Avaleht

Levi lühilainel

Elementaarset

CB lainealad

CB prefiksid

CB 27 MHz DX

CB tehnika

QSL kaardid

PMR 446 MHz

CLUB 3Ø4

H A M

Skeemid

Kodukootud

Galeriid

Varia

Universum

Mina ise

Galeriid möödunud aegade raadiotehnikast

Eesti ringhäälingu pika- ja kesklaine saatejaamad Haapsalu Kopli Tartu Lasnamäe Türi Laitse
Raadiotööstus Eestis Raadiod Estonia läbi aegade RETakord
Väike galerii minu vanade kõrvaklappide kogust Tartu Telefonivabriku kõrvaklapid



         

Maailma erinevate raadiojaamade signatuurid


Esimesed raadiovastuvõtjad jõudsid Eesti kodudesse tunduvalt varem,
kui Eesti ise 1924. aastal raadio ringhäälingu proovisaadetega alustas


Üks esimesi raadiovastuvõtjaid Eestis oli ka minu emapoolsete vanavanemate maakodus.

   

Vanaema venna ülesseatud raadiovastuvõtja Harjumaal Padise vallas, Vahepõllu asundustalus, 1920-tel
(toolis koera kõrval istub minu vanavanaema).



Eesti raadio ringhäälingu pika- ja kesklaine saatejaamad



Haapsalu pikalaine raadiotelegraafi saatejaam (5 -10 kW)
1924 - 1941

Haapsalu pikalaine raadiotelegraafi saatejaam polnud küll ringhäälingu saatejaam,
aga kuna just sellest raadiojaamast läksid eetrisse Eesti esimesed ringhäälingu proovisaated,
võib ka seda jaama tinglikult nimetada ringhäälingu saatejaamaks.

Haapsalu pikalaine raadiotelegraafi saatejaam (2500 m / 119,9 kHz)
avati 8. jaanuaril 1924. aastal.

Vastuvõtukomisjoni liikmed raadiotelegraafi saatejaama peamaja ees.


Haapsalu pikalaine raadiotelegraafi saatejaama antenn oli 100 m kõrgune,
tugiisolaatoritel seisev, tõmmitsatega teraskonstruktsioonmast.

   

Haapsalu raadiotelegraafi saatejaama mastantenn ja selle tugiisolaatoritel alumine osa.
Taamal raadiojaama hoone.


11. mail 1924. aastal läks siit, Haapsalu pikalaine raadiotelegraafi saatejaamast,
eetrisse raadio ringhäälingu esimene audio raadiosaade Eestis

Haapsalu saatejaama audio proovisaadete (Raadio ESA) meeskond saatja juhtpaneeli ees.


Haapsalu pikalaine raadiotelegraafi saatejaam hävitati 1941. aasta suvel,
taganevate punaarmee väeosade poolt.

Haapsalus, Räägu tänaval on säilinud kunagise raadiotelegraafi saatejaama antennimasti betoonalus.


Betoonalusele on paigaldatud Eesti esimese audio raadiosaate toimumise mälestustahvel.


Haapsallu pikalaine raadiotelegraafi saatejaama kunagine asukoht praegusel Räägu tänaval.




Raadio ringhäälingu Tallinna, Kopli kesklaine saatejaam (2,5 kW)
1926 - 1929


18. detsembril 1926. aastal algasid Eestis regulaarsed ringhäälingu raadiosaated

Eesti esimene, spetsiaalselt ringhäälingu saadete edastamiseks ehitatud kesklaine saatejaam
alustas tööd 18. detsembril 1926. aastal (lainepikkus 285,7 m).

Siit, Kopli saatejaamast, alustas Eesti Raadio Ringhääling regulaarseid raadiosaateid.


   

Raadio Ringhäälingu esimesed stuudioruumid asusid Tallinnas, Pikk tänav 43 majas.
Sealt läksid raadiosaated telefoni liinide kaudu Kopli saatejaama.


Raadio Ringhäälingu Kopli saatejaam lõpetas oma töö 1929. aasta suvel,
peale seda kui hakkas tööle Tallinna uus saatejaam Lasnamäel.

Raadio Ringhäälingu Kopli saatejaama kunagine asukoht Sitsi mäel.




Raadio ringhäälingu Tartu, Raadi kesklaine saatejaam (0,35 kW, hiljem 2,5 kW)
1928 - 1941

Eesti Raadio Ringhäälingu Tartu saatejaam (lainepikkus 578 m)
alustas tööd 1928. aasta oktoobris.

Raadio Ringhäälingu Tartu saatejaama hoone Emajõe kõrgel kaldal Raadil.
Kohapeal ehitatud saatja väljundvõimsus oli 0,35 kW.


1929. aasta sügisel asendati kohapeal ehitatud 0,35 kW saatja Tartusse ületoodud endise Kopli 2,5 kW saatjaga.

Tartu saatejaama personal 1929. aastal Tartusse ületoodud endise Kopli 2,5 kW saatja juhtpaneeli ees.


Raadio Ringhäälingu Tartu kesklaine saatejaam hävitati 1941. aasta suvel,
taganevate punaarmee väeosade poolt.

Raadio Ringhäälingu Tartu saatejaama asukoht 1938. aasta kaardil.




Raadio ringhäälingu Tallinna uus, Lasnamäe kesklaine saatejaam (12 kW - 20 kW)
1929 - 1941

Eesti Raadio Ringhäälingu Tallinna uus, Lasnamäe saatejaam alustas tööd 1929. aasta juulis,
ITU poolt Tallinna saatejaamale eraldatud uuel lainepikkusel 219,6 m.

Raadio Ringhäälingu Lasnamäe saatejaama hooned ja antennid talvel.


Lasnamäe saatejaama saatja kompleks.


Üks tolleaegne Lasnamäe raadiosaatja ehituse kirjeldus

    "Saateaparatuuri koosseisu kuuluvad järgmised üksikosad:
    1) Linnavoolu jaotuslaud ja potentsiaalregulaator;
    2) kõrgepinge transformaator 2-he elavhõbealaldaja lambiga ja voolufiltriga, milledes linna keskjaama 220-voldiline vahelduvvool ümber muudetakse 9 -12.000 voldiliseks alalisvooluks;
    3) juhtsaatja, milles 1 ühekilovatine lamp;
    4) esimene kaskaad, milles 4 ühekilovatist lampi ja modulatsiooni seade;
    5) lõppkaskaad, milles kaks 20-kilovatist veejahutusega lampi, nendest töötab praegu ainult üks lamp, teine on tagavaraks.
    Kõik saatja osad moodustavad ühise pideva metallpaneeli, mille taga olevad pinge all osad on puutumise eest kaitstud maandatud vaskvõrguga ja lihvitud klaasidega. Saateaparaadi sisemusse viiva ukse avamisel katkeb kõrgepingeline vool automaatselt ja teeb terve seade puutumise hädaohutuks. Märku aparaadi pinge all olemisest annavad punased lambikesed saatja kohal.
    9000-voldilise anoodpinge juures on saatja lambivõimsus umbes 17 kW ja antennivõimsus ligi 6 kW. Sarnase võimsusega töötab saatja praegu. Tõstes anoodpinget 9300 woldini, tõuseb saatja lambivõimsus 20 kilovatini ja antennivõimsus 8 kW. Viimases astmes teise 20-kW lambi töölerakendamisega tõuseb saatja väljundvõimsus kuni 40 kilovatini ja antenni võimsus üle 12 kW. Sarnaseks võimsuse tõstmiseks on eeltööd käimas. Jaama töötamiseks vajalik elektrivool tuleb linna elektrijaamast. Selleks tuli ehitada ligi 2 kilomeetri pikkune maa-alune kaabelliin, mille kaudu linna vool 3000-voldilise pinge all saatejaamas asuvasse transformaatorisse juhitakse ja sealt 220 voldilise pinge all saatjasse juhitakse. Praeguse võimsuse juures tarvitab saatejaam ühes valgustuse ja abiaparaatidega ligi 40 kW elektrivoolu."


Lasnamäe saatejaama saatja siseehitus.


Lasnamäe saatejaama üks rasketest betoonplokkidest, antenni tõmmitsate kinnitamiseks,
1929. aastal (veel heakorrastamata ümbrusega).


Raadio Ringhäälingu Lasnamäe kesklaine saatejaam hävitati 1941. aasta suvel,
taganevate punaarmee väeosade poolt.

Lasnamäe saatejaama asukohal, praegusel tühermaal, ühe antenni tõmmitsate kinnituse
raske betoonploki murenenud jänused 2017. aastal.


Tõmmitsate kinnitusaasad on kõik maha lõigatud, et poleks võimalik sinna uut antenni kinnitada.


Kunagine Lasnamäe saatejaam asus sellel, praegusel tühermaal Lasnamäel.




Riigi Ringhäälingu Türi kesklaine saatejaam (50 - 120 kW)
1937 - 1941

Eesti Riigi Ringhäälingu Türi saatejaam (lainepikkus 410,4 m)
alustas tööd 1937. aasta detsembris.

Vaade Türi saatejaamale linnulennult.


Türi saatejaama mastantenn ja jaama hooned.


  Türi saatejaama isolaatoritel vabalt seisev mast, esimene tugedeta mastantenn Euroopas ja hetkel kõrgeim seda tüüpi mast maailmas, oli ise poollaine antenniks. Mastantenni poollaine osa pikkus oli 192 meetrit. Masti kogukõrgus koos isolaatorite ja jalgadega 196,6 meetrit.

       

    Keskel, üks mastantenni kolme jala, niiskuse eemalhoidmiseks soojendusega, viiest 60 cm pikkusest isolaatorist koosnev grupp, selle kõrval asetseva masti tulede toitetrafoga. Tulede toitetrafo eriline konstruktsioon koos maapinnast nelja meetri kõrgusele paigutatud isolaatoritega tagas, et staatiline mahtuvus masti ja maa vahel ei ületanud 2700 pF.


Türi saatejaama peahoone koos kõrvalasuva saatja ja diiselgeneraatori jahutusvee basseiniga.


   

Saatejaama kontrollpult ja saatja aparatuur, väljundvõimsusega 50 kW -120 kW.
Paremal, saatja lõpulampide kohaleasetamine peale hooldust (lõpulambid CAT12, nimivõimsusega 75 kW, 2 tk).


Voolukatkestuste puhul automaatselt sisselülituv reservjõujaama diiselgeneraator, võimsusega 350 kW.


  Juba 1927. aastal kolis Raadio Ringhääling oma stuudiod Pikk tänav 43 majast üle Estonia teatrimaja kolmandale korrusele, tunduvalt avaramatesse ruumidesse. Lisaks olid seal head võimalused teha kohapeal saalides toimuvatest muusikaüritustest ja teatrietendustest salvestusi ja otseülekandeid.
  1939. aasta lõpuks oli samuti ringhäälingu stuudiote tehnika saavutanud maailma taseme, kasutusel olid ühtede esimeste seas magnetofonid (firma AEG) ja raadiosaated läksid teatrimaja stuudiotest Türi saatejaama küll veel telefoni liinide kaudu, aga juba kõrgsagedussignaaliga, mis vähendas tunduvalt nii moonutusi kui mürasid.

   

Vasakul, stuudiote "AEG" magnetofonid ja paremal, kõrgsagedusülekande plokid
signaali edastamiseks telefoniliinide kaudu Türi saatejaama.


Riigi Ringhäälingu Türi kesklaine saatejaam hävitati 1941. aasta suvel,
taganevate punaarmee väeosade poolt.

Purustatud Türi saatejaama ja antenni varemed.


Riigi Ringhäälingu kunagise Türi saatejaama asukoht Türi linnas.




Eesti Raadio Laitse kesklaine saatejaam (100 kW  ja 150 kW)
1949 -1998

Peale sõda ei hakanud Nõukogude okupatsioonivalitsus enam Tallinna, Tartu ja Türi saatejaamu taastama,
vaid otsustas ehitada Eesti Raadio uue saatekeskuse Tallinna lähedale Laitsesse.

Eesti Raadio Laitse saatejaam (lainepikkus 290 m)
alustas tööd 1949. aasta oktoobris.

   

Sissepääs saatekeskuse territooriumile ja saatejaama kesklaine antenn.

   Esimene Laitses tööle hakanud kesklaine saatja oli Ungarist sõjasaagina toodud Inglise saatja, väljundvõimsusega 100 kW. Hiljem lisandus sellele juurde 150 kW kesklaine saatja ja 6,5 kW lühilaine saatja (lainepikkusel 49,3 m).


Osa Laitse saatekeskuse antennimajandusest linnulennult.


Laitse saatejaama kontrollpult (asub nüüd Eesti Ringhäälingumuuseumis Türil).


   Kuna kesklaine saatejaamade ülalpidamine oli taasiseseisvunud Eesti Vabariigi valitsuse meelest liiga kulukas ja ka enam mittevajalik, otsustati need 1998. aastal sulgeda.

   30. juunil 1998. aastal, kell 12:13 lülitas 51 aastat Laitse raadiojaamas töötanud Kornelius Päiv välja Laitse jaama vanema, 1930. aastate lõpus Inglismaal valmistatud 100 kW raadiosaatja.
   Kümme minutit hiljem tegi sedasama 1973. aastast pärineva 150 kW saatjaga, raadiojaama viimane ülem Lea Viira.

Sellega lõppes raadiosaadete kesklainel edastamise traditsioon Eestis!


Laitse endise saatekeskuse asukoht Laitse lossi lähedal.




Raadiotööstus Eestis



Esimesed tööstuslikult toodetud raadiovastuvõtjad Eestis

Esimesena Eestis hakkas tööstuslikult raadiovastuvõtjaid valmistama 1924. aastal Tartu Telefoni Wabrik,
firma Telefunken ühelambilise regeneratiivvastuvõtja mudeli järgi (fotol), litsentsi alusel.


Raadiovastuvõtjate tootjad Eestis 1924 -1940

Enamus enne II maailmasõda Eestis raadiovastuvõtjaid valmistanud tehaste ja töökodade embleemidest

   Enne II maailmasõda oli Eestis lausa uskumatu arv raadioaparaate vamistavaid tehaseid ja töökodasid. Samuti toodetud mudelite arv oli aukartust äratavalt suur. Ennesõjaaegsetest raadiovastuvõtjate valmistajatest ja ka mudelitest leiab palju informatsiooni, pilte ja fotosid netilehtedel:

Raadiotuba           Eesti Ringhäälingumuuseum           Raadiomuuseum

   Kui 1927. aasta 1. jaanuariks oli Eestis registreeritud raadiovastuvõtjaid ca 400, siis 1940. aasta juuliks juba üle 100.000.


Paar esimese iseseisvusaja viimastest moodsatest mudelitest, aastatest 1939 -1940

                                                                                   

   

Raadiotehase ARE radioola "Muinasmaa" (plaadimängija triibulise luugi taga) ja raadiotehase RET "Taara-5"

*

   Peale Eesti okupeerimist Nõukogude Liidu poolt 1940. aastal ja sellele järgnenud II maailmasõda, jäi kõikidest tootjatest ainukesena raadioaparaatuuri valmistama natsionaliseeritud Raadio Elektrotehnika Tehas RET, uue nimega "Punane RET", mis valmistas raadioid kuni Eesti taasiseseisvumiseni.


Esimesed sõjajärgsed raadiotehase RET mudelid

   

1947. aasta "VV661" (sõjaeelse "Raadio-Pioneer" uus variant) ja patareivastuvõtja, 1950. aasta "Tallinn P-2"

*

   Taasiseseisvumise järel, olles nüüdisaegse elektroonika tootjatele maailmas konkurentsi mitte pakkuv, eriti okupatsiooni viimastel aastatel tunduvalt mahajäänud tehnoloogia tõttu ja vajalike investeeringute puudumisel tehnopargi uuendamiseks, lõpetas ka raadiotehas RET raadiote tootmise, jäädeski viimaseks Eesti raadiotehaseks . . .

   Allpool, järelehüüdeks Eesti viimasele raadiotehasele, sõjajärgse toodangu parimad ja ka viimased raadiod "Estonia".



Raadiod "Estonia"


Raadiotehases RET läbi aegade toodetud raadiod "Estonia"



Radioola "Estonia" (Estonia 55) - tootmises aastatel 1955 - 1959



Radioola "Estonia E" (Estonia 55 E) eksportmudel

   

Radioola "Estonia E" ingliskeelne skaala,
FM 87 - 104 MHz (selleaegne Euroopa standard)



Väliste lisakõlaritega radioola "Estonia 2" - tootmises aastatel 1958 - 1962,
üks parima audioga raadioid tänaseni



Radioola "Estonia 3" - tootmises aastatel 1962 - 1964,
viimane mudel RET-i omatoodetud "6GDR1" lairiba valjuhääldajatega



Radioola "Estonia 3M" - tootmises aastatel 1964 - 1966



Radioola "Estonia 4" - tootmises aastatel 1966 - 1970



Radioola "Estonia Stereo" - tootmises aastatel 1969 - 1973



Radioola "Estonia 006 Stereo" - tootmises aastatel 1972 - 1978



Radioola "Estonia 008 Stereo" - tootmises aastatel 1978 - 1982



Radioola "Estonia 009 Stereo" - tootmises aastatel 1981 - 1984



Muusikakeskus "Estonia 010" - erinevate variantidena tootmises aastatel 1982 - 1992



Laserplaadimängija "Estonia 001C" - tootmises aastatel 1987 - 1989



Duubel kassettdekk "Estonia 210C" - masstoodangusse ei jõudnud



Uue põlvkonna muusikakeskuse "Estonia 014" AM/FM tuuner,
muusikakeskus, mis kahjuks tootmisliinile enam ei läinudki . . .





Elektronorel (süntesaator) "RETakord"


   Panen siia RET-i "Estonia" raadiote galerii lõppu veel ühe tehase huvitava laiatarbe toodangu, elektronoreli "RETakord". Tegemist oli Nõukogude Liidu esimese tööstuslikult toodetud mitmehäälse elektronoreliga, mida peeti kogu liidu ulatuses oma innovaatiliste lahenduste tõttu parimaks pilliks.


Elektronorel "RETakord" - tootmises aastatel 1965 - 1975


 



Väike galerii minu vanade kõrvaklappide kogust



   Kunagi, Kurtna (Tagadi) vanakraamilaadal ringi jalutades ja nähes sealsetel müüjatel muude kolude seas vedelemas vanu, enne II maailmasõjaaegseid kõrvaklappe, turgatas pähe mõte, kuna ka küsitud hinnad oli odavad, osta need kokku enne kui prügimäele satuvad, restaureerida ja teha omale vanadest kõrvaklappidest väike kollektsioon.
   Nii olengi tasapisi ettesattunud vanu kõrvaklappe ja ka nende jäänuseid kokku ostnud, et need tuleviku jaoks säilitada. Spetsiaalselt otsinud neid pole ega ka interneti müüjatelt suure raha eest ostnud, see lõbu jäägu suurtele numismaatikutele, ainult vanakraami turgudel/laatadel ettesattuvaid ja mõistliku hinnaga.
   Vanakraamiturgudel vanu kõrvaklappe otsides tekkis ka mõte teha nende jäänustest, mida kokku komplekteerida ei anna, omale ise sidepidamiseks mugav retro peakomplekt. Panin ka selle foto siia galerii lõppu.
   Peale siin väljapandute on veel mõned, restaureerimist alles ootavad vanad kõrvaklapid, need lisan siia hiljem.
   Uuematest, dünaamiliste kapslitega kõrvaklappidest panin siia galeriisse ainult ühed, eriotstarbelised lairiba kõrvaklapid.


Kõige vanemad, plekkmembraanidega kõrvaklapid



USA firma "J.K." (Joy-Kelsey Corporation) kõrvaklapid (2 x 2000 Ω), 1920-dad

Kuulari välisküljel oleva nupu keeramisega saab reguleerida magnetite kaugust membraanist,
tugevaima heli saavutamiseks



Saksa firma Neufeldt & Kuhnke Kiel kõrvaklapid (2 x 2000 Ω), 1920-dad



Inglise firma S.G.Brown LTD (Type F) kõrvaklapid (2 x 2000 Ω), 1930-dad



Saksa firma HEGO kõrvaklapid (2 x 1000 Ω), 1930-dad



Saksa firma FH kõrvaklapid Ln127010 (2 x 2000 Ω), 1930-dad



Saksa firma Markefunken kõrvaklapid (2 x 2000 Ω), ~1935



Saksa firma Membra kõrvaklapid (2 x 2000 Ω), ~1937



Saksa firma DTW tankisti kõrvaklapid Dfh.b (2 x 2000 Ω), 1943



Saksa firma DTW militaarklapid L38116 (2 x 2000 Ω), 1944



Vene firma ? kõrgeoomilised laiatarbe kõrvaklapid ? (2 x 2000 Ω)

Nende kõrvaklappide seni veel tuvastamata firma logo



Vene firma Oktava (Tuula) kõrgeoomilised militaarklapid TA-56M (2 x1600 Ω)



Vene firma Oktava (Tuula) ? madalaoomilised militaarklapid TA-56M (2 x 50 Ω)



Vene firma Krasnaja zarja (Leningrad) madalaoomilised militaarklapid TA-4 (2 x 65 Ω)



Vene väliraadiojaama R-394KM militaarklapid TG-7M (2 x130 Ω)



Vene firma Oktava (Tuula) kõrgeoomilised laiatarbe kõrvaklapid TOH-2 (2 x1600 Ω)



Vene firma Oktava (Tuula) kõrgeoomilised laiatarbe kõrvaklapid TOH-2 (2 x1600 Ω),
variant 2



Dünaamiliste kapslitega kõrvaklappide seast ainult ühed huvitavamad,
eriotstarbelised kõrvaklapid inimese kuulmissageduste ulatuse testimiseks


USA firma Telephonics audiomeetri dünaamilised lairiba kõrvaklapid TDH-39P (2 x10 Ω)



Galerii lõpetuseks segu vanast ja uuest, Saksa, USA ja Eesti detailidest retroklapid

Mitme eri firma vanadest ja isetehtud uutest detailidest sidepidamiseks omaehitatud,
dünaamiliste kapslitega ja elektreetmikrofoniga peakomplekt (fotol ilma kõrvapatjadeta)
(Täpsem kirjeldus alajaotusel "Kodukootud")




Tartu Telefonivabriku kõrvaklapid


Leidsin ühest välismaa elektroonikaseadmete galeriist fotod Tartu Telefoni Vabriku 1930. aasta kõrvaklappidest.
Kuna kohaliku arhiivimaterjali seast pole TTV kõrvaklappidest fotosid leidnud, panen need vaatamiseks ka siia.


Eesti firma TTV kõrvaklapid (2 x 2000 Ω) ~1930. aasta väljalase

Tartu telefonivabrikus 1930. aastal toodetud kõrvaklapid väljast ja seest


Tahaks ka enda vanade kõrvaklappide kollektsiooni vähemalt ühed Eestis toodetud.

Ehk on kellelgi kusagile kapi nurka sellised vedelema jäänud ja nõus ära müüma.




Tagasi algusesse