Avaleht

Levi lühilainel

Elementaarset

CB lainealad

CB prefiksid

CB 27 MHz DX

CB tehnika

QSL kaardid

PMR 446 MHz

CLUB 3Ø4

H A M

Skeemid

Kodukootud

Galeriid

Varia

Universum

Mina ise

Estonia 100 Estonia 100 Estonia 100 Estonia 100 Estonia 100 Estonia 100 Estonia 100


Galeriid möödunud aegade raadiotehnikast

Eesti raadio ringhäälingu pika- ja kesklaine saatejaamad Raadiotööstus Eestis Raadiod Estonia läbi aegade
RETakord Väike galerii minu vanade kõrvaklappide kogust Tartu Telefonivabriku kõrvaklapid



         

Maailma erinevate raadiojaamade signatuurid


Esimesed raadiovastuvõtjad jõudsid Eesti kodudesse tunduvalt varem,
kui Eesti ise 1924. aastal raadio ringhäälingu proovisaadetega alustas


   

Üks esimesi raadiovastuvõtjaid Eestis oli ka minu ema vanavanemate maakodus,
Harjumaal Padise vallas, Vahepõllu asundustalus, 1920-tel.



Eesti raadio ringhäälingu pika- ja kesklaine saatejaamad



Esimene audio raadiosaade Eestis läks eetrisse 11. mail 1924. aastal
Haapsalu pikalaine raadiotelegraafi saatejaamast


Haapsalu pikalaine raadiotelegraafi saatejaam 1924 - 1941 (5 kW)

   

Haapsalu raadiotelegraafi saatejaama mastantenn ja selle tugiisolaatoritel alumine osa.
Taamal raadiojaama hoone


Haapsalu saatejaama audio proovisaadete (Raadio ESA) meeskond saatja juhtpaneeli ees



Regulaarsed ringhäälingu raadiosaated Eestis algasid 18. detsembril 1926. aastal


Raadio ringhäälingu Tallinna,
Kopli kesklaine saatejaam 1926 - 1929 (2,5 kW)

Eesti esimene, spetsiaalselt ringhäälingu saadete edastamiseks ehitatud kesklaine saatejaam.
Siit alustas Eesti Raadio Ringhääling 18. detsembril 1926. aastal regulaarseid raadiosaateid



Raadio ringhäälingu Tartu,
Raadi kesklaine saatejaam 1928 - 1941 (0,35 kW, hiljem 2,5 kW)

Eesti Raadio Ringhäälingu Tartu saatejaam alustas tööd 1928. aasta oktoobris


Tartu saatejaama personal 1929. aastal Tartusse ületoodud endise Kopli 2,5 kW saatja juhtpaneeli ees



Raadio ringhäälingu Tallinna uus,
Lasnamäe kesklaine saatejaam 1929 - 1941 (12 kW - 20 kW)

Eesti Raadio Ringhäälingu Tallinna uus, Lasnamäe saatejaam alustas tööd 1929. aasta juulis


Lasnamäe saatejaama saatja kompleks


Lasnamäe saatejaama saatja siseehitus



Raadio ringhäälingu (Riigi Ringhäälingu)
Türi kesklaine saatejaam 1937 - 1941 (50 - 120 kW)

Eesti Riigi Ringhäälingu Türi saatejaam alustas tööd 1937. aasta detsembris


Türi saatejaama mastantenn ja jaama hooned


Türi saatejaama kontrollpult ja saatja kompleks



Raadio ringhäälingu (Eesti Raadio)
Laitse kesklaine saatejaam 1949 - 1998 (100 kW  ja 150 kW)

   

Eesti Raadio Laitse saatejaam alustas tööd 1949. aasta oktoobris


Laitse saatejaama kontrollpult (asub nüüd Eesti Ringhäälingumuuseumis Türil)


   30. juunil 1998. aastal, kell 12:13 lülitas 51 aastat Laitse raadiojaamas töötanud Kornelius Päiv välja Laitse jaama vanema, 1930. aastate lõpus Inglismaal valmistatud 100 kW raadiosaatja.
   Kümme minutit hiljem tegi sedasama 1973. aastast pärineva 150 kW saatjaga, raadiojaama viimane ülem Lea Viira.

Sellega lõppes raadiosaadete kesklainel edastamise traditsioon Eestis.




Raadiotööstus Eestis



Esimesed Eestis toodetud raadiovastuvõtjad

Esimesena Eestis hakkas tööstuslikult raadiovastuvõtjaid valmistama 1924. aastal Tartu telefonivabrik,
firma Telefunken ühelambilise regeneratiivvastuvõtja mudeli järgi (fotol), litsentsi alusel.


Esimese iseseisvusaja viimaseid moodsamaid mudeleid 1939 -1940

   

Raadiotehase ARE radioola "Muinasmaa" (plaadimängija triibulise luugi taga) ja raadiotehase RET "Taara-5"

Raadiovastuvõtjate tootjad Eestis 1924 -1940

Enamus enne II maailmasõda Eestis raadiovastuvõtjaid valmistanud tehaste ja töökodade embleemidest


   Enne II maailmasõda oli Eestis lausa uskumatu arv raadioaparaate vamistavaid tehaseid ja töökodasid. Samuti toodetud mudelite arv oli aukartust äratavalt suur. Siia ei hakka nendest fotosid rohkem lisama, sest erinevatest ennesõjaaegsetest raadiovastuvõtjate mudelitest ja ka nende valmistajatest leiab piisavalt palju informatsiooni, pilte ja fotosid netilehtedel:

Raadiotuba           Eesti Ringhäälingumuuseum           Raadiomuuseum

   Kui 1927. aasta 1. jaanuariks oli Eestis registreeritud raadiovastuvõtjaid ca 400, siis 1940. aasta juuliks juba üle 100.000.


   Peale Eesti okupeerimist Nõukogude Liidu poolt 1940. aastal ja sellele järgnenud II maailmasõda, jäi kõikidest tootjatest ainukesena raadioaparaatuuri valmistama natsionaliseeritud Raadio Elektrotehnika Tehas RET, uue nimega "Punane RET", mis valmistas raadioid kuni Eesti taasiseseisvumiseni.


Esimesed sõjajärgsed "Punane RET" mudelid

   

1947. aasta "VV661" (sõjaeelse "Raadio-Pioneer" uus variant) ja patareivastuvõtja, 1950. aasta "Tallinn P-2"


   Taasiseseisvumise järel, olles nüüdisaegsetele raadiotootjatele maailmas, eriti viimastel okupatsiooniaastatel tunduvalt mahajäänud tehnoloogia tõttu, konkurentsi mitte pakkuv ja vajalike investeeringute puudumisel tehnopargi uuendamiseks, lõpetas ka see tehas raadiote tootmise, jäädeski viimaseks Eesti raadiotehaseks . . .

   Allpool, järelehüüdeks Eesti viimasele raadiotehasele, sõjajärgse toodangu parimad ja ka viimased raadiod "Estonia".



Raadiod "Estonia"


Raadiotehases RET läbi aegade toodetud raadiod "Estonia"


Radioola "Estonia" ("Estonia 55") - tootmises aastatel 1955 - 1959



Väliste lisakõlaritega radioola "Estonia 2" - tootmises aastatel 1958 - 1962,
üks parima audioga raadioid tänaseni



Radioola "Estonia 3" - tootmises aastatel 1962 - 1964,
viimane mudel RET-i omatoodetud "6GDR1" lairiba valjuhääldajatega



Radioola "Estonia 3M" - tootmises aastatel 1964 - 1966



Radioola "Estonia 4" - tootmises aastatel 1966 - 1970



Radioola "Estonia Stereo" - tootmises aastatel 1969 - 1973



Radioola "Estonia 006 Stereo" - tootmises aastatel 1972 - 1978



Radioola "Estonia 008 Stereo" - tootmises aastatel 1978 - 1982



Radioola "Estonia 009 Stereo" - tootmises aastatel 1981 - 1984



Muusikakeskus "Estonia 010" - erinevate variantidena tootmises aastatel 1982 - 1992



Laserplaadimängija "Estonia 001C" - tootmises aastatel 1987 - 1989



Duubel kassettdekk "Estonia 210C" - masstoodangusse ei jõudnud



Uue põlvkonna muusikakeskuse "Estonia 014" AM/FM tuuner,
muusikakeskus, mis kahjuks tootmisliinile enam ei läinudki . . .




Elektronorel (süntesaator) "RETakord"


   Panen siia RET-i "Estonia" raadiote galerii lõppu veel ühe tehase huvitava laiatarbe toodangu, elektronoreli "RETakord". Tegemist oli Nõukogude Liidu esimese tööstuslikult toodetud mitmehäälse elektronoreliga, mida peeti kogu liidu ulatuses oma innovaatiliste lahenduste tõttu parimaks pilliks.


Elektronorel "RETakord" - tootmises aastatel 1965 - 1975


 



Väike galerii minu vanade kõrvaklappide kogust



   Kunagi, Kurtna (Tagadi) vanakraamilaadal ringi jalutades ja nähes sealsetel müüjatel muude kolude seas vedelemas vanu, enne II maailmasõjaaegseid kõrvaklappe, turgatas pähe mõte, kuna ka küsitud hinnad oli odavad, osta need kokku enne kui prügimäele satuvad, restaureerida ja teha omale vanadest kõrvaklappidest väike kollektsioon.
   Nii olengi tasapisi ettesattunud vanu kõrvaklappe ja ka nende jäänuseid kokku ostnud, et need tuleviku jaoks säilitada. Spetsiaalselt otsinud neid pole ega ka interneti müüjatelt suure raha eest ostnud, see lõbu jäägu suurtele numismaatikutele, ainult vanakraami turgudel/laatadel ettesattuvaid ja mõistliku hinnaga.
   Vanakraamiturgudel vanu kõrvaklappe otsides tekkis ka mõte teha nende jäänustest, mida kokku komplekteerida ei anna, omale ise sidepidamiseks mugav retro peakomplekt. Panin ka selle foto siia galerii lõppu.
   Peale siin väljapandute on veel mõned, restaureerimist alles ootavad vanad kõrvaklapid, need lisan siia hiljem. Samuti pole galeriis uuemaid, dünaamiliste kapslitega kõrvaklappe (peale ühtede).


Kõige vanemad, plekkmembraanidega kõrvaklapid



USA firma "J.K." (Joy-Kelsey Corporation) kõrvaklapid (2 x 2000 Ω), 1920-dad

Kuulari välisküljel oleva nupu keeramisega saab reguleerida magnetite kaugust membraanist,
tugevaima heli saavutamiseks



Saksa firma Neufeldt & Kuhnke Kiel kõrvaklapid (2 x 2000 Ω), 1920-dad



Inglise firma S.G.Brown LTD (Type F) kõrvaklapid (2 x 2000 Ω), 1930-dad



Saksa firma HEGO kõrvaklapid (2 x 1000 Ω), 1930-dad



Saksa firma FH kõrvaklapid Ln127010 (2 x 2000 Ω), 1930-dad



Saksa firma Markefunken kõrvaklapid (2 x 2000 Ω), ~1935



Saksa firma Membra kõrvaklapid (2 x 2000 Ω), ~1937



Saksa firma DTW tankisti kõrvaklapid Dfh.b (2 x 2000 Ω), 1943



Saksa firma DTW militaarklapid L38116 (2 x 2000 Ω), 1944



Vene firma ? kõrgeoomilised laiatarbe kõrvaklapid ? (2 x 2000 Ω)

Nende kõrvaklappide seni veel tuvastamata firma logo



Vene firma Oktava (Tuula) kõrgeoomilised militaarklapid TA-56M (2 x1600 Ω)



Vene firma Oktava (Tuula) ? madalaoomilised militaarklapid TA-56M (2 x 50 Ω)



Vene firma Krasnaja zarja (Leningrad) madalaoomilised militaarklapid TA-4 (2 x 65 Ω)



Vene väliraadiojaama R-394KM militaarklapid TG-7M (2 x130 Ω)



Vene firma Oktava (Tuula) kõrgeoomilised laiatarbe kõrvaklapid TOH-2 (2 x1600 Ω)



Vene firma Oktava (Tuula) kõrgeoomilised laiatarbe kõrvaklapid TOH-2 (2 x1600 Ω),
variant 2



Dünaamiliste kapslitega kõrvaklappide seast ainult ühed huvitavamad.
Eriotstarbelised kõrvaklapid inimese kuulmissageduste ulatuse testimiseks


USA firma Telephonics audiomeetri dünaamilised lairiba kõrvaklapid TDH-39P (2 x10 Ω)



Galerii lõpetuseks segu vanast ja uuest, Saksa, USA ja Eesti detailidest retroklapid

Mitme eri firma vanadest ja isetehtud uutest detailidest sidepidamiseks omaehitatud,
dünaamiliste kapslitega ja elektreetmikrofoniga peakomplekt (fotol ilma kõrvapatjadeta)
(Täpsem kirjeldus alajaotusel "Kodukootud")




Tartu Telefonivabriku kõrvaklapid


Leidsin ühest välismaa elektroonikaseadmete galeriist fotod Tartu Telefoni Vabriku 1930. aasta kõrvaklappidest.
Kuna kohaliku arhiivimaterjali seast pole TTV kõrvaklappidest fotosid leidnud, panen need vaatamiseks ka siia.


Eesti firma TTV kõrvaklapid (2 x 2000 Ω) ~1930. aasta väljalase

Tartu telefonivabrikus 1930. aastal toodetud kõrvaklapid väljast ja seest


Tahaks ka enda vanade kõrvaklappide kollektsiooni vähemalt ühed Eestis toodetud.

Ehk on kellelgi kusagile kapi nurka sellised vedelema jäänud ja nõus ära müüma.




Tagasi algusesse