB tehnika

QSL kaardid

PMR 446 MHz

CLUB 3Ø4

H A M

Skeemid

Kodukootud

Galeriid

Varia

Universum

Mina ise

Galeriid möödunud aegade raadiotehnikast

Eesti Vabariigi esimene raadiojaam
Eesti ringhäälingu pika- ja kesklaine saatejaamad Haapsalu Kopli Tartu Lasnamäe Türi Laitse Vikerraadio
Raadiotööstus Eestis Raadiod Estonia läbi aegade RETakord
Väike galerii minu vanade kõrvaklappide kogust Tartu Telefonivabriku kõrvaklapid


 
         

    Maailma erinevate raadiojaamade signatuurid    



Eesti Vabariigi esimene raadiojaam

 

1918 - 1941

 

  Noore Eesti Vabariigi raadioside organiseerimiseks moodustati 1918. aasta sügisel, Tallinna sadamas asunud Balti laevastiku endise sädetelegraafijaama baasil, Kaitseministeeriumi Tallinna Raadiotelegraafijaam.


   

Raadiotelegraafijaam ja antennid 1919. aastal. Jaama ukse ees seisavad selle töötajad,
(vasakult) Jaak Oja, Albert Kruusimägi ja jaama ülem, leitnant Fred Olbrei.
Paremal osa raadiotelegraafijaama operaatoriruumi aparatuurist.


Raadiotelegraafijaama asukoht Tallinna asadamas 1920-te aastate aerofotol (keskel).
Üleval vasakul suurendatud vaade jaamale, millel selgemalt näha neli antennimasti krundi nurkades.


Raadiotelegraafijaama asukoht 1922. aasta Tallinna sadama kaardil.


Raadiotelegraafijaama kunagine asukoht praegusel sadama aerofotol
(märgitud punase ristiga).

 

   1926. aasta veebruaris viidi Kaitseministeeriumi raadiotelegraafijaam sadamast üle kõrgemasse paikka, Kopli Sitsimäele,
kus töötas kuni 1941. aasta sügiseni, mil see lõhati Tallinnast lahkuvate punaarmee väeosade poolt.



Eesti ringhäälingu pika- ja kesklaine saatejaamad


Haapsalu pikalaine posti-telegraafijaam

 

1924 - 1941

 

   Haapsalu pikalaine posti-telegraafijaam polnud ringhäälingu saatejaam, aga kuna just selle jaama saatjast läksid eetrisse Eesti esimesed ringhäälingu proovisaated, võib ka seda jaama tinglikult nimetada ringhäälingu saatejaamaks.

*

   Haapsalu-Rohuküla tee ääres metsas asus 1910. aastal ehitatud tsaari-Venemaa mereväe pikalaine sädetelegraafijaam. Jaama aparatuur purustati esimese maailmasõja ajal, aga selle kolm antennimasti jäid terveks.
   Eesti vabariigi tellimusel rekonstrueeris firma Telefunken selle ümber posti-telegraafijaamaks, ehitas taastatud hoonesse uue saate-vastuvõtuaparatuuri ja lisaks jaama kolmele endisele antennimastile neljanda - 100 meetri kõrguse mastantenni.

Rekonstrueeritud Haapsalu posti-telegraafijaam alustas tööd 8. jaanuaril 1924. aastal,
lainepikkusel 2500 m (119,9 kHz). Häälestuse ulatus oli 1500 - 6000 m. Väljundvõimsus 5 -10 kW.

Haapsalu posti-telegraafijaama kolm endist antennimasti ja paremal uus mastantenn.


Haapsalu pikalaine posti-telegraafijaama uus mastantenn oli 100 m kõrgune,
tugiisolaatoritel seisev, tõmmitsatega teraskonstruktsioon mast.

   

Haapsalu posti-telegraafijaama mastantenn ja selle tugiisolaatoritel alumine osa.
Taamal jaama hoone.


Vastuvõtukomisjoni liikmed posti-telegraafijaama hoone ees. 8. 01. 1924.

 

11. mail 1924. aastal läks siit, Haapsalu pikalaine posti-telegraafijaama saatjast eetrisse
Raadio Ringhäälingu esimene audio raadiosaade Eestis

Haapsalu saatejaama audio proovisaadete (Raadio ESA) meeskond saatja juhtpaneeli ees.
(vasakult) istuvad E. Laurmann, G. Liidemann; seisavad E. Vidrikson, J. Velling, G. Punn.

 

Haapsalu pikalaine posti-telegraafijaam hävitati 1941. aasta suvel, taganevate punaarmee väeosade poolt.

 

Haapsalus, Räägu tänaval on säilinud kunagise posti-telegraafijaama üks antennimastide betoonalus.


Betoonalusele on paigaldatud Eesti esimese audio raadiosaate toimumise mälestustahvel.


Haapsallu pikalaine posti-telegraafijaama kunagine asukoht praegusel Räägu tänaval.




Raadio ringhäälingu Tallinn-Kopli kesklaine saatejaam

 

1926 - 1929

 

18. detsembril 1926. aastal algasid Eestis regulaarsed ringhäälingu raadiosaated

Eesti esimene, spetsiaalselt ringhäälingu saadete edastamiseks ehitatud kesklaine saatejaam
alustas tööd 18. detsembril 1926. aastal, lainepikkusel 285,7 m (1050kHz). Väljundvõimsus 2,5 kW.

Siit Koplist, Sitsi mäel asuvast saatejaamast, alustas Eesti Raadio Ringhääling regulaarseid raadiosaateid.
Saatejaama aparatuuriks firmalt Telefunken tellitud 2,5 kW saatja.

 

Väljavõte artiklist ajakirjas "Raadio Nr7 1926"

  "Tallinna ringhäälingujaama ehitamise asjus on viimaks kokkuleppele jõutud firmaga Telefunken. Telefunkeni pakkumine osutus kõige vastuvõetavamaks. Et juba Haapsalu raadiojaam on Telefunkeni ehitatud, siis on see firma sellest huvitatud, et ka Eesti ringäälingujaam omaks tema sisseseadet; osalt sel põhjusel on Telefunken jaama ehitamise endale võtnud kaunis odava hinnaga.
   Tarvitusele tulevatest tehnika edusammudest võiks muuseas nimetada moduleerimississeseadet. Seni ajani reguleeriti ringhäälingujaamade modulatsiooni, s. o. häälevõnkumiste asetumist kandvale raadiolainele, lihtsalt kuulmise järgi, mille tõttu võis juhtuda igasuguseid ebatäpsusi ja korratusi; Tallinna ehitatavas jaamas võetakse tarvitusele Telefunkeni kõige uuemate patentide järele ehitatud mõõduriistad, mis moduleerimiskraadi määravad eksimatu täpsusega ja võimaldavad selle kõige täpsemat reguleerimist.
   Ringhäälingujaam seatakse üles Rannaraadiojaama hoonesse, mis asub Tallinnas - Koplis. Selle hoone on postipeavalitsus ringhäälingule kasutada andnud ühes antennimastide ja valmis antenniga. Antennimastidest on üks puust ja teine rauast; nende kõrgus on 40 meetrit. Jaamale taheti küll 60 m kõrguseid antennimaste, kuid mastide kõrgendamisega seotud kulude pärast, pidi lepitama madalamatega.
   Saatejaamale tarviliku kõrgepingelise anoodivoolu annavad kõrgepinge dünamomasinad, mille käima panevad Tallinna elektrijaama vooluga töötavad mootorid. Olgu siinkohal tähendatud, et kõrgepinge dünamomasinad annavad palju konstantsemat voolu ja töötavad tulusamalt, kui elektroon-lampidega töötavad transformaatorseaded.
   Ringhäälingujaama ettekanderuum (stuudio) seatakse kusagile linna südamesse. Ühenduseks jaamaga kavatsetakse tarvitada harilikku telefoniliini."

 

Raadio Ringhäälingu Kopli saatejaama hooned ja antennimastid teise nurga alt, talvisel ajal.
(Osad mastid kuuluvad kõrvalasuvale kaitseministeeriumi mere- ja lennuväe raadiotelegraafijaamale,
mis 1926. aasta veebruaris toodi alt sadamast üle Sitsi mäele.)


Raadio Ringhäälingu Kopli saatejaama Telefunkeni saatja 2,5 kW lõppaste eest- ja külgvaates.


   

Raadio Ringhäälingu esimesed stuudioruumid asusid Tallinnas, Pikk tänav 43 majas.
Sealt läksid raadiosaated telefoni liinide kaudu Kopli saatejaama.


Raadio Ringhäälingu Kopli saatejaama asukoht Sitsi mäel,
1939. aasta Tallinna kaardil.


Raadio Ringhäälingu Kopli saatejaama kunagine asukoht Sitsi mäel,
praegusel satelliidi fotol.

 

   Raadio Ringhäälingu Tallinn-Kopli saatejaam lõpetas oma töö 1929. aasta suvel, peale seda kui hakkas tööle Tallinna uus ringhäälingu saatejaam Lasnamäel. Kopli saatejaam Sitsi mäel jäi mere- ja lennuväe sideteenistuste käsutusse.




Raadio ringhäälingu Tartu-Raadi kesklaine saatejaam

 

1928 - 1941

 

Eesti Raadio Ringhäälingu Tartu saatejaam alustas tööd 1928. aasta oktoobris,
lainepikkusel 578 m (519 kHz). Väljundvõimsus 0,35 kW (hiljem 2,5 kW).

Raadio Ringhäälingu Tartu saatejaama hoone, Emajõe kõrgel vasakkaldal Raadil, talvel.
Kohapeal ehitatud saatja väljundvõimsus oli 0,35 kW.

 

  Täpset päeva keegi ei mäleta, aga ettevõtmise hing, siis 25-aastane tehnik Voldemar Luha meenutas hiljem vaid viinakuud, mil 0,35 kW saatjat katsetati päevade kaupa, kuni see ühel päeval rahuldavalt tööle hakkas.
  Voldemar Luhal oli saatja ehitamiseks kasutada sisuliselt vaid tehnikahuvilise koolipoisi varustus. Õnneks oli nõuga abiks üks Eesti raadiotehnika korüfeedest, tulevane Riigi Ringhäälingu direktor Fred Olbrei.

  1927. aasta lõpus püstitati Emajõe kõrgele vasakkaldale raadiomast, neli kaheksasüllast palki üksteise otsas, mis meenutas kõrget laevamasti. 60-meetrise masti ehitamiseks toodi kohale Saaremaa laevaehitajatest meistrimehed.
   Selle kõrvale ehitati puust maja, mis teenis ringhäälingut kuni Teise maailmasõjani. Puust majakesse Raadil mahtus ainult tehniline keskus, stuudiod otsisid ulualust erakorterites: Promenaadi tänaval majas nr 6, Pepleri 15, Rüütli ja Munga tänava nurgal, Väikesel tänaval. Raadiosaated edastati Raadi saatjasse, nagu ka Tallinna stuudio raadiosaated, telefoniliinide kaudu.
   1929. aasta lõpus asendati kohapeal ehitatud 0,35 kW saatja Tartusse ületoodud endise Kopli saatejaama 2,5 kW saatjaga. See parandas tunduvalt Tartu ümbruskonna raadiovastuvõtjate kuuldavusulatust.

 

Tartu saatejaama personal Tartusse ületoodud endise Kopli saatejaama 2,5 kW saatja juhtpaneeli ees.
Paremal saatejaama juhataja Voldemar Soome.


Raadio Ringhäälingu Tartu saatejaama asukoht 1938. aasta kaardil.

 

Raadio Ringhäälingu Tartu kesklaine saatejaam hävitati 1941. aasta suvel, taganevate punaarmee väeosade poolt.

 

  P.S.  Kui siia satub lugema keegi, kellel on rohkem infot tolleaegse Tartu kesklaine saatja ja antennide kohta ning ka fotosid, oleksin nende saatmise eest väga tänulik!




Raadio ringhäälingu Tallinn-Lasnamäe kesklaine saatejaam

 

1929 - 1941

 

Eesti Raadio Ringhäälingu Tallinna uus, Lasnamäe saatejaam alustas tööd 1929. aasta juulis,
ITU poolt eraldatud uuel lainepikkusel 219,6 m (1366 kHz). Väljundvõimsus 12 kW (hiljem 20 kW)

Raadio Ringhäälingu Lasnamäe saatejaama hooned ja antennid talvel.


Lasnamäe saatejaama saatja kompleks.


Lasnamäe saatejaama saatja siseehitus.

 

Väljavõte artiklist päevalehes "Kaja nr193  18 august 1929"

    "Saateaparatuuri koosseisu kuuluvad järgmised üksikosad:
    1) Linnavoolu jaotuslaud ja potentsiaalregulaator;
    2) kõrgepinge transformaator 2-he elavhõbealaldaja lambiga ja voolufiltriga, milledes linna keskjaama 220-voldiline vahelduvvool ümber muudetakse 9 -12.000 voldiliseks alalisvooluks;
    3) juhtsaatja, milles 1 ühekilovatine lamp;
    4) esimene kaskaad, milles 4 ühekilovatist lampi ja modulatsiooni seade;
    5) lõppkaskaad, milles kaks 20-kilovatist veejahutusega lampi, nendest töötab praegu ainult üks lamp, teine on tagavaraks.
    Kõik saatja osad moodustavad ühise pideva metallpaneeli, mille taga olevad pinge all osad on puutumise eest kaitstud maandatud vaskvõrguga ja lihvitud klaasidega. Saateaparaadi sisemusse viiva ukse avamisel katkeb kõrgepingeline vool automaatselt ja teeb terve seade puutumise hädaohutuks. Märku aparaadi pinge all olemisest annavad punased lambikesed saatja kohal.
    9000-voldilise anoodpinge juures on saatja lambivõimsus umbes 17 kW ja antennivõimsus ligi 6 kW. Sarnase võimsusega töötab saatja praegu. Tõstes anoodpinget 9300 woldini, tõuseb saatja lambivõimsus 20 kilovatini ja antennivõimsus 8 kW. Viimases astmes teise 20-kW lambi töölerakendamisega tõuseb saatja väljundvõimsus kuni 40 kilovatini ja antenni võimsus üle 12 kW. Sarnaseks võimsuse tõstmiseks on eeltööd käimas. Jaama töötamiseks vajalik elektrivool tuleb linna elektrijaamast. Selleks tuli ehitada ligi 2 kilomeetri pikkune maa-alune kaabelliin, mille kaudu linna vool 3000-voldilise pinge all saatejaamas asuvasse transformaatorisse juhitakse ja sealt 220 voldilise pinge all saatjasse juhitakse. Praeguse võimsuse juures tarvitab saatejaam ühes valgustuse ja abiaparaatidega ligi 40 kW elektrivoolu."

 

Veel kõrvalhooneta Lasnamäe saatejaam talveõhtul.


   

Lasnamäe saatejaam (veel ilma kõrvalhooneta) ja selle kaks kuuekümne meetri kõrgust puust antennimasti.
Paremal, neljast ruudukujuliselt kõrvutiasetsevast palkidereast kokkupandud üks antennimastidest lähedalt.


Lasnamäe saatejaama üks rasketest betoonplokkidest, antenni tõmmitsate kinnitamiseks,
1929. aastal (veel heakorrastamata ümbrusega).


Lasnamäe saatejaama asukoht 1938. aasta Tallinna kaardil.

 

Raadio Ringhäälingu Lasnamäe kesklaine saatejaam hävitati 1941. aasta suvel, taganevate punaarmee väeosade poolt.

 

Lasnamäe saatejaama asukohal, praegusel tühermaal, ühe antenni tõmmitsate kinnituse
raske betoonploki murenenud jänused 2017. aastal.


Tõmmitsate kinnitusaasad on kõik maha lõigatud, et poleks võimalik sinna uut antenni kinnitada.


Lasnamäe kunagise saatejaama asukoht praegusel satelliidi fotol.




Riigi Ringhäälingu Türi kesklaine saatejaam

 

1937 - 1941

 

Riigi Ringhäälingu Türi saatejaam alustas tööd 1937. aasta detsembris,
lainepikkusel 410,4 m (731 kHz). Väljundvõimsus 50 - 120 kW.

Vaade Türi saatejaamale linnulennult.

 

   Türi saatejaama isolaatoritel vabalt seisev mast, esimene tugedeta mastantenn Euroopas ja hetkel kõrgeim seda tüüpi mast maailmas, oli ise poollaine antenniks. Mastantenni poollaine osa pikkus oli 192 meetrit. Masti kogukõrgus koos isolaatorite ja jalgadega 196,6 meetrit.

 

Türi saatejaama mastantenn ja jaama hooned.

 

Väljavõte artiklist ajakirjas "Tehnika kõigile Nr5 1940"

  "Elektriliselt on säärane mastantenn eeskujulike omadustega, kuna ta omab küllalt tõhusa vertikaalse suunamõju. Teiste sõnadega ta pinnalaine kiirguskomponent on võrreldes teiste saateantenni tüüpidega märgatavalt suurem. Sellest tingituna nihkub aktiivfeedingu tsoon umbes 40-50 km kaugemale sellest, mida annavad horisontaalsed saateantennid. Normaalulatuse pindala kasvab aga kahekordseks, s.o. ca 20.000 km-lt kuni 45.000 km. Ja just see viimane tõik oli kõige olulisem, mis otsustas masti konstruktsiooniküsimuse.
   Elektriliselt on saatemast lahtine võnkering (vibraator), mille omalaine peab olema umbes pool töölainest. Mõõtmisel leiti Türi saatja omalaine pikkus 210 m. Arvestades antenni omamahtuvusest tingitud lühendustegurit, on antenni poollaine osa pikkuseks 192 meetrit. Masti elektriline mahutavus maa suhtes on ca 2700 pF."

 

       

    Keskel, üks mastantenni kolme jala, niiskuse eemalhoidmiseks soojendusega, viiest 60 cm pikkusest isolaatorist koosnev grupp, selle kõrval asetseva masti tulede toitetrafoga. Tulede toitetrafo eriline konstruktsioon koos maapinnast nelja meetri kõrgusele paigutatud isolaatoritega tagas, et staatiline mahtuvus masti ja maa vahel ei ületanud 2700 pF.


Arhitekt Alar Kotli projekteeritud Türi saatejaama peahoone
koos kõrvalasuva saatja ja diiselgeneraatori jahutusvee basseiniga.


   

Saatejaama kontrollpult ja saatja aparatuur, väljundvõimsusega 50 kW -120 kW.
Paremal, saatja lõpulampide kohaleasetamine peale hooldust (lõpulambid CAT12, nimivõimsusega 75 kW, 2 tk).


Voolukatkestuste puhul automaatselt sisselülituv reservjõujaama diiselgeneraator, võimsusega 350 kW.

 

  Juba 1927. aastal kolis Raadio Ringhääling oma stuudiod Pikk tänav 43 majast üle Estonia teatrimaja kolmandale korrusele, tunduvalt avaramatesse ruumidesse. Lisaks olid seal head võimalused teha kohapeal saalides toimuvatest muusikaüritustest ja teatrietendustest salvestusi ja otseülekandeid.
  1939. aasta lõpuks oli samuti ringhäälingu stuudiote tehnika saavutanud maailma taseme. Kasutusel olid ühtede esimeste seas magnetofonid (firma AEG) ja raadiosaated läksid teatrimaja stuudiotest Türi saatejaama küll veel telefoni liinide kaudu, aga juba kõrgsagedussignaaliga, mis vähendas tunduvalt kõrvalisi häireid.

 

   

Vasakul, stuudiote "AEG" magnetofonid ja paremal, kõrgsagedusülekande plokid
signaali edastamiseks telefoniliinide kaudu Türi saatejaama.

 

Riigi Ringhäälingu Türi kesklaine saatejaam hävitati 1941. aasta suvel, taganevate punaarmee väeosade poolt.

 

Purustatud Türi saatejaama ja antenni varemed.


Riigi Ringhäälingu kunagise Türi saatejaama asukoht Türi linnas.




Eesti Raadio Laitse saatekeskus

 

1949 - 1998

 

Peale sõda ei hakanud Nõukogude okupatsioonivalitsus enam Tallinna, Tartu ja Türi saatejaamu taastama, vaid otsustas ehitada Eesti Raadio uue saatekeskuse Tallinnast ~ 40. kilomeetri kaugusel asuvasse Laitsesse.

Eesti Raadio Laitse saatejaam alustas tööd 1949. aasta oktoobris,
lainepikkusel 290 m (1034 kHz). Väljundvõimsus 100 kW.

   

Sissepääs saatekeskuse territooriumile ja saatejaama peahoone.
(Nüüd kahjuks lagunema jäetud)

 

   Esimene Laitses tööle hakanud kesklaine saatja oli Nõukogude okupatsiooniarmee poolt Ungarist sõjasaagina äratoodud Inglise saatja, väljundvõimsusega 100 kW.
   Saatja mastantenn oli 220 m kõrgune nelinurkne teraskonstruktsioonmast, mis seisis ühel suurel isolaatoril. Masti hoidsid püsti isolaatoritega tõmmitsad kolmest suunast.
   1954. aasta oktoobris murdus, ühe ülemise tõmmitsa isolaatorivarda purunemise tõttu, masti tipus 90 meetri pikkune lüli lahti ja kukkus alla. Kuna järelejäänud 132. meetri kõrgune antenn ei häälestunud enam jaama sagedusel, paigaldati masti tippu 20. meetrise läbimõõduga metallist kübar, et selle mahtuvuse abil tõsta antenni efektiivkõrgus poole lainepikkuseni.

 

   

Laitse saatejaama kesklaine mastantenn ja osa selle tippu paigaldatud 20. meetrise läbimõõduga kübarast.


   Hiljem lisandus Ungari saatjale juurde 150 kW kesklaine saatja üleliidulise II programmi "Majak" edastamiseks kesklainel, lainepikkusel 490 m (612 kHz) ja 6,5 kW lühilaine saatja, lainepikkusel 49,3 m (6,1 MHz).

 

Osa Laitse saatekeskuse antennimajandusest linnulennult.


Laitse saatejaama kontrollpult (asub nüüd Eesti Ringhäälingumuuseumis Türil).


Laitse endise saatekeskuse asukoht Laitse lossi lähedal.




Eesti Raadio II programmi, Vikerraadio kesklaine saatejaamad

 

1967 - 1998

 

   3. aprillil 1967. aastal hakkas Eesti Raadio väljastama oma teist programmi "Vikerraadiot". Saateid hakati algul üle kandma ainult ultralühilainealas, kuid otsiti võimalusi teise programmi dubleerimiseks ka kesklainel.
   NSV Liidu Riiklikult Elektriside Inspektsioonilt saadi luba töötamiseks nelja, sünkroonselt samal lainepikkusel 422,5 m (710 kHz) töötava, väikesevõimsusega saatjaga. Hiljem nihutati lainepikkust 1 kHz võrra, 422 m (711 kHz). Need paigutati Tallinna, Tartu, Pärnu ja Kohtla-Järvele, aasta hiljem läks Vikerraadio saatja tööle ka Võrus, lainepikkusel 370 m (810 kHz).
   Saatejaamad ehitati kohapeal, Eesti Raadiokeskuse laboratooriumis.

 

Raadiomaja valvetehnik V. Esop "Vikerraadio" esimest saadet eetrisse andmas. 3. aprill 1967.



1950. aastal sai lõpuks valmis juba 1939. aastal ehitama hakatud raadio ringhäälingu oma raadiomaja.



  Peale Eesti iseseisvuse taastamist töötasid kesklaine ringhäälingu saatejaamad veel mõne aasta, siis arvas vabariigi valitsus, et kesklaine saatejaamade ülalpidamine on liiga kulukas ja Eestile mittevajalik, seepärast otsustati need 1998. aastal sulgeda.

   30. juunil 1998. aastal, kell 12:13 lülitas 51 aastat Laitse raadiojaamas töötanud Kornelius Päiv välja
Laitse jaama vanema, 1930. aastate lõpus Inglismaal valmistatud 100 kW raadiosaatja.
   Kümme minutit hiljem tegi sedasama 1973. aastast pärineva 150 kW saatjaga, raadiojaama viimane ülem Lea Viira.
   Samuti lõpetasid töö mujal Eestis asuvad Vikerraadio programmi edastavad kesklaine saatejaamad.

Sellega lõppes raadiosaadete kesklainel edastamise traditsioon Eestis!




Raadiotööstus Eestis


Esimesed raadiovastuvõtjad jõudsid Eesti kodudesse tunduvalt varem,
kui Eesti ise 1924. aastal raadio ringhäälingu proovisaadetega alustas

Üks esimesi raadiovastuvõtjaid Eestis oli ka minu emapoolsete vanavanemate maakodus.

   

Vanaema venna ülesseatud raadiovastuvõtja Harjumaal Padise vallas, Vahepõllu asundustalus, 1920-tel
(toolis koera kõrval istub minu vanavanaema).


Esimesed Eestis tööstuslikult toodetud raadiovastuvõtjad

Esimesena Eestis hakkas tööstuslikult raadiovastuvõtjaid valmistama 1924. aastal Tartu Telefoni Wabrik,
firma Telefunken ühelambilise regeneratiivvastuvõtja mudeli järgi (fotol), litsentsi alusel.


Raadiovastuvõtjate tootjad Eestis 1924 -1940

Enamus enne II maailmasõda Eestis raadiovastuvõtjaid valmistanud tehaste ja töökodade embleemidest.

   Enne II maailmasõda oli Eestis lausa uskumatu arv raadioaparaate vamistavaid tehaseid ja töökodasid. Samuti toodetud mudelite arv oli aukartust äratavalt suur. Ennesõjaaegsetest raadiovastuvõtjate valmistajatest ja ka mudelitest leiab palju informatsiooni, pilte ja fotosid netilehtedel:

Raadiotuba           Eesti Ringhäälingumuuseum           Raadiomuuseum

   Kui 1927. aasta 1. jaanuariks oli Eestis registreeritud raadiovastuvõtjaid ca 400, siis 1940. aasta juuliks juba üle 100.000.


Paar esimese iseseisvusaja viimastest moodsatest mudelitest, aastatest 1939 -1940

                                                                                   

   

Raadiotehase ARE radioola "Muinasmaa" (plaadimängija triibulise luugi taga) ja raadiotehase RET "Taara-5".

*

   Peale Eesti okupeerimist Nõukogude Liidu poolt 1940. aastal ja sellele järgnenud II maailmasõda, jäi kõikidest tootjatest ainukesena raadioaparaatuuri valmistama natsionaliseeritud Raadio Elektrotehnika Tehas RET, uue nimega "Punane RET", mis valmistas raadioid kuni Eesti taasiseseisvumiseni.


Esimesed sõjajärgsed raadiotehase RET mudelid

   

1947. aasta "VV661" (sõjaeelse "Raadio-Pioneer" uus variant) ja patareivastuvõtja, 1950. aasta "Tallinn P-2".

*

   Taasiseseisvumise järel, olles nüüdisaegse elektroonika tootjatele maailmas konkurentsi mitte pakkuv, eriti okupatsiooni viimastel aastatel tunduvalt mahajäänud tehnoloogia tõttu ja vajalike investeeringute puudumisel tehnopargi uuendamiseks, lõpetas ka raadiotehas RET raadiote tootmise, jäädeski viimaseks Eesti raadiotehaseks . . .

 



Raadiod "Estonia"


Raadiotehases RET läbi aegade toodetud raadiod "Estonia"

   Allpool, järelehüüdeks Eesti viimasele raadiotehasele, sõjajärgse toodangu parimad ja ka viimased raadiod "Estonia".



Radioola "Estonia" (Estonia 55) - tootmises aastatel 1955 - 1959.



Radioola "Estonia E" (Estonia 55 E) eksportmudel.

   

Radioola "Estonia E" ingliskeelne skaala,
FM 87 - 104 MHz (selleaegne Euroopa standard).



Väliste lisakõlaritega radioola "Estonia 2" - tootmises aastatel 1958 - 1962,
üks parima audioga raadioid tänaseni.



Radioola "Estonia 3" - tootmises aastatel 1962 - 1964,
viimane mudel RET-i omatoodetud "6GDR1" lairiba valjuhääldajatega.



Radioola "Estonia 3M" - tootmises aastatel 1964 - 1966.



Radioola "Estonia 4" - tootmises aastatel 1966 - 1970.



Radioola "Estonia Stereo" - tootmises aastatel 1969 - 1973.



Radioola "Estonia 006 Stereo" - tootmises aastatel 1972 - 1978.



Radioola "Estonia 008 Stereo" - tootmises aastatel 1978 - 1982.



Radioola "Estonia 009 Stereo" - tootmises aastatel 1981 - 1984.



Muusikakeskus "Estonia 010" - erinevate variantidena tootmises aastatel 1982 - 1992.



Laserplaadimängija "Estonia 001C" - tootmises aastatel 1987 - 1989.



Duubel kassettdekk "Estonia 210C" - masstoodangusse ei jõudnud.



Uue põlvkonna muusikakeskuse "Estonia 014" AM/FM tuuner,
muusikakeskus, mis kahjuks tootmisliinile enam ei läinudki . . .





Elektronorel (süntesaator) "RETakord"


   Panen siia RET-i "Estonia" raadiote galerii lõppu veel ühe tehase huvitava laiatarbe toodangu, elektronoreli "RETakord". Tegemist oli Nõukogude Liidu esimese tööstuslikult toodetud mitmehäälse elektronoreliga, mida peeti kogu liidu ulatuses oma innovaatiliste lahenduste tõttu parimaks pilliks.


Elektronorel "RETakord" - tootmises aastatel 1965 - 1975.


 



Väike galerii minu vanade kõrvaklappide kogust



   Kunagi, Kurtna (Tagadi) vanakraamilaadal ringi jalutades ja nähes sealsetel müüjatel muude kolude seas vedelemas vanu, enne II maailmasõjaaegseid kõrvaklappe, turgatas pähe mõte, kuna ka küsitud hinnad oli odavad, osta need kokku enne kui prügimäele satuvad, restaureerida ja teha omale vanadest kõrvaklappidest väike kollektsioon.
   Nii olengi tasapisi ettesattunud vanu kõrvaklappe ja ka nende jäänuseid kokku ostnud, et need tuleviku jaoks säilitada. Spetsiaalselt otsinud neid pole ega ka interneti müüjatelt suure raha eest ostnud, see lõbu jäägu suurtele numismaatikutele, ainult vanakraami turgudel/laatadel ettesattuvaid ja mõistliku hinnaga.
   Vanakraamiturgudel vanu kõrvaklappe otsides tekkis ka mõte teha nende jäänustest, mida kokku komplekteerida ei anna, omale ise sidepidamiseks mugav retro peakomplekt. Panin ka selle foto siia galerii lõppu.
   Peale siin väljapandute on veel mõned, restaureerimist alles ootavad vanad kõrvaklapid, need lisan siia hiljem.
   Uuematest, dünaamiliste kapslitega kõrvaklappidest panin siia galeriisse ainult ühed, eriotstarbelised lairiba kõrvaklapid.


Kõige vanemad, plekkmembraanidega kõrvaklapid


USA firma "J.K." (Joy-Kelsey Corporation) kõrvaklapid (2 x 2000 Ω), 1920-dad

Kuulari välisküljel oleva nupu keeramisega saab reguleerida magnetite kaugust membraanist,
tugevaima heli saavutamiseks.



Saksa firma Neufeldt & Kuhnke Kiel kõrvaklapid (2 x 2000 Ω), 1920-dad



Inglise firma S.G.Brown LTD (Type F) kõrvaklapid (2 x 2000 Ω), 1930-dad



Saksa firma HEGO kõrvaklapid (2 x 1000 Ω), 1930-dad



Saksa firma FH kõrvaklapid Ln127010 (2 x 2000 Ω), 1930-dad



Saksa firma Markefunken kõrvaklapid (2 x 2000 Ω), ~1935



Saksa firma Membra kõrvaklapid (2 x 2000 Ω), ~1937



Saksa firma DTW tankisti kõrvaklapid Dfh.b (2 x 2000 Ω), 1943



Saksa firma DTW militaarklapid L38116 (2 x 2000 Ω), 1944



Vene firma ...? kõrgeoomilised laiatarbe kõrvaklapid ...? (2 x 2000 Ω)

Nende kõrvaklappide seni veel tuvastamata firma logo.



Vene firma Oktava (Tuula) kõrgeoomilised militaarklapid TA-56M (2 x1600 Ω)



Vene firma Oktava (Tuula) ? madalaoomilised militaarklapid TA-56M (2 x 50 Ω)



Vene firma Krasnaja zarja (Leningrad) madalaoomilised militaarklapid TA-4 (2 x 65 Ω)



Vene väliraadiojaama R-394KM militaarklapid TG-7M (2 x130 Ω)



Vene firma Oktava (Tuula) kõrgeoomilised laiatarbe kõrvaklapid TOH-2 (2 x1600 Ω)



Vene firma Oktava (Tuula) kõrgeoomilised laiatarbe kõrvaklapid TOH-2 (2 x1600 Ω),
variant 2



Dünaamiliste kapslitega kõrvaklappide seast ainult ühed huvitavamad,
eriotstarbelised kõrvaklapid inimese kuulmissageduste ulatuse testimiseks

USA firma Telephonics audiomeetri dünaamilised lairiba kõrvaklapid TDH-39P (2 x10 Ω)



Galerii lõpetuseks segu vanast ja uuest, Saksa, USA ja Eesti detailidest retroklapid

Mitme eri firma vanadest ja isetehtud uutest detailidest sidepidamiseks omaehitatud,
dünaamiliste kapslitega ja elektreetmikrofoniga peakomplekt (fotol ilma kõrvapatjadeta).
(Täpsem kirjeldus alajaotusel "Kodukootud")




Tartu Telefonivabriku kõrvaklapid


Leidsin ühest välismaa elektroonikaseadmete galeriist fotod Tartu Telefoni Vabriku 1930. aasta kõrvaklappidest.
Kuna kohaliku arhiivimaterjali seast pole TTV kõrvaklappidest fotosid leidnud, panen need vaatamiseks ka siia.


Eesti firma TTV kõrvaklapid (2 x 2000 Ω) ~1930. aasta väljalase

Tartu telefonivabrikus 1930. aastal toodetud kõrvaklapid väljast ja seest.

 

Tahaks ka enda vanade kõrvaklappide kollektsiooni vähemalt ühed Eestis toodetud.

Ehk on kellelgi kusagile kapi nurka sellised vedelema jäänud ja nõus ära müüma.




Tagasi algusesse